$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Arko Olesk

  • Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?
    Teaduskommunikatsiooni õppejõud ja teadusajakirjanik Arko Olesk
    Svn Tupits

    Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?

    Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga.

    Arko Olesk
    8 minutit

  • Teaduskriitika kui ajakirjandusžanr

    27. märtsi Sirp oli pühendatud kriitikakunstile ning oma vaate sellele pakkusid kõigi Sirbis kajastatavate valdkondade esindajad … peale teaduse. Mis annab alust mõtiskleda küsimuse üle, kas teadus saab olla või peaks olema kriitika objekt võrdväärselt teatri, kunsti või kirjandusega. Kas teaduskriitika kui ajakirjandus­žanr on mõeldav? Mida peaks see endast kujutama? Ning kellel on õigus seda viljeleda?
    Nii nagu kultuurivaldkondade puhul, võiks ka teaduses olla kriitika abivahend lugejale ja autorile, mis aitab…
    Arko Olesk
    3 minutit

  • Euroopa teadus kasvatab enesekindlust

    Euroopa Teadusnõukogu – Euroopa eesliiniteaduse toetaja – asutamine võttis vaatamata selle ilmsele vajadusele aega põhjendamatult kaua. Seda paljuski otsitud põhjusel, et Euroopa Liidu alusleppe põhifookus on suunatud tööstusele ja majandusele, mistõttu justkui olnuks põhjendatud vaid teaduse rakendamise, mitte niivõrd alusteaduse rahaline toetamine Euroopa ühisest rahakatlast.
    2006. aastal toimus Berliinis Euroopa Teadusnõukogu käivituskoosolek ning sealsed osalejadkõnelejad avaldasid lootust, et Euroopa teadus astub uude ajastusse.
    Euroopa Teadusnõukogu liikmed on nimetatud Euroopa komisjoni poolt 2005.…
    Arko Olesk
    4 minutit

  • Jørn Hurum: teadus võiks õppida meelelahutustööstuselt

    Kas ja kuidas peaks teadust meedias „müüma”? Enamasti eelistavad teadlased jääda tagaplaanile, ja seda enam torkavad silma vastupidised näiteid. Üks selliseid oli 2009. aastal, mil esitleti umbes 47 miljonit tagasi elanud primaadi Darwinius masillae fossiili. Norra paleogeoloogi Jørn Hurumi juhtimisel töötanud teadlaste rühm andis eksemplarile nimeks Ida ning ühel ajal artikli avaldamisega toodi avalikkuse ette veebileht, raamat ja dokumentaalfilm, mis kõik väitsid, et tegu võib olla olulise lüliga inimese evolutsioonis.…
    Arko Olesk
    3 minutit

  • Kellele on vaja teadusajakirjanikke?

    Massimeedia nigela teaduskajastuse ja teadusmeedia nukra olukorra kohta võib kurtmist kuulda sageli ning mitte sugugi ainult Eestis. Tihti nähakse just meedia tegemata tööd (või sihilikku õõnestustööd) ühe põhjusena probleemides, mis teaduse ja ühiskonna suhteid varjutavad: noorte vähene huvi loodus- ja täppisteaduste vastu, elanikkonna nõiavaimustus, teaduslike seisukohtade eiramine otsustuste tegemisel, lausa teadusvaenulikkus.
    Trumm, mille tagumiseni sellistes aruteludes varem või hiljem jõutakse, on nõudmine suurendada teaduse kajastamist meedias ja tõsta selle kajastuse kvaliteeti,…
    Arko Olesk
    5 minutit
Sirp