28. veebruaril 2026 alustasid USA ja Iisrael koordineeritud rünnakuid Iraani vastu, mille tagajärjel hukkusid ajatolla Khamenei ja mitmed teised Iraani juhid. 6. märtsi seisuga on rünnakutes surma saanud üle 700 iraanlase, nende seas vähemalt 165 koolitüdrukut, kes hukkusid USA rünnakus Minabi linnas paiknenud algkoolile. Elu on kaotanud ka kuus ameeriklast. Iisrael on rünnanud ka Liibanoni, põhjustades sealgi sadade inimeste surma, ning jätkab Palestiina alade annekteerimist, Gaza ründamist1 ja humanitaarabi andmise takistamist.
ÜRO põhikiri keelab jõu kasutamise rahvusvahelistes suhetes, välja arvatud enesekaitseks relvastatud rünnaku korral või ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidul. USA ja Iisraeli rünnak ei vasta kummalegi tingimusele, ehkki ründajad näevad oma tegevust ennetava sammuna Iraani tuumaprogrammi peatamisel. Trumpil puudub ka Kongressi nõusolek, mis on vajalik nii sõjakuulutamise kui ka sõjalise sekkumise puhul.
Rünnaku ajal pidas Iraan läbirääkimisi ning andis märku valmisolekust teha järeleandmisi. Lisaks on Iraan alla kirjutanud rahvusvahelisele tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, samal ajal on Iisrael koos India, Põhja-Korea, Pakistani ja Lõuna-Sudaaniga üks viiest riigist, kes pole lepinguga liitunud. Iisraelil on tuumarelv, aga Iraanil ei ole, osundab Mandy Turner, viidates USA luure hinnangule, mille kohaselt Iraan ei ehita tuumarelva ning Khamenei ei ole taasalustanud tuumarelvaprogrammi, mille ta 2003. aastal peatas.2
Meenutagem, et lääneriikide poolt valedele ettekäänetele tuginedes valla päästetud sõjategevuse käigus hukkus Iraagis pool miljonit inimest, peaaegu 10 miljonit iraaklast oli sunnitud põgenema naaberriikidesse ja kaugemale. Samuti viis see otseselt islamistliku terroriorganisatsiooni ISIS tekkeni. Ka nüüd on selge, et rünnaku taga pole Iraani tuumarelvad, vaid muud huvid. Välismaal on USA korraldanud rünnakuid, mida peetakse ebaseaduslikuks, ähvardanud mitmeid riike Taanist Kuubani ning toetanud Iisraeli hoolimata ulatuslikult dokumenteeritud sõja- ja inimsusevastastest kuritegudest ja genotsiidist Gazas.
Kodumaal on Trump otseselt seotud immigratsiooni- ja tolliametitöötajate sooritatud tapmiste ja väärkohtlemistega. Epsteini toimikud on paljastanud, kuidas paljud poliitikud (sh Trump), finantseliit jt mõjukad tegelased olid lähedastes sidemetes mehega, keda süüdistati mitmes rängas seksuaalkuriteos. ÜRO eksperdid nendivad, et „Epsteini toimikud, mis viitavad ülemaailmse kuritegeliku võrgustiku olemasolule, on põhjustanud laialdast šokki ja tõstatanud hirmutavaid küsimusi selliste kuritegude karistamatuse kohta“.3
Iisrael, mille peaministri suhtes on väidetavate sõja- ja inimsusvastaste kuritegude tõttu välja antud vahistamismäärus, püüab tähelepanu kõrvale juhtida oma jätkuvatelt rahvusvahelise õiguse rikkumistelt nii Gazas kui ka Läänekaldal. USA ja Iisrael on nõrgestanud reeglitel põhineva rahvusvahelise korra alustalasid, kiirendades ohtlikku liikumist maailma poole, kus otsustab jõud, mitte õigus.
