2022-28 (3900)

Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl
Piret Jaaks. „Mitu korda on küsitud, miks etnodraama ei paku lahendusi, aga leian, et kui teater hakkab konkreetseid lahendusi pakkuma, teeb ta poliitikute eest töö ära.“
Piia Ruber

Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl

Piret Jaaks: „Loen etnodraama erisuseks just nimelt etnograafiliste meetodite kasutamist, kus välitööde käigus tehakse etnograafilisi intervjuusid ja vaatlusi.“

Aed, mis ei näita rohtumise märke

Hortus Musicuse suvefestival andis hea ülevaate ansambli laiast repertuaarist ja nende oskusest luua muusikat kohapeal, siin ja praegu, koos omapoolse tõlgendusega.

XII muusikafestival „In Horto Regis“ 11. – 15. VII Tallinnas, kunstiline juht Andres Mustonen.
„„Hortuse“ kontsertidel käiakse agarasti, sest „Hortus“ on pop.“ „Alaline kontserdi­publik seal ei käi.“ Nii vahendab…
Elamus – see polegi nii lihtne
Näituse juhatab sisse Evelyn Raudsepa valitud Cyprien Gaillardi video „Kullast ja peeglitest linnad“ ja näituse juhatab välja Siim Preimani valitud Lucia Nimcová video „Pajatused“.
2 × Paul Kuimet

Elamus – see polegi nii lihtne

Uus ja värske näituseformaat on tänuväärt ettevõtmine, kuid Evelyn Raudsepa algatatud „Valitud hitid“ on jäänud korraliku assortii tasandile, sellest ei kujunenud elamuse analüüsi.

Niidukuu kudruste hela
Tämbriliselt ühendab Peeter Vähi kontserdis soleerinud birbynė kõigi puupillide jooni ja saavutab just seeläbi oma eripära. Fotol birbynė-solist Vytautas Kiminius.
Klaaspärlimäng

Niidukuu kudruste hela

Kavas oli ohtralt barokki, nüüdismuusikast südamesse hakkavaid helimaale, mitte ammuilma looja karja läinud avangardi pimesi kopeerivaid katsetusi, ja pireke (liig)rammusat romantismi.

Jüri Hain 4. VI 1941 – 16. VII 2022

16. juuli varahommikul lahkus meie seast hiljukesi kunsti- ja raamatuteadlane, Eesti Kunstnike Liidu auliige Jüri Hain ning koos temaga oleme kaotanud ühe neist vähestest, kes kandis oma peas kogu eesti kultuuri.
Jüri Hain sündis Tallinnas haritlasperekonnas. Tema inglise filoloogist ema Viktoria, kes oli hiljem keeleõpetaja kunstiinstituudis, andis pojale terakese tasakaalukat, aga…
Parasjagu elutervet skepsist

Parasjagu elutervet skepsist

Inglismaa ja Šotimaa poliitiline korraldus, ühiskonnaelu alused, usuline olustik ning üldised intellektuaalsed meeleolud olid märkimisväärselt erinevad.

Kodakondsuspõhine migratsioonipoliitika ei austa inimõigusi

Mõne riigi pass on oma väljastajariigi välispoliitilise isolatsiooni tõttu sedavõrd nõrk, et sellega on peaaegu võimatu ühtegi riiki seaduslikult siseneda.

Euroopa Liidu reaktsioon Ukrainale kallaletungimisele on olnud pretsedenditu. Liikmesriigid viskasid peaaegu kohe varasema migratsioonivastase retoorika üle parda ja uksed avati miljonitele hättajäänud võõramaalastele.…
Nähtamatu linn Tartus
Tartus pakuvad erilist vaatlus- ja uurimislusti omapärased kunstiteosed – elektrikapid.
Elina Õunsaar

Nähtamatu linn Tartus

Teinekord on linnastrateegia seisukohalt parem jätta mõni koht disainimata, lasta ruumil rahulikult olla, et jääks ruumi ka spontaansusele ja elule.

