2012-17 (3391)
Toynbee ja ühiskonna tardumine
Aastal 2012 ilmus Ilmamaa väljaandena Oswald Spengleri mahult üüratu peateose „Õhtumaa allakäik” eestikeelne tõlge. XX sajandi esimestel kümnenditel kirjutatu osutus Mati Sirklile nii teksti lugemisel kui ka tõlkimisel sedavõrd suureks katsumuseks, et ta oli sunnitud kaastõlkija abi kasutama (Mati Sirkel, „Repliik Spengleri asjus”, Sirp 17. II) .Tõlge leidis kiiret kajastamist…
5 minutit
Hooned hingama
Salmaan Craigi EKA arhitektuuri teaduskonnas peetud loengust
4. aprillil rääkis Tallinna külastanud disainer ja insener, Londonis tegutsev Salmaan Craig hübriidsete ehitusmaterjalide kasutamisest välisseinte soojusülekande probleemide lahendamisel, loeng kandis pealkirja „Uue kõrbearhitektuuri poole”.
Salmaan Craig õppis tootedisaini, enne kui astus Londonis Bruneli ülikoolis inseneridoktorantuuri. Sealne doktorantuuri vorm tähendab, et doktorandi uurimistöö valmib mõnes…
4. aprillil rääkis Tallinna külastanud disainer ja insener, Londonis tegutsev Salmaan Craig hübriidsete ehitusmaterjalide kasutamisest välisseinte soojusülekande probleemide lahendamisel, loeng kandis pealkirja „Uue kõrbearhitektuuri poole”.
Salmaan Craig õppis tootedisaini, enne kui astus Londonis Bruneli ülikoolis inseneridoktorantuuri. Sealne doktorantuuri vorm tähendab, et doktorandi uurimistöö valmib mõnes…
2 minutit
Pealelend. Herkko Labi
26. ja 27. aprillil toimub Kultuurikatlas üritus nimega „Vaba linn”. Mis see on? Keda sellele üritusele oodatakse?
Herkko Labi: „Vaba linn” on valdkondadevaheline dialoogisündmus, keskendutakse vabavara mõttevoolu ja globaalse liikumise võimaluste kasutamisele linnaruumi uurimisel ja omaalgatuslikul mõjutamisel. Vabavara seostatakse tavaliselt vaid tehnoloogiaga, sõnapaaridega nagu „avatud lähtekood” või „tasuta tarkvara”. Tegelikult on…
Herkko Labi: „Vaba linn” on valdkondadevaheline dialoogisündmus, keskendutakse vabavara mõttevoolu ja globaalse liikumise võimaluste kasutamisele linnaruumi uurimisel ja omaalgatuslikul mõjutamisel. Vabavara seostatakse tavaliselt vaid tehnoloogiaga, sõnapaaridega nagu „avatud lähtekood” või „tasuta tarkvara”. Tegelikult on…
1 minut
Arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”
Keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldab arhitektuurivõistluse „XXI sajandi kodu Lahemaal”, millega kutsutakse huvilisi mõtisklema Lahemaa ja Eesti põlisküla tuleviku teemal. Võistluse avamine ja tutvustamine ning teema laiem mõtestamine võetakse ette Tallinnas 3. mail arhitektuurimuuseumis seminaril „Eesti külamaastikud ja Lahemaa arhitektuur”.
Võistluselt oodatakse Eesti külamaastiku tulevikuvisiooni. Võistlustingimustes on lähtutud Eesti külamaastike…
Võistluselt oodatakse Eesti külamaastiku tulevikuvisiooni. Võistlustingimustes on lähtutud Eesti külamaastike…
1 minut
Kolme projekti jagu Tallinna kõigile
Projektidega „Gulliveri kaart”, „Tallinna ühistransport”, „Kino kõigile” on astutud samm humaansema linna suunas.
„Tallinn kõigile” on ettevõtmine, mille algatas Eesti Disainerite Liit. Õieti on see üks osa suuremast rahvusvahelisest projektist „Linnad kõigile” („Cities For All”), mille eesmärk on linna ligipääsetavus ja mugav kasutatavus, olenemata vanusest, rahvusest või puudeastmest. Selle saavutamiseks on…
„Tallinn kõigile” on ettevõtmine, mille algatas Eesti Disainerite Liit. Õieti on see üks osa suuremast rahvusvahelisest projektist „Linnad kõigile” („Cities For All”), mille eesmärk on linna ligipääsetavus ja mugav kasutatavus, olenemata vanusest, rahvusest või puudeastmest. Selle saavutamiseks on…
5 minutit
Pealelend. Mati Saarma
Hiljuti sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) viieaastaseks. Mis võis olla põhjuseks, et alles nii hiljuti selline eesliiniteadust toetav institutsioon Euroopas tekkis?
