$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Maris Valk-Falk
-
Konkurss on vaid loterii
XV rahvusvaheline Pjotr Iljitš Tšaikovski nimeline konkurss on lõppenud.
XV rahvusvaheline Tšaikovski-nimeline interpretatsioonierialade konkurss (pianistid, viiuldajad, tšellistid ja vokalistid) viidi läbi 15. juunist 3. juulini. Konkurssi kuulas neli rahvusvaheliselt tunnustatud interpreetidest koosnevat žüriid. Pianistide žüriis olid esindatud mitmed koolkonnad ja ka varasemad Tšaikovski-konkursside laureaadid. Neist inglise pianist Peter Donohoe jagas VII Tšaikovski-nimelisel konkursil (1982) teist preemiat Vladimir Ovtšinnikoviga, kes puudutas hiljutises teleküsitluses ka žürii määratu suurt vastutust sedavõrd…2 minutit -
Kas muusikast rääkimine on arukas mõte?
Muusikakriitika on kogu professionaalse muusika ajaloo vältel olnud muusikaloo mitmekülgselt korrastatud osa.
Hiljuti ilmus Maris Kirme koostatud ja toimetatud, eesti muusikakultuuris seni erandlik uurimus „Peatükke eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat” (ACTA Universitatis Tallinnensis). Raamat hõlmab seega kriitika kriitika kirjeldust. Kriitikateooriast lähtudes on Maris Kirme, Maret Tomson ja Reelike Tükk analüüsinud kriitikute põlvkondlikke maitseotsuseid ja maitse normatiivset muutumist keskkonnas. Analüüsimaterjaliks on olnud eestikeelses perioodikas eelmisel sajandil avaldatud muusikaarvustuse liigid,…4 minutit -
Sten Lassmann ja Elleri klaverilooming
Heino Eller. Complete Piano Music, Volumes. I−V. Sten Lassmann (piano). London: Toccata Classics, 2011−2014. Salvestatud Steinway klaveril Vana-Granary stuudios (The Old Granary) Suffolkis. Projekti on toetanud Alexander Kelly mälestusauhind (2007), Harold Wingate’i stipendium, Eesti kultuurkapital ja teatri- ja muusikamuuseum. Ilmunud on I (2011), II (2012), III ja IV (2013) ning V plaat (2014), IV ja V heliplaati esitleti tänavu 19. III ETMMis.5 minutit -
Isa ja poja loomingut
„Heli ja keel” – Andrei Volkonski ja Peeter Volkonski. Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Iris Oja (metsosopran), Leonora Palu (flööt), Julia Agejeva Hess (klavessiin) 12. IV Tallinnas Hopneri majas (Peeter Volkonski), 14. IV Tartu ülikooli aulas (Ardo Ran Varres).
Vene aadlipäritolu klavessinisti ja helilooja Andrei Volkonski (1933–2008) ning eesti poetessi Helvi Jürissoni (1928) poeg Peeter Volkonski (1954) on pärinud isalt vürstitiitli…3 minutit -
Klavessiinipäevad näitasid arengusuundi ja maitsemuutusi
VIII klavessiinipäevad: Gorka Hermosa (akordion, Hispaania), Irén Lill (klavessiin) ja Sofia Maltizova (barokktšello, Eesti), Silvia Márquez Chulilla (klavessiin, Hispaania), Béatrice Martin (klavessiin, Prantsusmaa), Andrei Rešetin (barokkviiul, Venemaa), Imbi Tarum (klavessiin, Eesti) ning klavessiiniõpilased. 12. – 15. IV Tallinnas.