Majanduses on USA ja Iisraeli vastutustundetu tegevuse tagajärjed juba tuntavad nafta- ja gaasihindade järsu tõusu tõttu. Seda kriisihetke kasutades on president Putin vihjanud, et Venemaa võib Euroopasse gaasitarned katkestada. Halvad uudised Euroopale, sealhulgas Eestile, sellega ei lõpe. Trump tegi Indiale 30päevase erandi Venemaa nafta ostmiseks, kuigi alles kuu aega tagasi oli ta väitnud, et India on nõus Venemaalt nafta ostmise lõpetama, mis pidi Moskvalt olulise tuluallika ära võtma. Lisaks peab Euroopa oma sõjalisi ressursse jagama toetamaks Küprost, mis on olnud droonirünnakute sihtmärgiks.
Arvestades tagasilööke, mida see vastutustundetu rünnak Venemaad Ukrainas ohjeldada püüdvale Euroopale tekitab, on Tallinnast ja teistest Euroopa pealinnadest tulevad toetusavaldused Trumpile hämmastavad. Paljud Euroopa riigid püüavad Washingtonile mitte vastanduda, varjudes selle taha, et Iraani režiim on olnud autoritaarne ja repressiivne ning lisaks Venemaa liitlane.
Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik lubasid teha koostööd USA ja Iisraeliga, võttes kasutusele „proportsionaalsed kaitsemeetmeid Iraani raketi- ja droonivõimekuse hävitamiseks“. Friedrich Merzi sõnul on Saksamaal USA ja Iisraeliga ühine huvi teha lõpp ohtlikku tuuma- ja ballistilist relvastust omavale Iraani terrorirežiimile. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on andnud märku, et ei soovi Itaaliat sõtta tõmmata, ent on püüdnud mitte ärritada ka Trumpi. Enamik teisi pealinnu on hukka mõistnud Iraani vasturünnakud, jättes mugavusest mainimata, et need toimusid vastusena USA ja Iisraeli rünnakule.
Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase väited, et USA ja „rahvusvaheline kogukond“ võiksid aidata Iraanis läbi viia „usaldusväärse režiimivahetuse“, jätavad tähelepanuta senised samalaadsed läbikukkunud püüdlused Iraagis, Afganistanis ja Liibüas. Kui Ukraina puhul räägitakse reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast, kuid Lähis-Ida puhul ollakse valmis neidsamu norme ignoreerima, kõlavad need mõtted õõnsalt. Hispaania valitsus näib olevat ainus, kes ilmutab järjekindlust rahvusvahelise õiguse austamisel, mõistes hukka nii Venemaa sissetungi Ukrainasse, Iisraeli humanitaarõiguse rikkumised Gazas kui USA-Iisraeli ebaseaduslikud rünnakud Iraani vastu. Samu seisukohti on väljendanud ka Norra ja Taani.
Seevastu Margus Tsahkna4 ja Marko Mihkelsoni5 seisukohad õõnestavad reeglitel põhineva rahvusvahelise korra universaalsust, usaldusväärsust ja neidsamu õigusnorme, millele Eesti on teistes olukordades järjekindlalt tuginenud. Eesti poliitikud ei saa veenvalt vastu seista Vene imperialismile ja rahvusvahelise õiguse rängale rikkumisele Ukrainas, kui nad ei vastusta samalaadset tegevust mujal. Vastupidiselt väidetele, et USA tegevus tugevdab Euroopa julgeolekut, süvendab see hoopis ebastabiilsust. Õigusnormide relativiseerimine tekitab pikaajalist ebakindlust, normaliseerides jõu kasutamist ja nõrgendades piiranguid, mis kaitsevad haavatavaid riike.
1 Ethnic cleansing concerns in Gaza and West Bank amid intensified violence and forcible transfers by Israel. – UN report 19. II 2026.
2 Mandy Turner, Western governments are lying to their people about Israel’s attack on Iran. – Security Context 19. VI 2025.
3 Flawed ‘Epstein Files’ disclosures undermine accountability for grave crimes against women and girls. – UN experts 16. II 2026.
4 Margus Tsahkna, Iraani režiimi nõrgestamine tugevdab otseselt Euroopa julgeolekut. – Delfi 28. II 2026.
5 Marko Mihkelson: USA ja Iisraeli rünnaku tegelik eesmärk on Iraani režiimi kukutamine. – Delfi 28. II 2026.