Mart Saarma, Euroopa Teadusnõukogu liige: Kuulun tõesti ERC teadusnõukokku, mis on mu meelest suur au. Keegi selles nõukogus ei esinda oma maad, vaid ainult parimat Euroopa teadust
Osalesin ka ise juubelil. Miks…
Mart Saarma, Euroopa Teadusnõukogu liige: Kuulun tõesti ERC teadusnõukokku, mis on mu meelest suur au. Keegi selles nõukogus ei esinda oma maad, vaid ainult parimat Euroopa teadust
Osalesin ka ise juubelil. Miks…
1 minut
Euroopa teadus kasvatab enesekindlust
Euroopa Teadusnõukogu – Euroopa eesliiniteaduse toetaja – asutamine võttis vaatamata selle ilmsele vajadusele aega põhjendamatult kaua. Seda paljuski otsitud põhjusel, et Euroopa Liidu alusleppe põhifookus on suunatud tööstusele ja majandusele, mistõttu justkui olnuks põhjendatud vaid teaduse rakendamise, mitte niivõrd alusteaduse rahaline toetamine Euroopa ühisest rahakatlast.
2006. aastal toimus Berliinis Euroopa Teadusnõukogu…
2006. aastal toimus Berliinis Euroopa Teadusnõukogu…
4 minutit
Kaitsmisel väitekirjad / Avalikud loengud
KAUPO TEESALU, sünd 1971
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Autoantibodies against desmin and transglutaminase 2 in celiac disease: diagnostic and functional significance” („Autoantikehad desmiini ja transglutaminaas 2 vastu tsöliaakia korral: diagnostiline ja funktsionaalne tähendus”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24888/teesalu_kaupo.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 3. mail kl 15 Tartus Ravila 19 Biomeedikumi auditooriumis 1006.
Juhendajad: prof, MD Raivo…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Autoantibodies against desmin and transglutaminase 2 in celiac disease: diagnostic and functional significance” („Autoantikehad desmiini ja transglutaminaas 2 vastu tsöliaakia korral: diagnostiline ja funktsionaalne tähendus”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24888/teesalu_kaupo.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 3. mail kl 15 Tartus Ravila 19 Biomeedikumi auditooriumis 1006.
Juhendajad: prof, MD Raivo…
2 minutit
Mõnikord on õun lihtsalt õun
Me armastame lugudega asju – kui lugu ei ole, tuleb see välja mõelda. Ja kui juba väljamõtlemiseks läheb, peab see lugu olema lihtne ja selge, toetama inimeste usku keskkonna stabiilsusesse ning maailma korrapärasusse. Maailmal peab olema ots ja äär, sündmustel peab olema põhjus ja seletus.
Võitjad on kaotajatest alati eristunud, muutub…
Võitjad on kaotajatest alati eristunud, muutub…
3 minutit
Kontserdipeegel
Resonabilis Klassikaraadio sünnipäeval
Klassikaraadio sünnipäevakontsert: ansambel Resonabilis 10. I V Eesti Raadio I stuudios.
Aprillikuu on Klassikaraadio sünnipäevakuu: nüüd juba 17 aastat on Klassikaraadio pakkunud mitmekesist vaimutoitu ka kõige nõudlikuma maitsega raadiokuulajaile. Ning aprillis on toimunud mitmesuguseid otse eetrisse edastatavaid stuudiokontserte muusikaga postmodernistlikest uudisteostest innovaatilise jazzini. Kuna nii mõnigi süvamuusika spetsialist on vahel…
Klassikaraadio sünnipäevakontsert: ansambel Resonabilis 10. I V Eesti Raadio I stuudios.
Aprillikuu on Klassikaraadio sünnipäevakuu: nüüd juba 17 aastat on Klassikaraadio pakkunud mitmekesist vaimutoitu ka kõige nõudlikuma maitsega raadiokuulajaile. Ning aprillis on toimunud mitmesuguseid otse eetrisse edastatavaid stuudiokontserte muusikaga postmodernistlikest uudisteostest innovaatilise jazzini. Kuna nii mõnigi süvamuusika spetsialist on vahel…
5 minutit
Asjalikkuse vastu
Lavastajad ja kirjanikud Rein Pakk ja Uku Uusberg on kirjutanud ja lavastanud tähelepanuväärselt sarnased lood.
