$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2025-11 (4035)

Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku

Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku

Tõnis Pill: „Ma leian, et Eesti on nii väike, armas ja pisike riik, filmindus veel väiksem, kus kõik tunnevad kõiki, seega siin ei ole seda ruumi, et olla kolleegide suhtes ebainimlik.“

Kaspar Viilup
9 minutit
Kuue protsendi mandaat
Kindel valik! Võitja võtab kõik.      
Siim Lõvi / ERR / Scanpix

Kuue protsendi mandaat

Iseseisvusaja mõjuvaim põhjus erakorralisteks valimisteks on käes.

Kaarel Tarand
4 minutit

Tehnofeodalism ja sõda Ukrainas

2023. aastal avaldas Giánis Varoufákis raamatu „Tehnofeodalism. Mis tappis kapitalismi?“, kus ta väidab, et 2008. aasta majanduskriisi järel keskpankade ja valitsuste tehtud valed otsused – rahatrükk koos madala intressimäära ja brutaalse kokkuhoiupoliitikaga – on viinud sisuliselt kapitalismi lõppemiseni traditsioonilises mõttes. Selle asemel on kujunenud välja uus tehnofeodalistlik maailm, kuna juurde…
Anders Härm
2 minutit

Nügime edasi

Kui kõrval kirjutab Anders Härm globaalsest tehnofeodalismist, siis meie väike vabariik on astunud tubli sammu sügavamale jälgimisühiskonda. ERRi uudisest võib lugeda, et riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku ja et politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest.
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast,…
Lea Larin
2 minutit
Mitmiksuhe
„Minu kallimate“ peamine iva polegi ehk vastata küsimusele, kas mitmiksuhe on hea või halb, vaid näidata inimesi tegelemas iseenda, oma lähisuhete ja intiimsusega.       
Kaader filmist

Mitmiksuhe

Vahest kõige olulisem on „Minu kallimate“ juures see, et iga tegelane paistab omal kombel väärikas. Kõigi vastu saab mingil moel empaatiat tunda: vahel nad ajavad vihale, vahel panevad muigama.

Margus Ott
8 minutit
Mis on see, mis paneb kuulama?
Generator M Tallinnas Nõmme kultuurimaja laval 25. mail 1982. Tegemist oli bändi viimase ehk hüvastijätukontserdiga.      
 Kaader filmist. Foto: Arno Saar

Mis on see, mis paneb kuulama?

Portreedokk „Sal-Saller. See on see, mis paneb elama“ avab nimikangelase elufilosoofia, kus on kesksel kohal austus nii bändikaaslaste kui publiku vastu, aga fännile jääb üht-teist puudu.

Gert Kiiler
5 minutit
Tipptasemel muusikaelamus Eesti alevikus
Õde-venda ehk sopran Helina Kuljus ja oboemängija Kalev Kuljus Avinurme kultuurimajas.       
Katre Mölder

Tipptasemel muusikaelamus Eesti alevikus

On tohutult uhke tunne, kui eesti muusikud teevad ilma suurtel maailmalavadel, aga on äärmiselt südantsoojendav näha, kui väga on nad alati oodatud koju.

Annika Lõhmus
4 minutit

Ühe õhtu tume energia ja sisemine soojus

Võrreldes mitme varasema teosega on Helena Tulve orkestriteose „Signs and Signals“ kõlapilt jõulisem ja tumedam ning sisaldab paljusid kiireid tõuse ja sisemisi kulminatsioone.

Kevad ei saabu alati tasa ja leebelt, vaid võib end ilmutada ka heitlike tuulte, järskude kontrastide ja ootamatute pööretega. Ajal, mil valgus ja…
Johanna Mängel
5 minutit

Kahe muusikalise mere koostoime

Ansambleid L’Itinéraire ja U: seob huvi spektralismist lähtuva helikeele vastu, samuti noorte muusikute harimine ja laborilaadsete võimaluste pakkumine heliloojatele.

Ansambel U: ja L’Itinéraire’i ühiskontsert 13. märtsil Estonia Kontserdisaalis oli Eesti nüüdismuusikaelus erakordne sündmus. Pariisis tegutsev ansambel L’Itinéraire käis Eestis üsna lühikese aja vältel nüüd juba kolmandat…
Talvi Nurgamaa
5 minutit
Summ ja selginemine
Ansambel Morphosis Tubina saalis       
Morphosis

Summ ja selginemine

Barcelona nüüdismuusika ansambel Morphosis tõi Tartus Eesti esiettekandele kuus teost, sealhulgas Elo Masingu oma.

