Emakeelepäeval lõpeb eesti raamatu aasta, millega oleme tähistanud 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Selle aasta jooksul korraldati sadu näitusi, üritusi ja muid ettevõtmisi, millega tähistati eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele suurt tähtpäeva. Nüüd on sobiv aeg tagasi vaadata, mida see teema-aasta endaga kaasa tõi. Jõuan siin peatuda vaid üksikutel ettevõtmistel, mida pean põhilisteks.
Eesti raamatu aasta patroon president Alar Karis võttis oma südameasjaks tuua raamatud ühiskonnas nähtavale: ja laiendatigi 2022. aastal käivitatud ETV saatesarja „Kirjandusministri juures“ erisaatega „Presidendi raamatuklubi“. Peale raamatu autori ja eksperdi oli Mart Juure ja presidendi vestlusringi kutsutud ka lugejaid raamatuklubidest, millega leidis tõestuse, et lugemine lähebki korda paljudele. Erisaate hilisest eetriajast hoolimata tegi rõõmu, et ETVs räägitakse raamatutest. „Presidendi raamatuklubi“ võinuks ehk suurendada lugemust ka laste ja noorte seas, kui saade olnuks eetris kellaajal, mis sobib ka nooremale vaatajaskonnale. Järelevaatamise võimalus selle mure vähemasti osaliselt küll lahendab.
Eesti raamatu aasta algas eesti kirjanduse päeval, mis on ühtlasi A. H. Tammsaare sünniaastapäev. Seetõttu pean üheks märgilisemaks sündmuseks tema teose „Tõde ja õigus“ I osa kommenteeritud väljaande ilmumist. Üht eesti tüviteksti on kommenteerinud folklorist Marju Kõivupuu, religiooniteadlane Jaan Lahe, ajaloolane Ülle Tarkiainen ja kirjandusteadlane Maarja Vaino ning ühtlasi tähistatakse sellega 100 aasta möödumist romaani ilmumisest. Nii mõnigi lugeja võib imestada, miks peab üht teost niimoodi detailselt kommenteerima, kas siis niisama enam raamatut lugeda ei võigi. Muidugi võib ja teose esmakordsel lugemisel tasubki kätte võtta kommenteerimata väljaanne, et saaks sisuga tutvuda katkestusteta, sest mõni tundmatu sõna ei mõjuta ju kogu loost arusaamist. Raamatut juba lugenul ja seda võib-olla ka mitu korda teinul lubavad kommentaarid minna teksti veelgi sügavamale ja mõista selle mitmekihilisust. Kommenteeritud teose vajalikkust näitab seegi, et hoolimata krõbedast hinnast müüdi juubeliväljaande tiraaž läbi vaid paari nädalaga.
Eesti raamatu aasta lõpeb emakeelepäeval, mil tähistame Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeva. Sel aastal möödub tema sünnist 225 aastat ning selle tähistamiseks on Emakeele Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud teemaleht.* Tänu sellele saab igaüks raamatuaasta lõpetamisel meelde tuletada, kes oli Kristian Jaak Peterson ja mida ta tegi, või kontrollida oma muid teadmisi. Kes tahab rohkem eesti kirjanduse ajalukku süüvida, saab digikeskkonnas „Loo lugu. Eesti raamat 500“ uurida eesti raamatu 500 aasta pikkust lugu, lahendada viktoriine ja arutleda, kuidas on raamatud mõjutanud meie kultuuri ja identiteeti.
Raamatuaasta lõppemine ei tähenda seda, et nüüd võib raamatud ja lugemise unustada. Niisiis tähistagem emakeelepäeva mõne meelepärase raamatuga. Soovin kõigile toredat emakeelepäeva ja meeldejäävaid lugemiselamusi ka raamatuaastale järgnevatel aastatel!
