-
Aini-Merike Remmel oli mitmekülgsete annetega inimene. Ta võinuks olla nii muusik kui ka sõnameister, kuid valis leivateenimiseks arhitekti ameti. Remmel sündis Tartus. Keskkoolis õppimise kõrvalt lõpetas ta laste muusikakooli klaveri erialal ja spordikooli tennise alal. Pärast keskkooli läks ta õppima kunstipedagoogika eriala Tartu Kujutava Kunsti Kooli, kus õppis ühe aasta. See oli hüppelauaks, et astuda Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille ta lõpetas arhitektuuri erialal aastal 1964. Talle enim mõju avaldanud õppejõud…
-
Leonhard Lapini näitus „Ainult arhitektoonid“
Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis
Avamine 29. detsember 15.00
Leonhard Lapini nimi pikemat tutvustamist ei vaja. Tegutsenud juba enam kui nelikümmend aastat, on Lapin kujunenud üheks märgilisemaks figuuriks, kelle looming on mõjutanud kunstikultuuri pilti ja kõrgel hoidnud Eesti avangardkunsti lippu. Selle kõrval ei ole vähem oluline ka tema tegevus arhitekti, pedagoogi, teoreetiku, luuletaja ja esseistina. Võib väita, et tegu on tõelise “renessansiinimesega” Eesti kaasaegses kultuuriloos.
Käesolev näitus on läbilõige Lapini arhitektooniloomingust,…
-
Keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldab arhitektuurivõistluse „XXI sajandi kodu Lahemaal”, millega kutsutakse huvilisi mõtisklema Lahemaa ja Eesti põlisküla tuleviku teemal. Võistluse avamine ja tutvustamine ning teema laiem mõtestamine võetakse ette Tallinnas 3. mail arhitektuurimuuseumis seminaril „Eesti külamaastikud ja Lahemaa arhitektuur”.
Võistluselt oodatakse Eesti külamaastiku tulevikuvisiooni. Võistlustingimustes on lähtutud Eesti külamaastike ehitusmahtudest, vormidest ja traditsioonilistest materjalidest, ent tingimused on siiski suhteliselt vabad võimaldamaks tänapäevast elamisruumi.
Meie rahvuspargid on esinduslike külamaastikena hea katselava…
-
Eesti Arhitektide Liidu avalik pöördumine
Eesti Vabariigi valitsuse ja riigikogu poole
-
Lahkus hea kolleeg, aastakümneid eesti arhitektide ühishuvide eest seisnud mees.
Jüri Jaama lõpetas ERKI 1963. aastal, töötades arhitektina alguses Pärnus, seejärel Tallinnas: 1963 ? 1966 Eesti Projektis ja 1966 ? 1978 Eesti Maaehitusprojektis. Aastatel 1978 ? 1993 töötas ta juhtiva arhitektuuriametnikuna Tallinna linnavalitsuses, seejuures 1980 ? 1990 linna peaarhitektina. 1993. aastast kuni raske haigusega lõppenud surmani tegi ta loovat arhitektitööd oma büroos.