Vene oportunismi eripära

Joshua Yaffa raamat „Kahe tule vahel“ räägib karmidest kompromissidest, mis Venemaal elus püsimiseks teha tuleb. Venemaa vaatlejaile omaselt jõuab Yaffa ruttu staarsotsioloog Juri Levadani. Yaffa tähelepanu ei köida küll kuulus homo soveticus, vaid Levada elu lõpul tuvastatud inimtüüp, soveticus’est degenereerunud человек лукавый. Oportunistlik kavaldaja, keda kuulekuse ja allaheitlikkuse kõrval iseloomustab…
Loodusmuuseumi herbaarium-raamat
Eesti loodusmuuseumis on säilinud dr David Dietrichi Saksamaa leht- ja helviksammalde ning samblike näidiskogu.

Loodusmuuseumi herbaarium-raamat

Igal muuseumi loodusloolisel kogul on oma saatus ja nad on üle ilma võrgustikuna seotud.

Väikese abil suureks
Maria Kapajeva juhuslikest netist ostetud anonüümsetest fotodest on uurimistöö abil saanud terviklik kollektsioon.
Stanislav Stepaško

Väikese abil suureks

Perekonnapärandiga tegelemine ei ole nii mastaapne ettevõtmine, kui sotsiaalpoliitika või looduskeskkond, kuid ka sellega saab anda iseenda ja maailma mõistmisesse olulise panuse.

Kolmteist viisi, kuidas vaadata „Armastuse saart“
Kaheksandat hooaega väisavas brittide „Armastuse saares“ on elevusest pakatavaid kohtumisi ja mängulisi kaadreid, aga ka hüperseksualiseeritud stereotüüpe ja misogüüniat.
Kaader sarjast

Kolmteist viisi, kuidas vaadata „Armastuse saart“

Briti tõsielumängu turunduskampaanias nenditakse, et armastus kuulub neile. Love is ours. Ühtaegu armastus kui igavese ihaluse sümbol, teiselt poolt kui bränd.

Aken minevikku, mis võimaldab näha tulevikku ehk Loodusteaduslike kogude roll ühiskonnas
Kompuutertomograafia on aidanud analüüsida märgprepareeritud loomade anatoomiat, morfoloogiat, närvisüsteemi ja palju muud ilma eksemplari ennast vigastamata.
Florida loodusmuuseum

Aken minevikku, mis võimaldab näha tulevikku ehk Loodusteaduslike kogude roll ühiskonnas

Arusaamine ümbritsevast maailmast sõltub loodusteaduslikest kogudest, nende uurimisest ja täiendamisest. Nendes kogudes hoitakse füüsilist tõendmaterjali Maa ajaloo, protsesside ning siin elavate ja elanud eluvormide kohta.1 Kogu maailma looduskogudes hoitavate eksemplaride arv ulatub miljarditesse (eri allikate põhjal kolm kuni viis miljardit), millest iga eksemplar on kordumatu tõend kindlas ajas ja kohas…
Suitsu nurk XVI – Genka & DEW8 „Majaka“
DEW8 ja Genka oma loo „Gringos en el Aeropuerto“ videos. Nii see lugu kui ka „Majaka“ on ilmunud 2021. aastal nende ühisalbumil „Oleg“, mille eest autorid pälvisid 2022. aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta hiphop-räpp-r’n’b-artisti auhinna.
Kuvatõmmis

Suitsu nurk XVI – Genka & DEW8 „Majaka“

Me peame rääkima kinnisvaraturust! Päris pöörane, mis toimub. Tallinna korterihinnad on hüpanud lakke, suure raha eest soetatakse väikeseid kastikesi, mille sees saab elada. Kui ennemuiste soetati suure raha eest väikeseid kastikesi sellistesse piirkondadesse nagu Kesklinn, Kadriorg ja Kalamaja, siis nüüd on nõutud ka linnaosad, mida varem üritati iga hinna eest…
Muuseumi nägu linnaruum
Mattias Malk: „Kuidas olla kriitiline nii, et see ei muutuks kriitikaks tegija suhtes?“
Stefano Carnelli