Kontserte korraldas Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) koostöös Eesti Kontserdi (EK) ja Eesti Interpreetide Liiduga (EIL). Muusikafestivalide peamisi eesmärke peaks olema kavatsus tutvustada muusikastiile ja esitajaid ning luua kunstiline tervik koos piduliku õhkkonnaga, mis…3 minutit -
Värske jälg traditsioonis – Händeli „Messias”
XVIII Haapsalu vanamuusikafestival 13. – 17. VII
XVIII Haapsalu vanamuusikafestivali kavas oli 8 kontserti Haapsalu toomkirikus, Jaani kirikus ja Kuursaalis. Esinesid ansamblid Sagittarius Prantsusmaalt, Henry Jaye Consort Helsinki ja Schola Sancti Henrici Soomest, Rondellus ja Heinavanker Eestist ning Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja vokaalsolistid Kädy Plaas, Teele Jõks, Simon Wall ning Taavi Tampuu Händeli oratooriumi „Messias” ettekandes. Juhatas EMTA professor Toomas Siitan, Haapsalu vanamuusikafestivali kunstiline juht. Festivali avas EELK Lääne…6 minutit -
Stiilne ja rahvusvaheline
Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) tähistas tänavuse festivaliga kümne aasta möödumist ühingu asutamisest (2000). Sel aastal andsid soolokontserte Menno van Delft (Holland) ja Francesco Corti (Itaalia), kavas J. S. Bachi ja tema poegade ning François Couperini looming. Barokkstiilile pakkus teravat kontrasti nüüdismuusika ansambel Novecembalo – Diadorim Saviola ja Chiara Agosti (klavessiin ja flööt, Itaalia), kavas itaalia heliloojate teosed. Menukal galakontserdil mängisid Eesti nimekad klavessinistid Saale Fischer, Marju Riisikamp, Ene Nael, Reinut…3 minutit -
Mängib Irina Zahharenkova
Keyboard Juggleress.* Irina Zahharenkova (klavessiin, haamerklaver, klaver). Kavas Pachelbel, Haydn, Mozart ja Beethoven. Salvestatud „Klaaspärlimängu” festivali kontserdil Tartu Jaani kirikus 20. juulil 2009. aastal. DVD ERP 2509. Audiosalvestus ERR , Tanel Klesmenti helirežii, Maido Madissoni, Mare Albri jt videosalvestus, klahvpillide häälestaja Ants Saluraid, kujundaja Piret Mikk. Jüri Tallinna DVD režii ja teostus, produtsent Peeter Vähi.
Irina Zahharenkova sellele plaadile salvestatud soolokontserdi kava on koostatud üsna ebatavalisel põhimõttel: näidata klahvpillimuusika esitust…4 minutit -
Virtuoossus ja kirg barokkmuusikafestivalil
Barokkmuusikafestival kuulub Eesti Kontserdi kaheteistkümne rahvusvahelise muusikafestivali hulka. XXI festivalil (29. I – 5. II ) anti kümme kontserti Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Festivali kunstiline juht on Andres Mustonen. Kavas J. S. Bach (Sinfonia kantaadist „Mul oli palju muremõtteid” BWV 21, kantaat „Hõisake Jumalale kõigil mail” BWV 51, Sinfonia kantaadist „Issand hoolib meist” BWV 196, Adagio Ülestõusmisoratooriumist h-moll BWV 249, „Goldbergi variatsioonid” BWV 988, soolosüidid tšellole nr 1 G-duur…7 minutit -
Haapsalu vanamuusikafestivali fenomen
XVI Haapsalu vanamuusikafestivali kontserte sai kuulda ajaloolise piiskopilinnuse kirikus 8. – 12. juulini. Et kontserdifestivali keskmes oli religioosne ajalooline muusika XVI–XVIII sajandini, teadvustub ka sajanditevanune SaareLääne katoliikliku piiskopkonna ajalugu, Haapsalu toomkiriku ehitamine XIII sajandi keskel ja selle tegevus Püha Johannese luterliku koguduse kirikuna tänapäeval, ligi kaheksa sajandit hiljem (vt voldikut „Haapsalu Piiskopilinnus ja Toomkirik”, 1999, autorid Ü. Paras, A. Palm, V. Silm & T. Padu).3 minutit
