2025-34 (4058)

Peast klounid
Liina Särkinen: „Seda filmi tehes olen palju mõelnud oma valikute peale, mida ma ise teen lapsevanemana ja filmitegijana. Tõesti, see film on ka meid kasvatanud.“ Pildil lavastajad Liina Särkinen (vasakul) ja Heilika Pikkov (paremal).    
 Piia Ruber

Peast klounid

Liina Särkinen: „Meid käivitas teemana lapsevanemaks olemine, kui on suur vastutus pere ees, aga samal ajal tuleb minna oma unistuste järele ja elada. See kõik on topeltpöörane, kui vanemad juhtuvad olema klounid.“

Ares ja tema meeskond
„Ma olen droon ja elan idamaal.“    
 JJ Harrison / Wikimedia Commons

Ares ja tema meeskond

Ära usu drooni juttu, droonil on need hullud jutud, UAV-l kõned kavalad.

I have a dream

Poliitiline kaklusklubi kogub hoogu. Ma ei käi somes, aga mõnikord tekib tunne, et tuleks lõpetada ka kõik ajakirjanduse tellimused. Aga peab ju siiski lootma lootusetuse maailmas.
Et poliitikud saaks aru, et usaldus on kõige alus ning avalik ja aus suhtlus, vastutuse võtmine ja oma vigade tunnistamine on tugevuse näitaja ning usalduse alus.
Et poliitika kese on veenmine ja veenmine on…

Olgu majandus terve!

Tuleva aasta veedan suursündmust tähistades. Kaelast ära saab 20 aasta eest üleilmse finantskriisi eelõhtul suvekodu soetamiseks võetud laen. Tehingu asjaolud ei olnud kerged. Kinnis­varahinnad kasvasid lapsi loodusele lähemale tuua sooviva noore pere silme all aastaga kaks korda. Ent 30% oli samas vahemikus tõusnud ka erasektoris töötava pereliikme palk. Majandusnäitajad traavisid ja lendasid. „Just sellises kriisis tahaksingi…
Filmitegijate kullaproov
Billy (Luka Sabbat) ja Skye (Indya Moore) peaauhinna Kuldlõvi võitnud Jim Jarmuschi filmis „Isa, ema, õde, vend“.    
Carole Bethuel / Vague notion

Filmitegijate kullaproov

LXXXII Veneetsia filmifestivalil esitleti arvestatavat hulka tugeva kunstilise kaaluga filme, millest mitmega õnnestus ka edukalt vaatajate meelt lahutada.

„Tänulikkuse kaudu avanevad uksed. Sihikindlus tagab tulemuse“
Raimo Pullati puhul on tegemist erakordselt huvitava isikuga, kes on teotsenud ühtaegu nii kõrgemal tasemel kui ka laiemas sfääris, kui see tema kaasaegsetel valdavalt õnnestus.     
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

„Tänulikkuse kaudu avanevad uksed. Sihikindlus tagab tulemuse“

Kord Karl Rebasega kalastades tänanud Raimo Pullat õnne, et haug üksnes puudutanud tema lanti ja kala pääsenud minema, muidu oleks „kuulus kalamees president Rebane jäänud rumalasse olukorda“!

Ülearu ettevaatlik mälestusraamat

Võiks ikkagi nimetada neid, kes ei olnud valmis üldkasulikku asja ajama, oleks ju õpetlik teada, milliste argumentidega demagoogitses Juhan Kahk.

Ajaloodoktor Raimo Pullati elulooraamatu vahendusel on meil võimalik aimu saada autori vaieldamatutest saavutustest ajaloolasena – nii uurijana kui ka organisatoorses tegevuses, mis suuresti seisnes püüdlustes luua valdkonnale vajalik institutsionaalne struktuur ja siduda…
Paradiisiaia lõpp on lillemaali algus
Värvi rõkkamine on näituse kontseptsiooniga kooskõlas, barokses lossis käivitatud pillerkaar aitab vahetult tajuda botaanilise maailma ja barokk-kunsti pöörasust.    
Irina Danilova

Paradiisiaia lõpp on lillemaali algus

Näitus soosib aeglast vaatamist, lausa taimses mõttes aeglast. Maalid on tohutult loomutruud, hüpnootiliselt üksikasjalikud justnagu maalitud entsüklopeediad, ometi lopsakalt stiliseeritud ja täis kultuurilisi vihjeid.

Skalpellilõige lätlaste alateadvusse
Enamiku ajast piinab Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“ vaatajat kergesti läbi hammustatavate kujundite ja lihtsakoelise popmuusikaga.    
Lauris Vīksne

Skalpellilõige lätlaste alateadvusse

Surm, vigastused, lootusetus. Läti Rahvusteatri lavastuse „Kuningas Ubu ja teised koletised“ autorid on tabanud neljandat aastat kestva sõja ängi ülitäpselt.