Muuseumi nägu linnaruum

Mattias Malk: „Botaanikaaia panus linna oleks suurem, kui seda nähtaks avaliku ruumina ja see toimiks pigem elava koha kui muuseumina.“

Olulised asjad. Hoidvad asjad

Kuulsin hiljuti üht riigitegelaste sõnavõttu, kus seati kahtluse alla tööõpetuse vajalikkus koolis. Kas tõesti tuleb lastel nõeluda, vaaritada ja saagida olukorras, kus tuleviku tarbeks on kõige rohkem vaja programmeerijaid ja teisi raalijaid? Kuna õppekavasid ei saa uute ainetega lõhki ajada, tuleks IT-õpe viia alus­haridusse käsitöö ja kodunduse arvelt. Mitte keegi…
Änksad musketärid Ugala tuusal laval
Jass Kalev Mäe on d’Artagnanina tuus ja änksa.
Priit Loog

Änksad musketärid Ugala tuusal laval

Kuskil on nähtamatu latt, mida ületades saab kostüümidraamast ja mõõgavõitlusest kunst. Ugala teater hüppas sellest suure varuga üle.

Animeeritud must pill ADD-põlvkonnale
Alberto Mielgo lavastatud „Jibaros“ moodustavad tantsiv liikumine ja animatsioon vibreeriva visuaali, mida täiendab vürtsitatud tummine bassimuusika.
Kaader sarjast

Animeeritud must pill ADD-põlvkonnale

Tim Milleri animatsioonisarjas on düstoopiat, küberpunki, mütopoeesiat, kosmoseooperit, fantaasiat ja ulmeõudust. See on nagu mõrude kommide assortii, kus iga pessimist leiab midagi.

Ülikoolid, muuseumid ja kollektsioonid ehk  Akadeemilise pärandi minevikuraskused ja vastutus
Genti ülikooli muuseumi (GUM) püsinäitusel saab avastada väga väärtuslikku ja erakordset kollektsiooni, mis hõlmab mitmesuguseid teadusharusid bioloogiast arheoloogiani ja psühholoogiast meditsiinini.
Jaanika Anderson

Ülikoolid, muuseumid ja kollektsioonid ehk Akadeemilise pärandi minevikuraskused ja vastutus

5.–8. juulini toimus Belgias Euroopa akadeemilise pärandi võrgustiku Universeum XXII aastakonverents „Ülikoolimuuseumid ja -kogud: minevikuraskused – vastutus tänapäeval“. 2000. aastal loodud võrgustikus tegeletakse akadeemilise pärandiga, nii materiaalse kui ka immateriaalse pärandiga selle kõige laiemas tähenduses. Universeumi eesmärk on soodustada Euroopa ülikoolide kogude säilimist, uurimist ja neile ligipääsu, edendada tegevust kogudes,…

Suvi – lugemise aeg

Ongi käes kaua oodatud südasuvi ja paljudel inimestel on alanud puhkus. Kuna Eesti suveilmad on heitlikud, siis pole paremat ajaviidet, kui vihmase või jaheda ilmaga end diivani nurka kerra tõmmata ja raamatuid lugeda. Samuti sobib mõnusa juturaamatuga kuumal rannaliival aega veeta. Nii pakin igal aastal enne suvekoju minemist endale kaasa…
Monumentaalne ettevõtmine
Portreeskulptuuride esiletõus ühisel poodiumil (37 teost) kõneleb värskest vaatest skulptuurile. Keskel Kiwa oma teosega.
Annika Metsla

Monumentaalne ettevõtmine

Näitusel „Tuur skulptuur“ pole mõtet otsida kandvat kooshoidvat ideed, kujundaja Üla Koppel on aga suutnud korraldada eri ajastute ja isiksuste kaose loogiliselt jälgitavatesse kogumitesse.

Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses
Märt Läänemets: „Mida rohkem inimesi läheb budismist inspireerituna enesepuhastuse teed, seda rohkem on meil lootust, et maailm muutub pikkamööda paremaks.“
Gabriela Urm

Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses

Märt Läänemets: „Hiina konfutsianistlik propaganda meenutab Venemaa Russki Miri oma. Väidetakse, et kuna lääne eetilised väärtused on alla käinud, siis peaks lääs Hiinalt õppima.“

Kodutusõbralik linn

Ligi kümme aastat tagasi võtsin eesmärgiks käia läbi kõik Tallinna tühermaad. Toona oli neid palju rohkem kui praegu. Nende isetekkeliste võserike seest avanes pealinnale hoopis teine vaade, Tallinn läbi tühermaa-prillide oli päris roheline, võiks öelda, et täitsa Euroopa rohelise pealinna vääriline. Elurikkust jagus seal kõvasti: ööbikud laksutasid, jänesed kalpsasid, hiireherned…

Kas passiivsus või kõrgkultuuriiha?

Paljude Eestimaa paikade uhkuseks on oma rahvamaja. Ometi pole rahvalikkus alati see väärtus, mis just tingimata kilbil on. Pigem ihatakse hästi tehtut – peenelt väljendudes – ülevat. Selle mõtte­viisi juured on osati möödanikus.
Nimelt avaldusid Nõukogude ajal kultuuris vastuolulised taotlused: ühelt poolt prooviti rõhutada kunsti kuulumist rahvale ehk antielitaarsust, teiselt poolt…
Puderkapsasmaailmas eneseotsingul
Marta Vaarik, kes on saanud tööga „Hoia mind kaisus“ oma toa, on emotsionaalselt raputavam kui miski muu siin.
Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

Puderkapsasmaailmas eneseotsingul

Kordaloov mõistus on haaranud iga-aastase ülevaatenäituse ja lugenud sinna sisse vägeva narratiivi, lõpmatult haakivad kujundid ja loonud sellest eesti kunsti praeguse näo.

Vahel on tunne, et „Documenta“ saab otsa ja kunsti polnudki
Haiti vastupanukunstnike installatsioon „Ghetto biennale“ St. Kunigundise kirikus
Pressifoto / Frank Sperling

Vahel on tunne, et „Documenta“ saab otsa ja kunsti polnudki

Võib väita, et „Documenta“ taotlus ei ole teha tüüpilist suurnäitust, vaid seda dekonstrueerida. Viieteistkümnes katse mõjub aga lahjalt, isegi kohatult ja segadusttekitavalt.

Jevgeni Zolotko mustvalge melanhoolia
Näitusel on ka keset kurbust lootusekiir. Maas lebava redeli tükkide taga seinal on positiivse alatooniga video.
Kristjan Kivistik

Jevgeni Zolotko mustvalge melanhoolia

Zolotko „Jaakobi redel“ esindab nüüdiskunsti selle kõige paremas tähenduses: teoses on ühiskonnakriitikat, kuid see ei ole lihtsustatud ega pealetükkiv.

Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi

Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi

Springora vastselt eesti keelde jõudnud skandaalse teose ühiskondlik mõju on määratult suur, kuid samaväärset kunstilist jõudu sellel ei ole.

Kodu, kallis kodu!
„Kodupeatus“ kutsub publiku dekoratsioonide, millena võib kaaluka ajaloopärandiga ja turismist ülevoolav Veneetsia mõjuda, keskelt koju.
b210

Kodu, kallis kodu!

Järgmise aasta mais avab Veneetsias uksed Eesti paviljon, kodu, mis pakub vastukaaluks kontrollitud avalikule ruumile kõrvalepõike intiimsesse ruumi, soojust ja äratundmisrõõmu.

Linnahallist metahalliks
Metahalli trepid panevad küsima, kas olukord on ruumi või hoopis selle kasutaja kontrolli all. Digimaailmas asuvad astmed trepi mõlemal pool, nii et ei saa aru, kas liigud üles või alla.
Triin Juhanson

Linnahallist metahalliks

Linnahalli digikaksik annab võimaluse uurida hääbuva suletud ruumi võimalusi ning luua tuntud ja tuttavale kultuuripärandile futuristlik tulevik.

