Pilleriin Raudam

François Ozon on toonud ajaloolises komöödias vaatajani tänapäeva naise valusad katsumused.

PÖFFil grand prix’ võitnud „Teekond emaga“ kätkeb endas eluvalu ning kaunist helikeelt, ent hallid vaated ja vähene emotsionaalne värving hakkab end kiiresti kordama.

„Kõik meie hirmud“ on LGBT-draama Poolast, kus seksuaalvähemuste õigused teiste Euroopa riikidega võrreldes on kõige piiratumad.

Annika Koppeli debüütfilm annab keeleteadlase Mati Hindi elust igati ammendava kokkuvõtte, ent kogu tervikut jääb saatma telereportaaži võõristav maik.

Raimo Jõerand on tabanud ansambel Kukerpillide fenomeni Eesti kultuuris ning toonud selle kinolinale sama soojalt ja sümpaatselt, nagu on bänd isegi.

Jaak Kilmi toob tempokas, ent tumedas loos esile julmuse, mida eesti lastefilmides veel seni nähtud pole.

„Töökus, tasakaal, ustavus“ ilutseb tehase Blanco Kaalud seinal. Kõik, mis töökeskkonnas pealtnäha ideaalne, mureneb situatsioonikoomika ja Blanco silmakirjalike tegude tõttu kiiresti koost.

„Kangelane“ jutustab loo lihtsate inimeste suurtest muredest ja meedia mõjuvõimust. Moraalseid dilemmasid ja kaasamõtlemist leidub küllaga, ent emotsioonide palett jääb kahvatuks.

Marje Tõemäe film neljast kooliteed lõpetavast Eesti noorest, kes peavad rinda pistma uute valikutega, on armas ja helge, ent pinget ja empaatiat sealt ei leia.

Quentin Dupieux’ uus komöödia „Kärbes“ naerutab, kuid südamesse ei poe.

Taani-Eesti-Belgia koostööfilm „Erna on sõjas“ on südamlik lugu vankumatust emaarmastusest, mis viib ühe naise oma ainsa poja elu nimel sõtta.