Vanemuise „Inimese parimad sõbrad”, autor ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Annika Pakk, video- ja helikujundaja Henry Griin, muusikalised kujundajad Henry Griin ja Rein Pakk, valguskujundaja Imbi Mälk. Mängivad Liina Olmaru, Karol Kuntsel ja Andres Mähar. Esietendus…
Vanemuise „Inimese parimad sõbrad”, autor ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Annika Pakk, video- ja helikujundaja Henry Griin, muusikalised kujundajad Henry Griin ja Rein Pakk, valguskujundaja Imbi Mälk. Mängivad Liina Olmaru, Karol Kuntsel ja Andres Mähar. Esietendus…
5 minutit
Raadioteatris anti auhindu
12. aprillil, Raadioteatri asutaja Felix Moori (1903–1955) sünniaastapäeval anti esmakordselt välja F elix Moori nimeline tänuauhind tunnustuseks missioonitundliku loova töö eest eestikeelse kultuuri hoidmisel ja jäädvustamisel. Auhinna esimene laureaat on Eesti Raadio kauaaegne toonmeister Hannes Valdma (1944–2008), kes sai auhinna postuumselt. Kogu elu Eesti Raadios töötanud Valdma oli oma ajastus…
1 minut
Elusad kehad Hiina toas
Kenneth Flaki tantsulavastus mängib keha kui masina sajandeid vana metafooriga.
Kenneth Flaki (Norra) ja Külli Roosna „The Chinese Room” („Hiina tuba”), koreograaf Kenneth Flak, dramaturg Thomas Falk, valguskujundaja Thomas Dotzler, lavakujundajad Kenneth Flak, Thomas Dotzler ja Matsuo Kunihiko. Esitavad Kenneth Flak ja Külli Roosna. Esietendus 16. IX 2010 Hollandis, etendused 2.…
Kenneth Flaki (Norra) ja Külli Roosna „The Chinese Room” („Hiina tuba”), koreograaf Kenneth Flak, dramaturg Thomas Falk, valguskujundaja Thomas Dotzler, lavakujundajad Kenneth Flak, Thomas Dotzler ja Matsuo Kunihiko. Esitavad Kenneth Flak ja Külli Roosna. Esietendus 16. IX 2010 Hollandis, etendused 2.…
3 minutit
Seitse kevadist pilti. Biidis
„Vanemuise biitlid” lõpetab Ivar Põllu triloogia „Armastus, teater, hullus ja surm” Tartu Uues teatris.
Tartu Uue teatri „Vanemuise biitlid”, autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Maarja Jakobson, Maarja Mitt (Vanemuine), Nero Urke ja Helgur Rosenthal. Esietendus 30. III Tartu Uues teatris.
Tartu Uue teatri Laia tänava saal on…
Tartu Uue teatri „Vanemuise biitlid”, autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Maarja Jakobson, Maarja Mitt (Vanemuine), Nero Urke ja Helgur Rosenthal. Esietendus 30. III Tartu Uues teatris.
Tartu Uue teatri Laia tänava saal on…
8 minutit
Omal jõul pealispinna taha piiludes
Neeme Külma näitus „Pinnavirvendus” Hobusepeas 11. – 23. IV.
Ilmselt kõiki, kes Hobusepea galerii kui ruumiga varasemalt tuttavad, tabab Neeme Külma seekordsele isikunäitusele sisenemisel hämming ning uudishimu: kas tõesti, kuidas, miks? Just Hobusepea 2004. aasta isikunäitusega „Kui” algas autorile nüüdseks iseloomulik tehniliselt keerukate ja töömahukate ruumiinstallatsioonide jada, „Pinnavirvendus” jätkab toona alustatud…
Ilmselt kõiki, kes Hobusepea galerii kui ruumiga varasemalt tuttavad, tabab Neeme Külma seekordsele isikunäitusele sisenemisel hämming ning uudishimu: kas tõesti, kuidas, miks? Just Hobusepea 2004. aasta isikunäitusega „Kui” algas autorile nüüdseks iseloomulik tehniliselt keerukate ja töömahukate ruumiinstallatsioonide jada, „Pinnavirvendus” jätkab toona alustatud…
2 minutit
Kunst on päris
Neeme Külmaga vestleb Ingrid Ruudi.
Tahan sinuga rääkida näitusest, millest kõnelemise oled sisuliselt praktiliselt keelanud: kui pressitekstis nimetatakse su üleni musta raamatut „raamatuks, kus pole ühtegi üleliigset sõna”, siis on järelikult kõik muud sõnad liigsed. Oled püstitanud ülbe barjääri, aga ma tahan ikkagi proovida astuda sellest sissepoole.
