Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal
Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.
Lugejatüübid
Ja ongi raamatuaasta läbi
Eesti…
Tehisintellekt ja pärmseen
Teadusulmeline ÕS 2025
Oleme saanud ühe ja sama sõnastiku, EKI ÜS on lihtsalt mahukam kui ÕS 2025. Sõnu tulnuks ÕSi valida kindlate kriteeriumide alusel, aga näib, et neid polegi.
Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?
Kultuurilisel vaesumisel võivad olla meie ühiskonnale pikaajalised mõjud, mis süvendavad sotsiaalset kihistumist ja kahandavad kultuurilist järjepidevust.
Vähem inimesi, kuumem planeet
Demograafiline kriis ja kliimamuutus XXI sajandi Euroopas ei ole kaks paralleelset kriisi, vaid vastastikku seotud protsessid.
Leiu leiud teaduspõllul
Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas.
Loodus…
Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus
Dramaturg ja lavastaja Priit Põldma: „Mind huvitab eelkõige see, miks aktivism kuhtub ja kinni jookseb. Miks aktivistid väsivad? Kuidas kulgeb nende edasine elu ja mis jääb alles vastuhakust?“
Abruka leiva lõhn
Kuressaare teatri „Abruka sõda“ on üks neid lavalugusid, mis kõige vabamalt ja ehedamalt hingab ikka kodusaare hubasel näitelaval.
Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada
Madalam kultuuriürituste käibemaksumäär tähendab mitmekülgsemat ja järjepidevamat kontserdi- ja kultuurielu ning väiksemate ürituste puhul saab sama raha eest rohkem.
Teerajad kutsuvad silmapiiri poole
Gunnhildur Einarsdóttiri ja Tarmo Johannese pilli- ja materjalivaldamine tõi meeldiva kerguse ja vabaduse tunde, mis kandus üle ka publikule.
Muusika ja teater pole ainult muusikateater
Ehk on praeguseks muusikalisest pöördest rääkimine juba vananenud ja õigem oleks uut olukorda käsitleda laiemalt auditiivse pöördena?
Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu
Relvakonfliktid Lähis-Idas ja Ukrainas ohustavad lisaks inimeludele ka sajanditevanust kultuuripärandit paleedest ja muuseumikogudest kuni paikkonna traditsioonideni.
Mõtteharjutused arhitektidele
Kaisa Karvinen: „Arhitektuurinäitusega saab ärgitada ümbritsevat märkama – pärast saalist väljumist jätkub väljapanek ju linnaruumis ja hoonetes.“
Armastuskiri elu original taste’ile
Andreas Kübar avab romaanis „See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta“ praeguste noorte maailmatunnetuse, toob esile küsimusi ja hoiakuid.
Seda noortekat võiksid lugeda ka vanad
Nadja Sumaneni noorteromaan „Rambo“ paneb mõtlema normaalsuse ja teistesse suhtumise üle.
Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat
Elisa-Johanna Liiv toob esile, et luules annab tooni poliitiline kommentaar praegu toimuvale, seevastu kui proosas paistab silma põlvkondade suhtlus.
Võõra trauma kütkes
Filmi „Vaadates päikesesse“ tegelased on vaimselt pidevas langemises. Esivanematele osaks saanud negatiivne on olenevalt kogemusest kas normaliseeritud või tabu staatuses.
Ilukultuse pahupool
Alice Winocour: „ Eesmärk oli kõnetada selle filmiga naisi, kes on pidanud sellesarnaseid asju läbi elama, ja öelda neile, et nad pole üksi.“
Kväärifilmi vallatud kurvid
„Pillion“ suhtub S&M-i kui ühte võimalikku täiskasvanute vahelisse läheduse vormi, mida maitsekuse piires raamib huumor.
Balti fotograafid okastraadi taga
Näituse „Et inimene jääks“ teeb väärtuslikuks uus pilk Nõukogude perioodi fotograafiale, mis annab võimaluse kasvatada uusi kihte meie regiooni niigi hõredale fotoajaloo narratiivile.
Kuidas vaadata teose tagakülge
Mingis mõttes on kogu näitus Thea Gvetadze ja ka kuraatori Vija Skangale punctum Paul Kondase maalide gravitatsiooniväljas.
Tehisaru on ameerikalikult disainitud ühtesama pakkuma
Tartu ülikooli värske audoktor Paul Cobley: „Suurt osa empiirilistest uuringutest pole vaja, paljud probleemid saaks teoreetilise töö ja ettevalmistusega ära lahendada.“
Iisraeli ja USA rünnakud muudavad maailma vähem turvaliseks
Õigusnormide relativiseerimine tekitab pikaajalist ebakindlust, normaliseerib jõu kasutamist ja nõrgendab piiranguid, mis kaitsevad haavatavaid riike.
Kui ajatolla läinud, kas Putin kannul?
Putini varuplaan sisaldavat kolme elementi: suurt mobilisatsiooni, veelgi põhjalikumat sõjamajandusele üleminekut ja teise rinde avamist Euroopas.
Keelemäng
Eesti keele saladus
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
