Saar, Pärn ja pähkel
VAT-teatri näitleja ja lavastaja Tanel Saar: „Mulle meeldib, kui teatrit saab vastu võtta nagu instrumentaalmuusikat. Tunnetada. See tähendab, et seal pole palju sõnu vaja.“
Kaitsekassa nurgas on pime
Kui pomm on väga suur ja läigib kaunilt, ei ole tähtsust, palju see ka maksis.
Kes vastutab kirjaoskuse eest?
Sõbrad kogu eluks
Kus asuvad kahurid? Kas loengu ajal välja võib küsida? Kas sul Tiksu sokid juba on? Miks ma ei leia raamatute tagastamise kasti? Kuidas ma jalgratast laenutada saan?…
Muusikud ja armastuskirjad
Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“ ning iga kontserti ilmestasid kavas olnud heliloojate kirjutatud või neile saadetud armastuskirjad.
Mis seal siristas?
Minifestivali teeb eriliseks just see, et läbimõeldult on ühendatud alternatiivsem elektrooniline muusika, helikunst ehk sound art, visuaalne kunst ja performance.
Rikas ööelu määrab linna dünaamika
Madis Ligema: „Kui klubidel ei ole piisavalt publikut, pole ka tugevat ööelu. Seega tuleb strateegiasse lisada selge fookus ka publiku kasvatamisele: turundus, nähtavus, sihtgrupid.“
Öö on veel kaugel
Ööuurimuste kogumik jätab alternatiivse öökultuuri rahule, küll aga võib üles raputada rahulikust unest.
Unistus metsikust linnast
Taltsutamata tsoonides on loovat tühjust ja ehtsat loodustunnetust, mille järele mittekohtade ja muu moodsa ruumi surve all ägavas linnas esineb tajutav puudus.
Nähtamatud ruumid
Linna iga ruutmeeter ei pea olema tähenduslik. See ei pea teenima, tootma, omama ametlikku funktsiooni. Jääkruum ei ole tingimata probleem.
Kas Burmani villa tuleb teist korda päästa?
Linnaruumiliselt on oluline, et säiliks vaheldusrikas mitmekihilise ajalooga maastik, kus uue aja banaalsete tööstus-, äri- ja eluhoonete vahel on ka midagi enamat.
Taimemõtlemine
Ei ole otstarbekas vaielda selle üle, kas taimed, loomad, seened ja algloomad mõtlevad või mitte, vaid uurida, kuidas nad mõtlevad.
Kui vanalt hakkavad puud inimesega kõnelema?
Puude kasvuiga on nii pikk, et pargikavandajad ei näe kunagi parki kogu oma ilus, me saame pargi pärandiks. Kadrioru pargis oleme pärinud mitme põlvkonna vanused puud.
Aktuaalne animatsioonitripp
Augusti eelviimasel nädalal kogunesid Artise kinno tegijad ja fännid kodumaalt ja laiast maailmast järjekordsele autorianimafilmidele pühendatud festivalile „Animist“.
Helide õngitseja
Äsja 79. sünnipäeva tähistanud Priit Pärna viimases, koos Olga Pärnaga tehtud filmis „Luna rossa“ ei kasutata arhiivi selle olemuslikus tähenduses, vaid illusioonina kontaktist tegelikkusega.
Elust keset surma
Ilmar Raagi kui sõjadokumentalisti teeb eriliseks Ukraina sõjaaegse seisundi nüansitundlik mõtestamine.
Eesti noortekirjandus – kas üksik laid maailmameres?
Meie noortekirjanduse tase on hea, kuid avalikkuse vähene emotsionaalne toetus ja kasin vahendamine teistesse keeltesse pärsivad selle arengut.
Noore homofoobi kannatused?
Laura Evisalu „Õiged mehed“ ei ole mõeldud pelgalt noorukitele, vaid seda võiksid lugeda ka kooliõpetajad, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja lapsevanemad.
Igatsus ja soov hajuda
See näitus on inimlik tundepööris, kus võib kokku puutuda nii sentimentaalse ilu kui ka looduse elementidega.
Ka muutumatus võib liigutada
Näitus on väga õhuline, kohati ka napp ning raskesti piiritletav. Tööde koosmõju ärgitab mõtlema ka selliste probleemide peale, millega vaevasid oma pead eelsokraatikud.
Narva kunstiresidentuur. Kümme aastat piirilinna kultuuriprismat
Narva kunstiresidentuuri ehk Narti ümmarguse tähtpäeva puhul on paras hetk heita residentuurile tagasivaatav pilk ja uurida, mis täpsemalt ikkagi meelitab kunstnikke maailma eri otstest Narva elama ja töötama.
Vabaduse festival – kuidas edasi?
Kindlasti tahaks Narva Vabaduse festivalil näha Venemaalt emigreerunud väga andekate lavastajate praegusi töid ja ootaks sidemete taastamist kodumaalt lahkunud teatriteadlastega.
Taimo Toomast 17. V 1962 – 29. VIII 2025
Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli (praegu Muba osa) sisseastumiskatsetele viis. Tänu loomulikule andele, suurele tahtejõule ja erialaõpetaja Ervin Kärveti oskuslikule…
Jüri Tamm 25. XI 1937 – 29. VIII 2025
Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina.
Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel –…
Muusikast kirjutatu läheb korda
Muusika on lihtsalt olnud alati nii tähtis, et sellest tuleb maha jätta kirjalik märk.
Mnjah
Viimane selline tabas mind mõni päev tagasi Rimi ees seisvate kasutatud raamatute riiulite ees. Meenus ühe kirjaniku ammune märkus raamatu ja surematuse seose kohta…