See on teadlik. Mulle meeldiks,…
Tahan sinuga rääkida näitusest, millest kõnelemise oled sisuliselt praktiliselt keelanud: kui pressitekstis nimetatakse su üleni musta raamatut „raamatuks, kus pole ühtegi üleliigset sõna”, siis on järelikult kõik muud sõnad liigsed. Oled püstitanud ülbe barjääri, aga ma tahan ikkagi proovida astuda sellest sissepoole.
See on teadlik. Mulle meeldiks,…
7 minutit
Valgustuslik näitus
Näitus „Avastamata šedöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest” Kumus kuni 12. VIII ja Kadrioru kunstimuuseumis kuni 24. VI, kuraatorid Tiina Abel ja Aleksandra Murre.
Näitus kui kunstielu üks mõjukamaid väljendusvorme on köitnud meie kunstiringkondade tähelepanu juba mõnda aega, mistõttu panen siinkohal kirja mõned mõtted praegu Eesti kunstimuuseumi kahes filiaalis avatud näituse „Avastamata…
Näitus kui kunstielu üks mõjukamaid väljendusvorme on köitnud meie kunstiringkondade tähelepanu juba mõnda aega, mistõttu panen siinkohal kirja mõned mõtted praegu Eesti kunstimuuseumi kahes filiaalis avatud näituse „Avastamata…
5 minutit
Verine Pühapäev ja maailma loomine Montmartre’il
Tegevuskunstiüritus „Verine Pühapäev” („Dimanche Rouge”) Pariisi diskoteegis Divan du Monde 15. IV.
Niisiis „Dimanche Rouge” ehk „Verine Pühapäev”. Ei, siin artiklis ei käsitleta 1905. aasta veriseid sündmusi Venemaal, vaid vaadeldakse sama pealkirjaga performance’i-ürituste sarja Pariisis. Seekordne, viieteistkümnes üritus toimus 15. aprillil Montmartre’i diskoteegis Divan du Monde. Seekordse ürituse tegi ehk eestlastele…
Niisiis „Dimanche Rouge” ehk „Verine Pühapäev”. Ei, siin artiklis ei käsitleta 1905. aasta veriseid sündmusi Venemaal, vaid vaadeldakse sama pealkirjaga performance’i-ürituste sarja Pariisis. Seekordne, viieteistkümnes üritus toimus 15. aprillil Montmartre’i diskoteegis Divan du Monde. Seekordse ürituse tegi ehk eestlastele…
2 minutit
Plahvatus ja nulltolerants
2012. aasta tegevuskunsti-festival „Nulltolerants. Mitmekesine universum. Plahvatus” („Zero Tolerance. Diverse Universe”) Tallinna Kunstihoones 17. IV ja Kirjanike Majas 18. IV.
Kaks päeva väldanud festivali käigus esines Tallinnas terve plejaad tegevuskunstnikke igast maailmajaost. Tegemist on mööda maailma rändava festivaliga, mis läbib ühtekokku kakskümmend viis linna üheteistkümnes riigis, kaasates rohkem kui kakssada kunstnikku…
Kaks päeva väldanud festivali käigus esines Tallinnas terve plejaad tegevuskunstnikke igast maailmajaost. Tegemist on mööda maailma rändava festivaliga, mis läbib ühtekokku kakskümmend viis linna üheteistkümnes riigis, kaasates rohkem kui kakssada kunstnikku…
3 minutit
Pealelend. Al Paldrok
Olite järjekordsel Ameerika turneel, teie performance’i-festivalidest osavõtu maratoni tuleb vist juba niiviisi nimetada. Kuidas läks?
Al Paldrok, festivali „Mitmekesine universum” („Diverse Universe”) korraldaja: Suurepäraselt. Non Grata performance’i-grupp koosseisus Anonymous Boh, Devilgirl Eestist ja Techno Animal Prantsusmaalt ühines Ameerika Ühendriikides NG New Yorgi liikmetega ja esines 21. veebruarist kuni 8. aprillini New…
Al Paldrok, festivali „Mitmekesine universum” („Diverse Universe”) korraldaja: Suurepäraselt. Non Grata performance’i-grupp koosseisus Anonymous Boh, Devilgirl Eestist ja Techno Animal Prantsusmaalt ühines Ameerika Ühendriikides NG New Yorgi liikmetega ja esines 21. veebruarist kuni 8. aprillini New…
2 minutit
Aeg ei ole küps, et olla kena!