Muinasjuttudes on lootust
Robin Hood (Madis Mäeorg) on rahva väljavalitu, kes viib nad pooleldi vastumeelselt võitlusse peaaegu võitmatu vastasega. Väikese Johni (Tarvo Sõmer) ilmumine lisab aga loole humoorikaid toone.
Kalev Lilleorg

Muinasjuttudes on lootust

Kuna viimased aastad on olnud leebelt öeldes keerulised ja tulevik ei tundu eriti helge, on aeg jälle küps, et jutustada lugusid kangelastest, õiglusest, vaprusest, usust ja armastusest.

Nullist sajani
Austin Butleril tuleb Elvise rollis välja mängida see, kuidas Elvis Presley kogu maailmale läbi kaamerasilma võiks paista.
Kaader filmist

Nullist sajani

Baz Luhrmanni „Elvise“ kihutavalt kuulilt pole mõtet midagi küsida. Lihtsalt vaatad selle lendu pealt, naudid trajektoori ja vaimustud kogu vaatemängust plahvatuseni välja.

Laenutushüvitised  ehk Mis? Kellele? Kuidas?
Nüüd pole muud kui soovida, et raamatukogude aasta tulemus on palju rohkem laenutusi, ning neid siis väärikalt tasustada.
Piia Ruber

Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?

Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 1992. aastast 92/100/EMÜ rentimise ja laenutamise õiguse kohta nõuab, et tunnustataks autorite ainuõigust oma teoste laenutamisele ning laenutamise eest õiglase tasu saamisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Direktiivi eesmärk oli ühtlustada olemasolevate laenutushüvituse süsteemide tegevuspõhimõtted autoriõigusega ning näha seadusega ette tasu maksmine riikides, kus laenutushüvitis puudub.
Laenutuste eest…
Väike Varblane, aga Suur Õpetaja
Hannes Varblane ja Olavi Pesti Tartus 2004. aastal
Heiki Pärdi

Väike Varblane, aga Suur Õpetaja

Hannes Varblane 18. VI 1949 – 5. VII 2022

Kuidas ta tuli üle põldude, pamp süles

Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“

Kutsusin isa jaanidel Simuna küla kalmistule, et ta näitaks mulle haudu ja räägiks meie suguvõsa vanu lugusid. Ma olen sellest täiesti sõltuvuses, ma võiksin päevad läbi kuulata vana Simuna elu, Teedede ja Lällide ja minu vanavanaema Velli Anselma toimetuste kohta.
Kaanetekst

Kaanetekst

Silvia Moreno-Garcia „Mehhiko õudusjutt“ ja Kate Elizabeth Russelli „Minu sünge Vanessa“

Loodu, mitte looja
Maria Helen Känd
Sigrid Viir

Loodu, mitte looja

Viimaste aastate võitlused sotsiaalse õigluse nimel on avanud mädapaised, mis enam kinni ei jää. Neid ei saa ka kinni lüüa. Kuuma laavana voolab ollus üle loomeväljade. Kattuvad need, keda pidasime paleusteks: humanistid, altruistid ja avangardistid.
Sageli soovin, et ei oleks kuulnud #MeToo juhtumist või armastatud muusikust, kes osutub vägivallatsejaks, või näitlejast,…

Ilmar Pihlak 15. II 1936 – 21. VI 2022

Ilmar Pihlak lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkool) 1954. aastal ja jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonnas autoteede erialal. Kõrgkooli diplom taskus, asus ta 1959. aastal tööle Projekteerimisinstituudi Kommunaalprojekt linnateede ja sildade projekteerimise alal inseneri, grupijuhi ja projektipeainsenerina. Sel ajal, aastatel 1959–1964, valmisid tema autoritöödena muu hulgas Klooga raud­betoonsilla, Pirita…
Sirp