2022-19 (3891)
Vanemuise uus Vanapagan
Oksa painutada on kergem kui puutüve. Seepärast on ka A. H. Tammsaare tüvitekst ooperi ainesena ühtaegu õnn ja õnnetus.
Rohkem kohanematust
Rändeminister andis aru
Põhiseaduslikult esimesed on kultuuripoliitikas jälle rahajärjekorra lõppu pandud.
„Sina oled minu sõber, meie suhe pole tavaline“
Pargime pargi
Sõnadel…
Kuidas kaitseb end liberaalne demokraatia?
Enamuse piiramatu võim kätkeb endas ohtu, et ilmuvad välja „rahva“ ootusi kõige paremini tundvad demagoogid, kes hakkavad tasahilju demokraatia enda aluspõhimõtteid õõnestama.
Koorega late
Kolm kuud tagasi poleks keegi uskunud, et keset Euroopat algab sõda, kuigi paljudele oli ammu selge, et Putin pole ülesehitaja, vaid on võimeline ainult hävitama.
Veelahkmete aeg ehk Kas tõesti kogu vene kirjandus prügikasti?
Arvamus, et Putini sõja tõttu ei peaks avama ka ühegi vene kirjaniku raamatut, teeb nõutuks ja kurvaks.
Nihe rahuriigi poole
Kellele toimus Narva TMW? Eelkõige neile, kes on kaotamas lootust, kes tunnevad end hävingut õhkava Mordori naabruses üksi.
Kas nüüd päästab muusika maailma?
Kultuuriinimeste töö on teha muusikat ja kunsti, ent mitmed Ukraina artistid on praegu ühtlasi oma riigi eestkõnelejad.
Mingis mõttes jätkati TMW konverentsil sama liini, mida on viljeletud aastaid: arutati, kuidas saab muusika olla rohkemat kui lihtsalt…
Tipptasemel lend nii teaduses kui äris
Mart Saarma: „Eestis võiks märksa rohkem olla professoritest miljonäre, siis oleks meie majanduse tulevik globaalse konkurentsi skaalal märkimisväärselt helgem.“
Veneetsia biennaal nr 59 – mitte marginaalne, vaid märgiline
Kuraator ei ole toetunud kunstimaailma hiidudele, vaid toonud vaatevälja varju jäänud kunsti. See on poliitiline otsus. See, mis (või kes) on nähtav, loob tajutava maailma.
Kunstist kõnelemise inkubaator
Maria Helen Känd: „Artishoki biennaali formaadi juures on eeliseks, et kirjutaja ei näe kunstiteost staatilise objektina, vaid kasvab sellega koos.“
Kuidas ekspluateerida väärkujutlust Aasia filmikunstist
Ryusuke Hamaguchi Oscari võidufilmi „Drive My Car“ edule on kaasa aidanud kompromissid, mis on tehtud lääne publikule meeldimise nimel.
Enesekaitsemäng
Ago Sootsi lavastajapilk sarnaneb tema muusikupilguga: intuitiivne, vihjeline, kehaga tunnetav, mitte niivõrd realismi ja ratsionaalsust taotlev.
Te vaesed, totrad narrid …
„Armuleivasööja“ põhiväärtus ja -võlu on Aivar Tomminga meisterlik, igal viivul läbitunnetatud, isikupärane lavaelu.
Lapsed tumedaid tegusid korda saatmas
Jaak Kilmi toob tempokas, ent tumedas loos esile julmuse, mida eesti lastefilmides veel seni nähtud pole.
Naised saavad hakkama
Neljast Eesti lühifilmist koosnev kassett räägib läbi naiste silmade katkistest peresuhetest tänapäeva Eestis.
Mustamäe 60
Mustamäe vajab töökohtade-teenuste hoidmist, aga ka intiimset-lokaalset mõõdet, kus on kohta mitmekesisusel, aktivismil, eri identiteetidel ja linnaloodusel.
Unistuste Viljandi
Heldi Ruiso: „Ära kunagi kuula neid, kes ütlevad, et pole võimalik midagi muuta, et tegeled mingi jamaga, mis ei vii kuskile.“
Mis on sisearhitektuuris teoksil?
Sisearhitekt seikleb hankerägastikes, laveerib tellijate ning projekteerimis- ja ehitusmeeskonna vahel ning tuleb toime ettevõtte juhtimisega.
Argidialektika VII. Mina ise ja asjaolud
Inimene, innovatsioon ja teadmussiire
Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.
In memoriam Ain Heinaru 3. X 1943 –30. IV 2022
Ain Heinaru oli Tartu Ülikoolis üks esimesi…
Tütred ja emad sama taeva all
Diāna Tamane näeb ema ja tütre suhet dialektilisena, ta ei ole seda taandanud pelgalt kahe põlvkonna esindajale, alati on tema töödes ka varasemate põlvkondade naised.
Asjad, materjalid ja inimesed
96 paidelase asjadest ja nendega seotud lugudest saab kokku Paide rahva muuseum, mis sünnib endise Järva teedevalitsuse maja palmisaalis igal etendusel uuesti.
Sentimentaalne, aga töötab
Lapse vaatepunktilt jutustatud „Siberi haikus“ omandavad küüditamise õudus, kaootilisus ja absurdsus mängulise varjundi, aja kulg ähmastub ning kogetav põimub fantaasiaga.
Juurdleja ja kabalist
Hulgast Kasemaa ja mõne teisegi pühendunu tõlgetest hoolimata on varasemat juudi mõttelugu eesti keelde vahendatud nii vähe, et iga teos on omaette teetähis.
Vaikuse piiril
Kontserdikava oli mitmekesine. Eriti väärtuslik oli aga see, et esitati ka Eesti aladel tegutsenud heliloojate teoseid.
Külaskäik surma juurde
Rootsi kirjanik Agneta Pleijel kirjeldab romaanis „Kaksikportree“ krimikirjaniku Agatha Christie ja kunstniku Oskar Kokoschka kohtumisi.
Täna õhtul googoldame
Komejanti saanuks muidugi vähem olla, aga mõnikord äratab surnud üles vaid vali naer – kui ka vaid hetkeks.
Kutse inimesena kasvada
Tallinna Kunstihoone otsustas Vabaduse väljakult lahkuda lapseliku rõõmuga, olude sunnil aga kolimine viibib. Tamara Luugi kuraatoriprojektist ei kujunenud hüvastijätu-väljapanekut.
Aarne Kinnunen 4. II 1930 – 18. IV 2022
Aarne Kinnunen oli aastakümneid Helsingi ülikooli esteetikaõppejõud, kujundas ja juhatas ja juhendas mitut põlvkonda noori esteetikuid, andis neile klassikalise humanitaarhariduse.…
