Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku
Tõnis Pill: „Ma leian, et Eesti on nii väike, armas ja pisike riik, filmindus veel väiksem, kus kõik tunnevad kõiki, seega siin ei ole seda ruumi, et olla kolleegide suhtes ebainimlik.“
Kuue protsendi mandaat
Iseseisvusaja mõjuvaim põhjus erakorralisteks valimisteks on käes.
Tehnofeodalism ja sõda Ukrainas
Nügime edasi
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast, et Aldous Huxley hea uus ilm ja George…
Mitmiksuhe
Vahest kõige olulisem on „Minu kallimate“ juures see, et iga tegelane paistab omal kombel väärikas. Kõigi vastu saab mingil moel empaatiat tunda: vahel nad ajavad vihale, vahel panevad muigama.
Mis on see, mis paneb kuulama?
Portreedokk „Sal-Saller. See on see, mis paneb elama“ avab nimikangelase elufilosoofia, kus on kesksel kohal austus nii bändikaaslaste kui publiku vastu, aga fännile jääb üht-teist puudu.
Tipptasemel muusikaelamus Eesti alevikus
On tohutult uhke tunne, kui eesti muusikud teevad ilma suurtel maailmalavadel, aga on äärmiselt südantsoojendav näha, kui väga on nad alati oodatud koju.
Ühe õhtu tume energia ja sisemine soojus
Võrreldes mitme varasema teosega on Helena Tulve orkestriteose „Signs and Signals“ kõlapilt jõulisem ja tumedam ning sisaldab paljusid kiireid tõuse ja sisemisi kulminatsioone.
Kahe muusikalise mere koostoime
Ansambleid L’Itinéraire ja U: seob huvi spektralismist lähtuva helikeele vastu, samuti noorte muusikute harimine ja laborilaadsete võimaluste pakkumine heliloojatele.
Summ ja selginemine
Barcelona nüüdismuusika ansambel Morphosis tõi Tartus Eesti esiettekandele kuus teost, sealhulgas Elo Masingu oma.
Mõtterännak selgeltnägeva muusika saatel
Paari viimase aasta jooksul ilmunud kolm Muutuse albumit on oma improvisatsioonilise ja kergejalgse kulgemisega täisväärtuslikud ka ilma sõnalise osata.
Kuidas kõnelema hakata?
Kummaline, et kuigi enamik töid näitusel kõneleb inimlikest ja inimülestest võrgustikest, on teoste omavahelised seosed üsna nõrgad.
Naine, kes teab ussisõnu
Näitusel on esindatud vihjed kohalikule pärimusele ja nn eelmodernsele külakultuurile, vanakreeka müütidele, tuntud muinasjutule ja universaalsetele elukaare sümbolitele.
Cogito, ergo samurai?
Kohmetuses on midagi väga inimlikku. Isegi kui näitus päris lõpuni ei tööta, on see siiski osa laiemast tähenduste ökosüsteemist.
Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis
Kas kujutate Eestis ette arhitektuuribürood, kus kliendiks võetakse vaid neid, kes on nõus ehitama ringsetest materjalidest?
Kuidas lääs koju toodi
Raine Karbi diapositiivid, vanameistri irooniline jutustamisstiil ja ajastuomased absurdivõtmes lood täitsid arhitektuurimuuseumi saali.
Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis
Traumateadlik lähenemine on päevakorral, kuivõrd tervise-, energia-, julgeoleku- ja majanduskriiside tagajärjel on vähenenud turvatunne ning suurenenud väliskeskkonna mõjude määramatus.
Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheline koostöö on olnud riigipiire ületava võimu kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimisel möödapääsmatu.
Riina Roose keeletund
Kes vähegi Riina Roosega kokku on puutunud ja tema lavastusi näinud, teab, millise kire ja pühendumusega ta eesti kultuuri pärast südant valutab ning kui nakatav on tema uudishimu ja jagamisrõõm.
Meie linna saabus uus muusikal
Priit ja Laura Võigemasti Ugalas lavastatud „Uue tüdruku“ alguspunkt ja säsi on Vaiko Epliku looming, ilma selleta poleks lavastus mõeldav.
Netflix Eesti Draamateatri laval
„Ükskord Liibanonis“ ei paku teatrile sageli omast poeesiat ega metafoore, vaid parimate telesarjade väärilist poliitilist pinget.
„Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“
Leedu lavastaja Rimas Tuminase auks korraldatakse Tallinnas festival.
Pealelend. Urmas Lennuk
Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku
Rüdiger Safranski: „Ma armastan filosoofias seda, mis on kirjanduslik, ja kirjanduses seda, mis on filosoofiline. Niimoodi saab kirjutada ainult väljaspool ülikooli.“
Kuidas mitte saavutada saavutamatut
Byung-Chul Hani raamatud on väga vajalikud. Neid peaksid lugema 16–18aastased intellektuaalsete huvidega noored ja võib-olla ka keskeakriisi jõudnud keskastme juhid.
Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur
Rannarootslaste ümberasumist korraldasid koloriitsed avantüristlike kalduvustega seiklejad nagu Ludwig Lienhard.
Kirjanik par excellence
Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale pühendatud artiklikogumikud pakuvad kirjaniku ellu ja loomingusse maitsekas tasakaalus sissevaate.
Rahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.
Mu sees settib üks tõmme
Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
Kadunud õpetlase sõnad
Olivia Saar 18. X 1931 – 16. III 2025
Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas…
Sel reedel Sirbis
Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“
Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest
Joonas Hellerma vestles filosoof Rüdiger Safranskiga
Kultuurkapitali…
Raimo Männis 16. XII 1931 – 1. III 2025
Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja see oligi…