Guerilla Girls kunstimaailmas ja väljaspool
1980ndate keskpaigas alustanud naiskunstnike-aktivistide grupp Guerilla Girls ei ole ka Eestis võõras: 2005. aastal olid geriljatüdrukud esindatud Veneetsia biennaali kuraatoriprojektis, aga see oli ka esimene kord, kui Veneetsia biennaali kureeris kaks naist Rosa Martinez ja Maria de Corral. 2006. aasta märtsis ilmus Sirbis nendega intervjuu (Sirp…
1980ndate keskpaigas alustanud naiskunstnike-aktivistide grupp Guerilla Girls ei ole ka Eestis võõras: 2005. aastal olid geriljatüdrukud esindatud Veneetsia biennaali kuraatoriprojektis, aga see oli ka esimene kord, kui Veneetsia biennaali kureeris kaks naist Rosa Martinez ja Maria de Corral. 2006. aasta märtsis ilmus Sirbis nendega intervjuu (Sirp…
4 minutit
Loetud read
Piret Pääsuke ja Jan Kaus kirjandusest RRis
Muljetavaldav rida eesti luuletajaid esines televisioonis ühe aasta jooksul peaaegu iga päev pärast uudiseid ühe luuletusega. Nüüd on juba mõnd aega võimalik näha ja kuulda ka eesti proosakirjanikke ja tõlkijaid esitamas oma loomingut. Kuskohas?
Piret Pääsuke: Seda on võimalik vaadata-kuulata aadressil: read.err.ee. Samuti jõuab sinna…
Muljetavaldav rida eesti luuletajaid esines televisioonis ühe aasta jooksul peaaegu iga päev pärast uudiseid ühe luuletusega. Nüüd on juba mõnd aega võimalik näha ja kuulda ka eesti proosakirjanikke ja tõlkijaid esitamas oma loomingut. Kuskohas?
Piret Pääsuke: Seda on võimalik vaadata-kuulata aadressil: read.err.ee. Samuti jõuab sinna…
3 minutit
Inimese tegija
11. aprilli õhtupoolikul oli Tartu Kirjanduse Maja saali kogunenud kenake seltskond kirjandusinimesi, et tähistada tagantjärele juba 5. aprillil 80aastaseks saanud Henn-Kaarel Hellati sünnipäeva. Juubilar oli selleks puhuks enesestmõista kohale sõitnud, tema kõrval esireas istus ka Johnny B. Isotamm – mõlemad ei jätnud nagu ühel häälel meenutamata, et just samal päeval…
3 minutit
Laulu, sõna ja mõtte jõul*
Aino Pervik on oma Sulelise ja Karvase lood („Maailm Sulelise ja Karvasega”, 2000 ja „Suleline, Puhuja ja Must Munk”, 2008) üles ehitanud sõna jõule, demonstreerides ilmekalt, kuidas paljalt sõna või mõtte jõud võib korda saata väga palju, nii head kui kurja. Kohe esimese raamatu alguses tunnistab Pervik, et „Suleline ja…
3 minutit
Koostaja pilguga
Elo Lindsalu küsitleb Kaarel Kressa.
Kaarel Kressa: Millised olid Toomas Liivi kui kirjandusteadlase peamised teesid? Tema panus kirjandusteadusse?
Elo Lindsalu: Neid on palju ja siin kõiki välja tuua ei jõua. Näiteks see, et ta ei pidanud kirjanduseks suulist pärimust, rahvaluulet. Kirjandus oli tema meelest eelkõige kirjutatu. Ka luuletamine on tema järgi spetsiifiline…
Kaarel Kressa: Millised olid Toomas Liivi kui kirjandusteadlase peamised teesid? Tema panus kirjandusteadusse?
Elo Lindsalu: Neid on palju ja siin kõiki välja tuua ei jõua. Näiteks see, et ta ei pidanud kirjanduseks suulist pärimust, rahvaluulet. Kirjandus oli tema meelest eelkõige kirjutatu. Ka luuletamine on tema järgi spetsiifiline…
2 minutit
Stalinlik „päike” Šostakovitši kohal
Šostakovitši „Meie kodumaa kohal särab päike” võib tänapäeval hämmastada oma tahtliku primitiivsusega.
Kontsert „Laul metsadest”: ERSO, Eesti Kontsertkoor, Narva Koorikooli poistekoor, Aleksei Tanovitski (bass) ja Kostiantin Andrejev (tenor) Paavo Järvi dirigeerimisel 20. IV Estonia kontserdisaalis, kavas Dmitri Šostakovitši vokaalsümfoonilised teosed.