Katrin Aller
5 minutit
Mõtterännak selgeltnägeva muusika saatel
Muutuse meditatsioonirännakute taga on kunagine motivatsioonikoolitaja, nüüdne sõnakunstnikust teejuht Peep Vain, kelle jutulõnga toetavad meloodia ja rütmiga eesti džässi tipud Raun Juurikas ja Ahto Abner.       
Muutus

Mõtterännak selgeltnägeva muusika saatel

Paari viimase aasta jooksul ilmunud kolm Muutuse albumit on oma improvisatsioonilise ja kergejalgse kulgemisega täisväärtuslikud ka ilma sõnalise osata.

Erkki Tero
3 minutit
Kuidas kõnelema hakata?
Merike Estna saal on pühamu, loits, võimalus ületada kehalise ja hingelise vastandus, ülendada fantoomvalu rituaalseks ohverduseks ning kasvatada oma vaimule uusi jäsemeid. Ilma niisuguse ülendava kogemuseta oleks sellelt näituselt raske lahkuda.      
Stanislav Stepaško

Kuidas kõnelema hakata?

Kummaline, et kuigi enamik töid näitusel kõneleb inimlikest ja inimülestest võrgustikest, on teoste omavahelised seosed üsna nõrgad.

Peeter Laurits
8 minutit
Naine, kes teab ussisõnu
Mitteinimliku maailma ja selle olendite, elu ja looduse ringkäiguga samastumine toob meelde loodushoiu ning uusvaimsusega haakuva feminismi.       
Madis Palm

Naine, kes teab ussisõnu

Näitusel on esindatud vihjed kohalikule pärimusele ja nn eelmodernsele külakultuurile, vanakreeka müütidele, tuntud muinasjutule ja universaalsetele elukaare sümbolitele.

Katrin Kivimaa
4 minutit
Cogito, ergo samurai?
Objekt, mis saali domineerib, on vana mänguhobune, mille külge on kinnitatud uhke teiba otsas keraamiline teletupsu pea.      
Alana Proosa

Cogito, ergo samurai?

Kohmetuses on midagi väga inimlikku. Isegi kui näitus päris lõpuni ei tööta, on see siiski osa laiemast tähenduste ökosüsteemist.

Juhan Raud
4 minutit
Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis
Eesti delegatsioon Rotor DC materjalipangas.       
Mariann Drell

Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis

Kas kujutate Eestis ette arhitektuuribürood, kus kliendiks võetakse vaid neid, kes on nõus ehitama ringsetest materjalidest?

Urmo Mets
6 minutit
Kuidas lääs koju toodi
Arhitektide liidus oli Nõukogude ajal kombeks korraldada kokkusaamisi ning kui keegi reisilt tuli, siis organiseeriti ka slaidiõhtu koos muljete jagamisega. Arhitektuurimuuseum otsustas traditsiooni taaslavastada ning kutsus rääkima vanameister Raine Karbi, kes saab tänavu suvel 86aastaseks.       
Margit Mutso

Kuidas lääs koju toodi

Raine Karbi diapositiivid, vanameistri irooniline jutustamisstiil ja ajastuomased absurdivõtmes lood täitsid arhitektuurimuuseumi saali.

Margit Mutso
7 minutit
Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis
Joonis. SAMSHA traumateadliku lähenemise põhimõtted      
Allikad: SAMSHA 2014, Elisseou 2023, Alessi&Kahn 2022

Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis

Traumateadlik lähenemine on päevakorral, kuivõrd tervise-, energia-, julgeoleku- ja majanduskriiside tagajärjel on vähenenud turvatunne ning suurenenud väliskeskkonna mõjude määramatus.

Maaja Vadi,
Melika Kiilmaa
8 minutit
Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö
Joonis. Sõjapiirkondades ja mujal riikides tapetud ajakirjanikud aastatel 2014–2023.           
 Allikas: UNESCO meediaarengu programmi IPDC peasekretäri raport.3

Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on olnud riigipiire ületava võimu kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimisel möödapääsmatu.

Ragne Kõuts-Klemm
6 minutit
Riina Roose keeletund
Egon Nuter mõjub hullava, laulva ja ringijooksva trupi keskel ajaloo häälena, kannatliku koolmeistri ja manitsejana.      
Siim Vahur

Riina Roose keeletund

Kes vähegi Riina Roosega kokku on puutunud ja tema lavastusi näinud, teab, millise kire ja pühendumusega ta eesti kultuuri pärast südant valutab ning kui nakatav on tema uudishimu ja jagamisrõõm.

Auri Jürna
4 minutit
Meie linna saabus uus muusikal
„Uue tüdruku“ sündmused tõmbab käima keravälk, mis tabab tormisel õhtul seebikat vaatama kogunenud külarahva ainsat telekat. Sealt paiskub välja Maria Luisa (Lauren Grinberg), armastatud seebiooperi „El amor salva el mundo“ peategelane.     
 Gabriela Järvet

Meie linna saabus uus muusikal

Priit ja Laura Võigemasti Ugalas lavastatud „Uue tüdruku“ alguspunkt ja säsi on Vaiko Epliku looming, ilma selleta poleks lavastus mõeldav.

