Inimene on hea ja halb
Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt kirjutatud, aga mitte nii täiuslikku filosoofilist teost kui Katrin Lauri „Atlantis“.
Miljard on, miljonit pole
Kes eelarve rada mööda kõige kiiremini allamäge sõidab, jõuab esimesena nulli. Kultuur juhib rallit.
Mitte kaotada valvsust
Annetamise võitlus mainekahjuga
„Me ei tule enam välja“
ERSO alustas 99. hooaega suurepärase kontserdiga, kus peadirigent Olari Elts osutas ka kultuuritöötajate ebapiisavale palgale.
Eri kultuuriruumi lauljate ühtlane tase Taevi konkursil
Imeline oli kuulda, et mitmed lauljad olid esitamiseks valinud oma rahvushelilooja loomingut. Eranditult kõigi emakeelne laul oli väga veenev, kui mitte Lied’i-vooru mõjuvaim.
Lapsed ei ole lihtsalt väiksemad täiskasvanud
Lapsed on vahetu, siiras, soe ja aus publik. Just seetõttu on neile kontserte teha ühtaegu tohutu katsumus ja võimalus.
Vaatlusi ja küsimusi Kristjan Järvi ja Nordic Pulse’i ümber
Kas šamanistlik maailmatunnetus muutub meile lähedasemaks, kui kasutada vahendamiseks Eestis tuntud muusikuid ja lääne muusikaloo kaanoni nurgakive?
Raadi taeva all
Vahur Pähnapuu elustab teoses „Siis jääb ka päevatõus“ mälestused kunagisest Raadi aiandist ja oma emast, kes seal töötas ja kõigest hoolimata oli õnnelik.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja auhind 2025
Žürii toob esile, et Sveta Grigorjeva kõneleb…
„Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine
Märkimisväärne osa madala sissetulekuga leibkondadest loovutab suure osa sissetulekust energiakuludele.
Maksudebatt tõstab ikka ja jälle pead
Esimesed reformid ei peaks olema suunatud mitte eelarve tulude kasvatamisele, vaid maksusüsteemi mõju parandamisele majanduses.
MAGA ei maga. Aga demokraadid?
USA peaks olema tänulik Ukrainale, et see on Euroopa kaitsmise enda peale võtnud, hoides sellega loodetavasti ära tulevased sõjad ja ohvrid, mida USA-l nendes sõdades tuleks tuua.
Kevadekuulutaja tagasitulek
Ühiskonnas, kus avalik nähtavus on võimaldatud eeskätt heteronormatiivse peremudeli osalistele, tuli Anna-Stina Treumundil võidelda topeltnähtamatusega.
Millest on tehtud kustunud valgus?
Fotode taotluslik abstraktsus jätab siin tagaplaanile meredele omistatavad arhetüüpsed kujundid, sümboolsed kaastähendused ja poliitilise reaalsuse. Jääb üksnes kujutluse poeetiline mõõde, selle piirjoonteta objekt.
Naine, sina oled kena … ka vanemana
Punctum galerii näitusel „Vana Veenus“ vaadeldakse naistele peale pandud ühiskondlikke surveid mitme nurga alt.
Kohtingul lineaarpargiga
Putukaväil on Eestis uut tüüpi park, mis näitab suunda avaliku ruumi planeerimises, aga ka kogu linna arengus.
Lõpetamata Lasnamäe. Pingeid täis ruum
Pinged toovad nähtavale ruumides peituvad ootamatused, mis on head selleks, et ümbritsevat uutmoodi tajuda ja väärtustada.
„Disainiöö“ pidupäev
Ilona Gurjanova: „Kui festivali tuleks pliiatsist välja imeda, kui see oleks piin ja keegi käsiks teha, siis ega me oleks nii pikalt vastu pidanud.“
Metafoore elust enesest
Kullar Viimne: „Kindlasti on üksildus ja igatsus minu filmides läbivad teemad. Üldinimlikud nende puhul, kes otsivad midagi enamat sellest, mis on nina ees või mida saab kohe suhu pista.“
Kalju ja torn
„Torn“ ei ole eleegia, vaid elujaatav tunnistus tegutsejast, kes loob maailma enda ümber vaikselt paremaks ja ilusamaks just nii, nagu tema seda teha oskab.
See, mis on alati olnud, mida inimesed on alati tundnud – ja mida kõik on alati teeninud
„Orenda“ üks olulisemaid teemasid on pühaduse tunnetuse ja kiriku kui institutsiooni omavaheline konflikt.
Utoopilised fantaasiamängud ja isiklikud traumalood
Euroopa kaks suurt festivali, Viini pidunädalad ja Avignoni festival, millel mõlemal külastuste arv üle saja tuhande, on võimsad platvormid, et mõjutada seda, mida teatris tähtsustatakse.
Pealelend – Marek Demjanov, laste- ja noortenäidendite võistluse žürii esimees
Kas on üldse võimalik, et lapsed sünnivad häälega?
Siret Campbelli dramaturgia ja Taavi Tõnissoni lavastus tuginevad intervjuudele perede ja ämmaemandatega, kes on vastsündinu kaotusega isiklikult ja/või töö kaudu kokku puutunud.
Kuidas mõista perekonnadraamat?
Stiilipuhas paroodia eksib Eestis harva lavale. Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud „Häärber“ liigitub perekonnadraamat pilkavaks järeleaimamiseks.
Eesti muld on eesti süda
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“
ETV+ saab kümme
Erinevalt Lätist otsustas Eesti luua kanali näol silla, et siinseid venekeelseid inimesi ühiskonda paremini integreerida. Missugune roll on sellel kanalil Eesti meediaruumis ja ühiskonnas?
Fragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
Andres Taklaja 14. X 1947 – 13. IX 2025
Kuidas lugeda „Dissidente“ aastakümneid hiljem?
„Tallinn on võlulinn,“ meenutab Aleksandr Podrabinek NSVLi dissidentide seltskonna 1977-1978. aastavahetuspidu poliitvangis viibinud Sergei Soldatovi naise Ljuda Grünbergi pool.