Dmitri Šostakovitši (1906–1975) kunstnikuisiksus võib tagantjärele hämmastada nii muusikalise dramatismi sügavuse kui…
Kontsert „Laul metsadest”: ERSO, Eesti Kontsertkoor, Narva Koorikooli poistekoor, Aleksei Tanovitski (bass) ja Kostiantin Andrejev (tenor) Paavo Järvi dirigeerimisel 20. IV Estonia kontserdisaalis, kavas Dmitri Šostakovitši vokaalsümfoonilised teosed.
Dmitri Šostakovitši (1906–1975) kunstnikuisiksus võib tagantjärele hämmastada nii muusikalise dramatismi sügavuse kui…
2 minutit
Kui Betti Alver on kaheksa
Toomas Liiv, Tekst teeb oma töö. Koostanud Elo Lindsalu, toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu. Kujundanud Jüri Kass. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 479 lk.
Luuletaja, kes nööpauguks olemise ilu eesti keeli kõige kenamini on kirjeldanud, on kirjutanud ka palju erilaadset kriitikat. Ja see kriitika on koondunult publiku manu tulnud: on ilmunud…
Luuletaja, kes nööpauguks olemise ilu eesti keeli kõige kenamini on kirjeldanud, on kirjutanud ka palju erilaadset kriitikat. Ja see kriitika on koondunult publiku manu tulnud: on ilmunud…
3 minutit
Nüüdisooperi võimalikkusest
Reinvere „Puhastus” Soome Rahvusooperis
Jüri Reinvere ooper „Puhastus”: muusikaline juht Paul Mägi, lavastaja Tiina Puumalainen, lavakujundaja Teppo Järvinen, kostüümikunstnik Marjaana Mutanen, valguskunstnik Timo Alhanen, koreograaf Osku Heiskanen. Maailmaesiettekanne 20. IV Soome Rahvusooperis.
Ma ei vaadanud kahjuks kella, kui kaua kestis saalis vaikus pärast Jüri Reinvere ooperi „Puhastus” viimaste helide lõppemist. Tõsi, meeleolule…
Jüri Reinvere ooper „Puhastus”: muusikaline juht Paul Mägi, lavastaja Tiina Puumalainen, lavakujundaja Teppo Järvinen, kostüümikunstnik Marjaana Mutanen, valguskunstnik Timo Alhanen, koreograaf Osku Heiskanen. Maailmaesiettekanne 20. IV Soome Rahvusooperis.
Ma ei vaadanud kahjuks kella, kui kaua kestis saalis vaikus pärast Jüri Reinvere ooperi „Puhastus” viimaste helide lõppemist. Tõsi, meeleolule…
5 minutit
Oreliduo – kontserdisaalide haruldus
Oreliduo Urmas Taniloo (suur kontsertorel) ja Pille Taniloo (positiivorel) 15. IV Vanemuise kontserdimajas.
Vanemuise kontserdimajas oli tavapäratu ja huvitav kontsert: mängis oreliduo Urmas ja Pille Taniloo. Väikeseformaadiline, väliselt harmooniumi või tšelestat meenutav positiivorel on enamasti kasutuses tubastes tingimustes või väikestes saalides. Nüüd võis Tartu publik veenduda, et pill suudab olla vääriline…
Vanemuise kontserdimajas oli tavapäratu ja huvitav kontsert: mängis oreliduo Urmas ja Pille Taniloo. Väikeseformaadiline, väliselt harmooniumi või tšelestat meenutav positiivorel on enamasti kasutuses tubastes tingimustes või väikestes saalides. Nüüd võis Tartu publik veenduda, et pill suudab olla vääriline…
1 minut
Aplaus, aplaus …
Režissööri paistab imelapse puhul huvitavat pigem küsimus, kas erakordne anne õigustab lapseealise orjastamist.
Dokumentaalfilm „Tööpealkiri „Imelaps”” (Baltic Film Production, 2012, 57 min), režissöör Marianna Kaat, operaator Rein Kotov, helirežissöör Ivo Felt, monteerijad Max Golomidov ja Liina Triškina, helimonteerijad Margus Tammela ja Markku Tiidumaa, produtsent Marianna Kaat. Esilinastus 5. IV kinos Artis.
Dokumentaalfilm…
Dokumentaalfilm „Tööpealkiri „Imelaps”” (Baltic Film Production, 2012, 57 min), režissöör Marianna Kaat, operaator Rein Kotov, helirežissöör Ivo Felt, monteerijad Max Golomidov ja Liina Triškina, helimonteerijad Margus Tammela ja Markku Tiidumaa, produtsent Marianna Kaat. Esilinastus 5. IV kinos Artis.
