Eesti 28 liikmega delegatsioon oli ülimalt nähtav ja paljud meie tippmuusikud olid messil kohal.
Festival „jazzahead!“ 11. – 14. IV Bremenis.
„Kui sind ei ole „jazzahead!’il“, siis sind pole olemas,“ võib vist öelda Euroopa suurima džässimessi kohta. Mitte kusagil mujal maailmas ei ole nii suurt spetsiaalselt džässmuusikale pühendatud messi, kus ühe katuse all saaksid kokku Euroopa džässi tegijad ja otsustajad: kontserdi- ja festivalikorraldajad, džässiklubide ja plaadifirmade omanikud, artistid ja nende mänedžerid…
Alati juhtub projekti käigus, et noored õpivad üksteist tundma, saavad sõpradeks ja mõnel juhul hakkavad tihedat koostööd tegema.
Euroradio Jazz Orchestra ehk Euroraadio džässorkestri (dirigent Jievaras Jasinskis) kontserdid 26. ja 27. V Kaunase Filharmoonia saalis ja Vilniuse Noorsooteatris.
Ajal, mil Euroopas käib sõda, on ühtsuse ja solidaarsuse sõnum päevakohasem kui kunagi varem. Seda sõnumit väljendab hästi Euroraadio džässorkester – igal aastal ainult üheks nädalaks sündiv rahvusvaheline suurprojekt…
Aasta džässmuusik Joel Remmel: „Kui tulen ansambliga lavalt maha ja tunnen, et kõik on ühise eesmärgi nimel pingutanud, siis tasu selle eest on väga magus.“
Eesti Jazzliit ja festival „Jazzkaar“ kuulutasid 26. aprillil välja džässiauhindade võitjad. Eriolukorrast tingituna jagati auhindu esimest korda veebiülekandena džässiklubist Philly Joe’s. Aasta džässmuusik on pianist ja pedagoog Joel Remmel, noore džässitalendi tiitli pälvis laulja ja viiuldaja Marianne Leibur, aasta džässansambel on…
Festivalil „Visioon“ oli tore näha, et džässiklassika pole midagi sellist, mida noored vaid kohustusliku koolilektüürina käsitleks.
XVI rahvusvaheline noorte rütmimuusikafestival „Visioon“ 6. – 9. VI Sauel ja Tallinnas.
Eelmise nädala tipphetkeks Eesti džässis oli kindlasti noorte rütmimuusikafestival „Visioon“, mis toimus juba XVI korda. See festival on alati olnud lahutamatult seotud Saue muusikakooliga, mille direktor Kristiina Liivik on olnud mitme ettevõtmise käivitaja. Just tema ja ta mõttekaaslaste teeneks…
„Jazzkaar“ on olnud ajalooliselt igasugustest trendidest alati sammu võrra ees ja loodetavasti peab festival seda silmas ka edaspidi.
Tallinna rahvusvaheline festival „Jazzkaar“ 20. – 29. IV. Kunstiline juht Anne Erm.
„Jazzkaar“ on olnud meie kõikide teadvuses juba rohkem kui veerand sajandit, minu teadvuses ehk umbes poole sellest ajast. Meenub, et raadiost kuuldud Estonian Dream Big Bandi kontsert millalgi 2002. aasta paiku võis olla esimesi, mis minu kõrvu jõudis ja mida…
Mälupilt nr 1
On 2013. aasta juuli. Toimub Kopenhaageni džässifestival. Euroopa mõistes tõeliselt suur muusikasündmus, mis ühendab endas kõikvõimalikku ja kõikvõimatut, ühes otsas mainstream–pop, teises eksperimentaalne helimaailm. On kaunis suveõhtu müstilises ja boheemlaslikus Christianshavni linnajaos. Barefoot Recordsi väikese showcase’i esinejate seas on ka Maria Faust. Maria ongi laval, intensiivses, vabade assotsiatsioonide radu mööda kulgevas dialoogis Liudas Mockūnasega. Minu kõrval istub vanem naisterahvas, kes ilmselgelt ei ole end festivali programmiga kuigi hästi…
Kristjan Randalu ei lähe lavale lihtsalt selleks, et vaadata, mis juhtub, ega naudi olukorda, kus miski ei ole ettearvatav.