Pealelend – Mehis Pihla, dramaturg ja lavastaja
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Pealelend – Mehis Pihla, dramaturg ja lavastaja

25. kuni 28. septembrini korraldatakse Rootsis Göteborgi raamatumess, mille üks fookusteema on seekord Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus. Nii esitletakse raamatumessi lavadel ka Eesti näitekirjanikke ja teatri­tegijaid…
Pärdi muusika kui ühendav jõud

Pärdi muusika kui ühendav jõud

Arvo Pärdi juubeliaasta tähistamine kulmineerus kodumaal XV Pärdi päevadega, mille kava koosnes peaaegu ainult Pärdi loomingust ning ajaline haare oli avar.

Tormise tugev toime läbi mängu
Lavastuse „Nõelamäng“ keskmes olevad vanemad eesti laulumängud sisaldavad regilaulu, mõningaid improvisatoorseid draamaelemente ja mängulist osa, kus jooksu- ja osavustükkides tulevad esile parimad.    
 Rene Jakobson

Tormise tugev toime läbi mängu

„Nõelamängus“ olid põimitud Veljo Tormise kooriseades laulumängud seinataguse looduse, lavalise liikumise, improvisatoorse maiguga dialoogi ja toetava valgusega.

Kontraste minevikust ja olevikust
Ensemble Auftakt on küpse musitseerimisviisi poolest väljapaistev kolmik: Miina Laanesaar (viiul), Maila Laidna (klaver) ja Soo-Young Lee (klarnet).    
 Ensemble Auftakt

Kontraste minevikust ja olevikust

Ensemble Auftakti esituses sai kuulda Riho Esko Maimetsa uudisteost „Sinkavonka“, mille pealkiri on humoorikas ja kerge, kuid lugu ise pigem sünge ja tõsine.

Miks hinged katki lähevad
Tõnis Vilu toob valutava hinge nähtavale, lubab sellel valutada – heitmata valule ette, et see haiget teeb, süüdistamata ennast selles, et tal valutab.    
Gabriela Järvet

Miks hinged katki lähevad

Luuletaja leiab sõnad, aga Tõnis Vilu on peale sõnade leidnud veel midagi muud, suuremat. See, mida ta teeb, on hea. See teeb head.

Vanad lood uues kastmes!
Korduv motiiv Mati Undi muuseumis on kirjutusmasin, mida saab nii klaasi tagant imetleda kui ka ise juhendi abil proovida.
Raido Pedak / Tallinna Kirjanduskeskus

Vanad lood uues kastmes!

Mati Undi muuseumi uue püsinäitusega on Tallinna kirjanduskeskus loonud silmapaistvalt hea ja moodsa kirjandusliku kosmodroomi.

Keele vägi(vald)
Naise kõne näib alati olevat probleemne.     
Meem

Keele vägi(vald)

Hoolimata keele struktuurist peegelduvad selles ühiskonna võimuvahekorrad ja ka eesti keeles ilmneb soolist ebavõrdsust, mida keelekasutusvalikutega alatasa juurutatakse.

F-sõna 14 aastat hiljem
Vasakult Piret Karro-Arrak, Brigitta Davidjants, Johanna Ross, Aet Kuusik, Mare Tralla, Dagmar Kase    
Maria Lota Lumiste

F-sõna 14 aastat hiljem

Ladyfesti pärand ja tulevik: vestlusring Kumus tõi kokku esimese feministliku festivali korraldajad, et meenutada algusaegu ja arutada, kuidas on muutunud feministlik mõte ja feminismi mõiste.

Tagasi tulevikku ehk Transmäärus 3.0

1. septembrist jõustus sotsiaalministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“, millega ajakohastati soo tunnustamiseks (ehk sooandmete muutmiseks) vajalikku arstliku komisjoni loa saamise protseduuri. Kuivõrd määrus näib lubavat transinimeste õigustes edasiminekut, s.t vähendab takistusi eluks vajalikele teenustele, soovin tehtud muudatusi ja nende võimaliku mõju konteksti asetada ja kriitiliselt hinnata.
Alustan ajaloolise tagasivaatega.…
Raamaturiiul
Marju Raju, muusikapsühholoog
Erakogu

Raamaturiiul

Küsisin just tööl riiuleid juurde. Sain! Kui oma praegusse kabinetti kolisin, siis mu tollal kümneaastane tütar tuli ja sättis kõik raamatud värvide ja suuruse järgi ning pani ühte riiulisse ülejäänud, mis olid „vanad,…

Siis kui sõnad kannavad …

Raamatuaasta peaks meid tagasi juhtima kõige lihtsama ja ka kõige olulisema juurde – märkama sõnaruumi, mis meid ümbritseb.

Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks.
Raamatupoosetajad
Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju…

Esiküljel režissöörid Heilika Pikkov ja Liina Särkinen. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp