Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös korraldatud laste- ja noortenäidendite võistlusel pälvis esikoha Oliver Issaku näidend „Omadega soos“, teise koha Mari Rostfeldti „Hõbepaju“ ja kolmanda koha Oliver Issaku „täna õhtul“. Võistlusel leidsid äramärkimist veel Kristiina Kase „Maailma ilusaim koht“, Eva Kreemi „Väikeste poiste pesad“, Kadri Lepa „Ruudi“ ja Reeli Reinausi „Tamagotchi“. Võidunäidenditega saab tutvuda Eesti Teatri Agentuuri kodulehe https://teater.ee/naitekirjandus/naidendid/ vahendusel.
Näidendivõistlusele laekus 55 käsikirja, mille luges läbi viieliikmeline žürii koosseisus Marek Demjanov (teater Piip ja Tuut), Karl Koppelmaa (VAT-teater), Marika Palm (Ugala teater), Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater) ja Katrin Tõnisson (Eesti Lastekirjanduse Keskus). Tänavuse laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööd jõuavad uuel aastal huvilisteni ka raamatuna Eesti Teatri Agentuuri sarjas, mis tutvustab värskemaid teatritekste. Samuti kandideerivad võistlusele saadetud käsikirjad näitekirjanduse arendamise mentorprogrammi, kuhu valitakse tekstid, mida autori, mentori ja teatri koostöös edasi arendatakse.
Mis teemadel autorid südant valutavad?
Võistlusele saadetud näidendites on kesksel kohal noorte suhted omavahel, perekonnaga, koolikaaslaste ja õpetajatega, eri põlvkondade konfliktid ja üksteise mittemõistmine. On ka armumist ja armastust, eneseotsinguid, sõprust, reetmist, valesti mõistmist. Käsitlemist leiavad keskkonnahoiu teema, koolikiusamine, noorte vaimse tervise probleemid ja vabasurma minek. On nii romantilisust kui ka revolutsioonilisust – teemavalikult kujunes seekord väga kirju pilt. Üks töö põhineb ka noorte vestlusel tehisaruga, ja kuigi see näidend pole välja kukkunud kuigi lavapärane, näitab see siiski selgelt, et praegustel noortel on sageli lihtsam suhelda tehisaruga kui omavahel. Pisut puudutatakse tekstides ka arvutisõltuvuse teemat ja selle salgamist. Kui millestki puudust tundsin, siis koomilist plaani oli vähe – oli küll koomilisi tegelasi, aga üldine temaatika oli väga-väga tõsine.
Autoritest pälvis Oliver Issak koguni kaks auhinda: esimese ja kolmanda. Millega tema tekstid žüriid võlusid?
Need Oliver Issaku kaks tööd on täiesti erisugused, nii et enne autorite andmeid sisaldavate ümbrike avamist ei tulnud keegi selle pealegi, et tegemist võiks olla ühe autori teostega. Esimese auhinna võitnud näidend „Omadega soos“ paiskab noored ajateenijad soomukiga soosaarele ning tõstatab pingeolukorras küsimusi, millega paljud meist oma elu jooksul kokku puutume – kes läheb ise, kellel on läinud poeg, noormees või elukaaslane kaitseväkke aega teenima. See näidend torkab silma mahlaka ja noortenäidendile ehk mitteomaselt liiga ropendamisrohke keelekasutusega, aga ilmselt noored sõdurpoisid nii just räägivadki, eriti keerulistes olukordades. Väga päevakajaline ja -kohane tekst.
Oliver Issaku teine näidend „täna õhtul“, mis võitis kolmanda auhinna, on kirjutatud kihutuskõne vormis neile, kes tulevad pärast veeuputust – noortele, kes saalis istudes on alla 20aastased ning valmis maailma muutma. See tekst on hoopis teisest ooperist, lööv ja revolutsiooniline, tulevikku vaatav. Saalis istuvatele noortele öeldakse otse, et nemad on need, kes peavad hakkama tulevikku kujundama, sest järgmised kolmkümmend aastat on ühiskond nende korraldada. Hästi hoogne ja tempokas tekst, publik naelutatakse toolidele.
Kõik esikolmiku võistlustööd – ka Mari Rostfeldti teise koha pälvinud „Hõbepaju“, milles jutustatakse dünaamiline ja mitmekihiline lugu noorte lähedusest – on nii tugevad, et väikeste mööndustega võiks need kohe lavale saata. Minu teada on VAT-teater ja Eesti Noorsooteater ühest või teisest tekstist juba ka huvitatud. Pärast mõningast ümbertöötamist ja täiendamist on lavapotentsiaali ka võistlusel äramärkimist leidnud neljal tööl.