Dokumentaalfilm…
3 minutit
Klavessiinipäevad näitasid arengusuundi ja maitsemuutusi
VIII klavessiinipäevad: Gorka Hermosa (akordion, Hispaania), Irén Lill (klavessiin) ja Sofia Maltizova (barokktšello, Eesti), Silvia Márquez Chulilla (klavessiin, Hispaania), Béatrice Martin (klavessiin, Prantsusmaa), Andrei Rešetin (barokkviiul, Venemaa), Imbi Tarum (klavessiin, Eesti) ning klavessiiniõpilased. 12. – 15. IV Tallinnas.
Kontserte korraldas Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) koostöös Eesti Kontserdi (EK) ja Eesti Interpreetide…
Kontserte korraldas Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) koostöös Eesti Kontserdi (EK) ja Eesti Interpreetide…
3 minutit
HÕFF avaldab austust eesti žanrifilmile
Täna algab Haapsalus kolmepäevane VII õudus- ja fantaasiafilmide festival ehk HÕFF .
Öeldakse: kui festival elab üle oma kolmanda aasta, siis jääb üritus kestma, kui viienda, on põhjust loota, et kõik hakkab ainult paremuse suunas liikuma. Kaunis kuurortlinnas peetav filmifestival on juba leidnud kindla koha Eesti filmifännide südames. Nood satuvadki Haapsallu…
Öeldakse: kui festival elab üle oma kolmanda aasta, siis jääb üritus kestma, kui viienda, on põhjust loota, et kõik hakkab ainult paremuse suunas liikuma. Kaunis kuurortlinnas peetav filmifestival on juba leidnud kindla koha Eesti filmifännide südames. Nood satuvadki Haapsallu…
3 minutit
Muusikamaailm
Salzburgi festivalil neli uut ooperitSalzburgi festivali uus juht Alexander Pereira tellis neljalt nimekalt heliloojalt uueooperi. Esimesena tuleb juba suvel 2013 ungari vanameistri György Kurtági (86) esikooper „Endgame” Samuel Becketti aineil, 2014. aastal esietendus Marc-André Dalbavie’lt (ta on samuti seni ooperita), aastal 2015 Thomas Adèsilt (seni ooperid „Powder His Face” ja…
11 minutit
Valu poliitilistele punanahkadele
Teleseriaal „Alpimaja” (Kalevipojad, 5 osa, à 60 min), režissöör Margus Sikk, stsenarist Indrek Hargla, lavastaja Gerda Kordemets. Osades Ivo Uukkivi, Raivo Rüütel, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Anu Lamp, Laine Mägi, Helena Merzin, Uku Uusberg jpt. ET Vs reedeti kell 20.00.
„Alpimaja” on päris meie oma, eesti vestern. Mitte midagi „Hea, paha…
„Alpimaja” on päris meie oma, eesti vestern. Mitte midagi „Hea, paha…
3 minutit
Kaks muusikafilmi ühel nädalal
Tänavuaastase „Jazzkaarega” samale nädalale oli ajastatud kahe muusikateemalise filmi linastumine. Režissöör Madli Lääne dokumentaalfilm „Saarte värvid” ei kuulunud otseselt festivaliprogrammi ning katkendeid sellest näidati juba jaanuaris Villu Veski juubelikontsertidel üle Eesti. Brian Melvini film „Reflections” juhatas aga sisse Melvini ansambli Global Village kontserdi NO99 jazzklubis.
Brian Melvini tehtud ligi pooleteisetunnine linateos…
Brian Melvini tehtud ligi pooleteisetunnine linateos…
2 minutit
Kolmekesi Pääsukese kallal
ERMi fotokogu
Punt eesti filmimehi on hakanud ajama ideed teha Johannes Pääsukesest mängufilm. Idee algatasid Hardi Volmer ja Peeter Brambat, kes kavatsevad koos ka filmi lavastada ja kaasstsenaristidena lugu küpsetada. Käsikirja loojana on kampa võetud kirjanik Olavi Ruitlane. Allpool vaevad need kolm meest, mida moodi Pääsukest mängufilmis käidelda.
Hardi Volmer (V): Seoses…
Punt eesti filmimehi on hakanud ajama ideed teha Johannes Pääsukesest mängufilm. Idee algatasid Hardi Volmer ja Peeter Brambat, kes kavatsevad koos ka filmi lavastada ja kaasstsenaristidena lugu küpsetada. Käsikirja loojana on kampa võetud kirjanik Olavi Ruitlane. Allpool vaevad need kolm meest, mida moodi Pääsukest mängufilmis käidelda.