Emilia Kõiv
5 minutit
Netflix Eesti Draamateatri laval
„Ükskord Liibanonis“ toimib ka eeskujuliku protseduuriloona ehk sageli krimižanrile omase ülevaatena, kuidas juhtumit lahendatakse.      
Heikki Leis

Netflix Eesti Draamateatri laval

„Ükskord Liibanonis“ ei paku teatrile sageli omast poeesiat ega metafoore, vaid parimate telesarjade väärilist poliitilist pinget.

Andrei Liimets
4 minutit
„Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“
Rimas Tuminas kutsuti 2007. aastal Moskvasse Vahtangovi teatri kunstiliseks juhiks, sest teater oli kriisis.      
Peeter Langovits/Scanpix

„Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“

Leedu lavastaja Rimas Tuminase auks korraldatakse Tallinnas festival.

Maris Johannes
4 minutit
Pealelend. Urmas Lennuk
Urmas Lennuk, Rakvere teatri näidendivõistluse žürii liige
Helen Solovjev

Pealelend. Urmas Lennuk

Rakvere teatri korraldatud näidendivõistlusele laekus 80 tööd, mille seast pälvis esikoha Vootele Ruusmaa „Vöötrada“ ning teist-kolmandat kohta jäid jagama Ott Aardami „Dora-Mia“ ja Katariina Libe „Kala pisarad“. Võistlusel märgiti ära veel kuus näidendit: Kasper Sebastian Silla „Kruiis“, Arlet Palmiste „Pööripäev“, Vootele Ruusmaa „Barbariss“, Merilin Jürjo „Ringmäng“, Erki Aule „Kägarkõnni meistrid“…
Tambet Kaugema
2 minutit
Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku
Rüdiger Safranski: „Filosoofial ei ole siiski mingit lõppu, sest eksistentsiaalsed filosoofilised küsimused jäävad: mida ma saan teada? Mida ma tohin loota? Kuidas ma peaksin elama?“      
Lesekreis / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku

Rüdiger Safranski: „Ma armastan filosoofias seda, mis on kirjanduslik, ja kirjanduses seda, mis on filosoofiline. Niimoodi saab kirjutada ainult väljaspool ülikooli.“

Joonas Hellerma
7 minutit
Kuidas mitte saavutada saavutamatut

Kuidas mitte saavutada saavutamatut

Byung-Chul Hani raamatud on väga vajalikud. Neid peaksid lugema 16–18aastased intellektuaalsete huvidega noored ja võib-olla ka keskeakriisi jõudnud keskastme juhid.

Rein Raud
6 minutit
Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur

Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur

Rannarootslaste ümberasumist korraldasid koloriitsed avantüristlike kalduvustega seiklejad nagu Ludwig Lienhard.

Olev Liivik
6 minutit
Kirjanik par excellence
Ene Mihkelsoni võib pidada kirjanikuks par excellence, kes kirjutas tammsaarelikult südameverega.     
 Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Kirjanik par excellence

Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale pühendatud artiklikogumikud pakuvad kirjaniku ellu ja loomingusse maitsekas tasakaalus sissevaate.

Anneli Niinre
6 minutit
Rahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?       
Bohdan Yemets / © UNESCO

Rahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi

UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.

Maarja Pärtna
5 minutit
Mu sees settib üks tõmme

Mu sees settib üks tõmme

Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.

Aliis Aalmann
3 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.      
 Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.

1 minut
Valuraha

Valuraha

Kultuur on prõlla nõnna vedus, et ka heritstest neoliberaalid võiavad proosa, taide ja Pärdiga omi inaraid.

Gregor Kulla
4 minutit
Kadunud õpetlase sõnad
Joonas Hellerma
Sillerkiil / CC4 / Wikimedia Commons

Kadunud õpetlase sõnad

Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob…
Joonas Hellerma
2 minutit

Olivia Saar 18. X 1931 – 16. III 2025

Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“.
Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade…
2 minutit
Sel reedel Sirbis
Esiküljel režissöör Tõnis Pill
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku“, Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga
Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“
Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest
Joonas Hellerma vestles filosoof Rüdiger Safranskiga
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid
Gregor Kulla, „Valuraha“
2 minutit

Raimo Männis 16. XII 1931 – 1. III 2025

Hea ja oluline kirjanik ei pea tingimata tegutsema läbivalt kirjanduselus ega püsima alaliselt kirjanduspubliku tähelepanu all. Piisab sellest, kui kirjutada vahel mõni hea ja oluline raamat. See väide kehtib täiel määral Raimo Männise kohta.
Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja…
3 minutit
Esiküljel režissöör Tõnis Pill
Piia Ruber

Esiküljel režissöör Tõnis Pill. Foto Piia Ruber

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Varia

Sirp