Kristjan Randalu soolokontsert 23. I Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valges saalis.
Tung Kristjan Randalu soolokontserdile oli suur. Arvestades, et Randalu ei ole siinmail juba aastaid sellises formaadis üles astunud, ei saa seda imeks panna. Soolokontsert võib olla jõudemonstratsioon, aga ei pruugi. Kindlasti on see loovisiksuse egoismi väljendus, samal ajal ehk ka…
10. aprillil sai ajalooks järjekordne Uno Naissoo konkurss, mis toimus juba 32. korda ja taas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Igal aastal on see jätkuvalt väga prestiižne heliloominguvõistlus andnud hea ülevaate, millega noored muusikud tegelevad ja millised tendentsid on meie rütmimuusika järelkasvu seas parasjagu populaarsemad. Huvi konkursi vastu oli seekord tähelepanuväärselt suur, kuna finaalvooru pääsenud 12 teost valiti välja 34 esitatu seast ehk siis kaks kolmandikku jäeti välja. Ja…
Kui minult küsiti, milline oli tänavune jazziaasta, siis mõtlesin, et sellele küsimusele ammendavalt vastamine on küllap sama keeruline nagu vanas anekdoodis, kus neljal pimedal kästi kirjeldada elevanti ning igaüks tuli välja oma originaalse seletusega, mis ei kattunud ühegi teisega. Nii on ka meie jazzielus 2015. aastal toimunule küllap võimalik läheneda mitmest vaatepunktidest. Ärgem unustagem, et oli ju muusika-aasta, kuigi jazzis see ehk nii suurt mõju ei avaldanud. Ka 1. oktoobri…
Eesti-Šveitsi sõpruskohtumine „Lugano-Tallinn“ 6. – 10. X Viljandis ja Tallinnas.
Eesti jazzi tutvustamine välismaal tundub olevat üks tähtsamaid teemasid, mida ikka ja jälle tõstatatakse, kui juttu tuleb siinsest jazzielust. Muidugi on selleks eriilmelisi mooduseid ja eks aeg annab arutust, millised osutuvad kõige efektiivsemaks. Üks tee on viia suur delegatsioon mõnda suuremasse riiki, ent muusikute maailmas toimib suurepäraselt ka isiklike tutvuste võrgustik: keegi tunneb kedagi, kes on kellegagi koos mänginud, saadakse juhuslikult…
XIX rahvusvaheline festival „Jõulujazz” 23. XI – 15. XII Tallinnas.
Kuigi nende ridade ilmumise ajal pole „Jõulujazz” veel läbi saanud, on siiski juba kogunenud piisavalt muljeid, et teha väike vahekokkuvõte. „Jõulujazz” sai alguse siis, kui PÖFF lõppes. Nii on see läbi aastate ikka olnud, et just need kaks festivali on ajal, mil kõikjal käib pühade-eelne otste kokkutõmbamine, pakkunud meie pimedatesse öödesse kirgastavamaid hetki.
Üks meeldejäävamaid „Jõulujazzi” kontserte oli tänavu Brasiilia lauljanna Paula…
Philly Joe’s on hea näide kodanikualgatusest ja tõestus sellest, et inimesi saab mobiliseerida astuma samme mitte üksnes millegi vastu, vaid ka millegi poolt.
Tartu suurimale jazzisündmusele, festivalile „IDeeJazz” jõudsin sel aastal esmakordselt. Festival 1.–3. novembrini seljataga, hakkasin paljude silmaringi laiendavate muljete võrra rikkamana koduteel mõtlema, mida see natuke krüptiline ja mitmetähenduslikkusele viitava kirjapildiga „IDeeJazz” õigupoolest võiks tähendada. Ja jõudsin järelduseni, et igasugune muusika peaks sisaldama vähemalt üht värsket ideed, teisisõnu, olema originaalne ja omama kindlat identiteeti, aga üks tähendusi võiks ka olla „idee poolest jazz”. Niisiis mitte ilmtingimata hetkeseisu kaardistus, vaid pigem pilt…
Laulnud on Maria Väli nii kaua, kui mäletab ja kauemgi veel: ta alustas juba kolmeaastaselt lasteaias ja läks kuuesena Kuressaare muusikakooli Sirje Medelli juurde õppima, olles tollal kaasõpilastest tunduvalt noorem. Medelli hoolealused tegid koostööd Tiit Pauluse kitarriorkestriga ning nii saigi Maria Väli teejuhiks jazzimaailma ja üheks oluliseks mentoriks legendaarne kitarrist ja pedagoog Tiit Paulus. „Mingil hetkel läks niiviisi, et hakkasime Tiiduga musitseerima ja koos Lembit Saarsaluga oli meil ansambel Kolmkõla,”…
Üle 100 kontserdipaiga ja ligikaudu 1200 kontserti hõlmanud 35. Kopenhaageni jazzifestivalist, mis on jätkuvalt üks olulisemaid suviseid jazzisündmusi mitte ainult Läänemere regioonis, vaid kogu Euroopas, sai ka kõige parema tahtmise korral ülevaate vaid murdosast. Paljud tippnimed, neist enamik USAst, esinesid samaaegselt linna eri otsas ning küllaga oli ka tasuta kontserte, kus kohalik rahvas ja turistid said vabaõhulavadel tunda rõõmu lisaks muusikale suveilmast, millest ilusamat oleks ühes Põhjala riigis võimatu ette…
Heiti Kruusmaa
Kaheksa-aastasena tegi ta oma jazzmuusikudebüüdi „Tudengijazzil”, 13aastasena esines „Jazzkaarel” ning neljateistkümneselt „Pori jazzi” lastefestivalil. Pikka aega on Holger Marjamaast Eesti jazzis räägitud kui erakordsest lapstalendist ja nüüd, 20aastasena, on ta siinsel jazzimaastikul juba vaata et veterani seisuses. Tänavusel festivalil „Jazzkaar” premeeriti Marjamaad noore jazzitalendi auhinnaga. Festivali järel tegin intervjuu meie ühe tähelepanuväärsema noore pianistiga, kes on juba leidmas oma ainulaadset helikeelt ja identiteeti muusikas.
Millal tuli äratundmine, et jazz…
Aprill on aeg, mil iga muusikasõber ilmselt sooviks end kloonida, et jõuda võimalikult paljudele kõikidest neist üritustest, mis just sel kuul toimuvad. Igale poole ei jõua ja kõigele tähelepanu ei jagu. Nii oli peaaegu võimatu hoomata näiteks kogu Tallinna muusikanädala kolossaalset programmi. Täpselt TMW-ajale langes aga üks hoopis teine väärika ajalooga muusikasündmus, nimelt oli 7. aprillil 29. korda Uno Naissoo nimeline loomingukonkurss, mis andis küllaltki huvitava ja äärmiselt kirju pildi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kirke Karja teose „Sireenid“ jaoks kokku pandud ansambli kolm erineva karakteriga vokalisti ehk Jana Kütt, Elina Martinson ja Anett Tamm moodustasid ühtlase terviku.Rene Jakobson
New Wind Jazz Orchestrat juhatas kontserdil Kristina Bianca Rantala, kes alles alustab karjääri, kuid on juba paistnud silma nii arranžeerija, dirigendi kui ka heliloojana. Tema teos „For Eliise“ oli selles kavas ilmselt kõigist töödest küpseim, tõenäoliselt ka bigbändile üks suuremaid pähkleid.Siiri Padar
Lauri Kadalipp Social Jazzi kuulates tekib küsimus, kui palju on selles muusikas Lauri Kadalippu ja kuivõrd on see ühislooming. Fotol vasakult Kirke Karja, Lauri Kadalipp, Tõnu Tubli ja Allan Järve.Raul Ollo
Kõige rohkem n-ö valmis ansambel oli vist Karl Petti Band, mis teeb üsna klassifitseerimatut muusikat synthwave’ist arendatud rokini.Mats Õun
Festivalilaval on Dreaming of a Place Unseen, ansambli juht ja helilooja on trompetist Nolan Quinn. Franck Reisner