Hardi Volmer (V): Seoses…
5 minutit
Kuu tõuseb Emajõelta
ERMi fotokogu
Johannes Pääsuke kui meie filmi Kristjan Jaak
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” Samal 1912. aastal, kui esmakordselt nägid trükivalgust need igale eestlasele tuttavad read, tegi oma esimesed filmivõtted nooruke Johannes Pääsuke ja pani nii aluse eestimaisele filmitegemisele. Kas jäi temagi filmimaailma tulekuga Arno kombel hiljaks –…
Johannes Pääsuke kui meie filmi Kristjan Jaak
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” Samal 1912. aastal, kui esmakordselt nägid trükivalgust need igale eestlasele tuttavad read, tegi oma esimesed filmivõtted nooruke Johannes Pääsuke ja pani nii aluse eestimaisele filmitegemisele. Kas jäi temagi filmimaailma tulekuga Arno kombel hiljaks –…
4 minutit
Juubeli puhul
Täna sada aastat tagasi kella nelja paiku pärastlõunal filmis Johannes Pääsuke Tartus Puiestee tänava kandis paiknenud Krasnojarski polgu kasarmute õues kahe kandepinnaga aeroplaani Farman, mida juhtis aviaator Utotškin. Kolme päeva pärast linastus Tartu kinodes Illusion ja Imperial kroonikapala „Utotškini lendamised Tartu kohal”, mis jäi jooksma terveks nädalaks. Sellega oli täidetud…
1 minut
Oidipus Auschwitzis
Imre Kertész ja tema „Saatusetus” Kui sul on miskit ütelda,siis lahku sellelt keelat’ pinnaltning räägi seal, kus kõne kehtib,või püsi vakka.
Kus olid mu silmad, kui ma veel nägin? Miks langes mu sammude kaja kurtidele kõrvadele? Ja miks nüüd, pärast kõiki neid katsumusi ja piinu, nüüd, kus ma olen pime, on mu…
Kus olid mu silmad, kui ma veel nägin? Miks langes mu sammude kaja kurtidele kõrvadele? Ja miks nüüd, pärast kõiki neid katsumusi ja piinu, nüüd, kus ma olen pime, on mu…
16 minutit
Mis on kultuuridemokraatia?
13. IV Sirbis vestles kunstirahvas kevadise ülevaatenäituse teemal. Arutelu selle üle, kas meie kunstielu vajab pigem elitaarse kunstimaailmaga suhestuvat kuraatorikeskset või nii-öelda rahvalikumat korraldust, viis paratamatult kultuuridemokraatia mõisteni. Mõlema lähenemise jaoks jätkub ruumi ja nõudlust, neid ei tarvitse vastandada, nagu märkis ka Vano Allsalu. Kuid iseenesest on see vaidlus huvitav…
2 minutit
Ministrid ei usu, et kultuur midagi tähendab
Valitsuse juhtpoliitikud lihtsalt ei tarbi kultuuri, muidu ei saaks olla kultuuripoliitilistes küsimustes nii valel poolel.
Ei olegi nii kerge öelda, millised eesmärgid peaksid olema kultuuripoliitika erilise tähelepanu all. Kas vajame rohkem kõrgkunstilisi tippe, peaksime püüdlema laiema kultuurist osasaamise või hoopis kultuurilises tegevuses osalemise poole? Probleemid on siin valdkonniti üsna erinevad ja…
Ei olegi nii kerge öelda, millised eesmärgid peaksid olema kultuuripoliitika erilise tähelepanu all. Kas vajame rohkem kõrgkunstilisi tippe, peaksime püüdlema laiema kultuurist osasaamise või hoopis kultuurilises tegevuses osalemise poole? Probleemid on siin valdkonniti üsna erinevad ja…
4 minutit
Ametnik teab paremini
Marek Strandberg
Kena, et Eesti Rahvusringhäälingu saadete lisarahastamine kõikvõimalike riigiasutuste kaudu kui pahe päevakorrale tuli. Teema on tulena tuha all hõõgunud aastate kaupa ja rahvusringhäälingul endal pole siin küll süüd, et seis on selline nagu on. Probleemil on õige mitu kihti ja see hargneb peaaegu kõikjale vaimuelu sfääridesse, kus, nagu teada,…
Kena, et Eesti Rahvusringhäälingu saadete lisarahastamine kõikvõimalike riigiasutuste kaudu kui pahe päevakorrale tuli. Teema on tulena tuha all hõõgunud aastate kaupa ja rahvusringhäälingul endal pole siin küll süüd, et seis on selline nagu on. Probleemil on õige mitu kihti ja see hargneb peaaegu kõikjale vaimuelu sfääridesse, kus, nagu teada,…
3 minutit
