2026-04 (4076)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel kirjandusteadlane Janek Kraavi
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Nüüdiskultuuri eriomane võlu“, Jaak Tomberg vestleb Janek Kraaviga
Helis Luks, „Asendusemaduse muredest“
Tristan Priimägi vestles filmi „Puuluup. Kaablid autos veel“ režissööri Taavi Arusega
Kristi Pärn-Valdoja vestles prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieriga
Toivo Maimets, „Ühe bioloogi…
Luuletamine ongi hundiratas

Luuletamine ongi hundiratas

Eeva Park: „Sõna ise, kui tal on mingitki kaalu, paneb su pea tööle, kas sa tahad või ei taha.“

Sest Tartu rahu kehtib
Slantsõ linna maju ja elanikke ei ole Eestil tarvis, aga linna all paiknevale põlevkivile peaks suurte maavaratehingute ajastul igaks juhuks käpa peale panema.       
Vjatšeslav Buhharov / Wikimedia Commons

Sest Tartu rahu kehtib

Okupeeritud alade vabastamine on ka pelga mõttemänguna väärt mõjutusvahend.

Mina olen moraal!

Esiteks. Kesklinnas kõige rahvarohkemal liiklust täis ristimikul Viru keskuse bänneril kõrguda ei tohi! Kas ma tõesti tahan end siduda Viru keskusega, anda neile oma sümboolset rebel-kapitali? Teiseks. Pealtnäha neoliberaalsel feministlikul üritusel „Naiste hääl“ osaleda ka ei tohi! Samuti ei või ühismeediasse postitada muidu mõistlikku juttu ajava meesterahva klippe, sest kunagi aastaid tagasi käis tema saates poliitikakommentaator Ben…

Naine naise peal. Pipart postfeminismi pragudesse

Aasta lõpus tabab meediat parimate raamatute esiletõstmise sund. Mulluste soosikute seas oli ka Sophie Gilberti glamuuriküllane popkultuurikriitika „Girl on Girl“, mille ühe hingetõmbega alla kugistasin. Niivõrd samas taktis lõi mu süda briti päritolu USA naisõiguslasega. Olin Gilbertile muidugi lihtne saak: mu teadmised televisioonist, transgressiivsetest reality-show’dest, Instagramist jms on tõesti napid.
Nägin kord…
Valguses, õrnuses

Valguses, õrnuses

Eeva Pargi luules on üha selginud talle omane haavatav elujulgus, naeru vahe tera, mis lõikab luulet teadmises, et kui pimedus võtab maad, võtab maa ta vastu, et omadega metsas olles on omad lähedal.

„Tahta mitte midagi, tahta kõike“
On keeruline öelda, kui palju on Kristjan Haljaku nägemuslikud tekstid mõjutanud eesti kirjandust. Niisugune relvad-naistele-teose-vabadus võiks seal olla kõrgemalt hinnatud.          
Kris Moor

„Tahta mitte midagi, tahta kõike“

Kristjan Haljaku kirjandusliku vabaduse müsteerium-evangeelium „Relvad naistele“ meenutab alkeemilist keerdtreppi.

Inimene monumendi asemel
„Dissertatsiooni kirjutamise aegu kulges mu elu Tartus meeldivalt: päeval olin kliinikus ja anatoomikumis, kus tegin oma loomkatseid, õhtud veetsin mitme uue sakslasest tuttava seltsis ja sain palju uut teada üliõpilaste elust ja tavadest,“ meenutab Nikolai Pirogov. Tartu ülikooli vana anatoomikum Georg Friedrich Schlateri litograafial (1830).     
 Tartu Ülikooli Raamatukogu / Wikimedia Commons

Inimene monumendi asemel

Nikolai Pirogovi mälestusteraamatut ei tee võluvaks mitte särava kirurgi teenete loetelu ega tema seisukohad meditsiinivaidlustes, vaid teose siin-seal avalduv inimlikkus.

Puhutine Stroomi rannahoone
Ajutine rannahoone on rajatud mustermaja süsteemis. Mooduleid saab toota ja paigaldada kiiresti, materjale kahjustamata lahti võtta ja taaskasutada. Stroomi rannahoonega tehakse katset, kuidas seda süsteemi avalike hoonete puhul kasutada. Viie aasta pärast võetakse rannahoone tükkideks ja neid juppe kasutatakse teiste hoonete ja rajatiste juures.      
Helen Lill

Puhutine Stroomi rannahoone

Uus hoone haakub XX sajandi tarbeehitiste modernistliku arhitektuuriga. Edevam lisand on ülakorruse terrass, mis pakub vihmase ja liiga kuuma ilmaga peavarju.

Ilmapuu
Igor Grubići (Horvaatia) kohaspetsiifiline installatsioon „Rändavad seemned“ La Recoleccióni kloostri varemetes. Teos kutsub külvama armastust ja kasvatama empaatiat.      
4 × Roosmarii Kukk

Ilmapuu

Ootamatu Guatemala kunstibiennaali külastus avas ukse Ladina-Ameerika kunstile, ajaloole ja ühiskonnale.

Akadeemikute tuleproov
„Sentimentaalse väärtuse“ auhinnatiim koos kuue kujuga: režissöör ja stsenarist Joachim Trier, näitlejanna Renate Reinsve, stsenarist Eskil Vogt, näitleja Stellan Skarsgård ja produtsent Maria Ekerhovd.     
Tristan Priimägi

Akadeemikute tuleproov

Ajal, mil Euroopa otsib maailma geopoliitilisel maastikul oma kohta, püütakse Euroopa filmiauhindadega filmikunsti valdkonnas sama probleemi lahendada – ja üsna edukalt.

Eesti doki trikster

Eesti doki trikster

Mark Soosaar pole trikster sellepärast, et ta tahab skandaale. Ikka seepärast, et ta ei karda skandaali kõrvalmõju. Teda käivitab see, kui ta on tabanud mingit ühiskonna närvi.

Mänguväli on kardinaalselt laienenud
Vasakult: Maria-Kristiina Soomre, Anders Härm, Elo Vahtrik, Mart Kalm ja Kadi-Ell Tähiste.     
Evert Palmets

Mänguväli on kardinaalselt laienenud

Eesti kunstielu tugevalt kujundanud kunstimuuseumide juubeliaastal on sobilik uurida, mismoodi on kõik vahepeal muutunud ning mõelda tagasi ka pingetele, mis nende asutuste teket omal ajal vormisid.

Aitäh, Heie Marie Treier

Aitäh, Heie Marie Treier

Kordumatu inimene kaob lõpuks, see on paratamatus. Alles jäävad Heie kirjutatud artiklid, toimetatud trükised, tõlked, monograafiad.

Heie Marie Treier 15. I 1963 – 21. I 2026

Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses.
Heie Marie Treier sündis…
Karjäär ilma mänedžerita: kas valik, paratamatus või privileeg?
Karmen Rõivassepp      
Martin Dam Kristensen

Karjäär ilma mänedžerita: kas valik, paratamatus või privileeg?

Kaisa Ling: „Mänedžeri küsimus on huvitav, sest see eeldab justkui, et on üks õige viis olla muusik ja kindel trajektoor, mida mööda liikuda. Selle kõrval on ka teisi võimalusi.“

Avarate võimalustega ja mitmekihiline Ukuaru muusikamaja
Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja valmimine tähendab ühtlasi seda, et taastatakse Alar Kotli projekteeritud Pauluse kirik koos 1940. aastal ehitamata jäänud tornikiivritega. Arhitektuurilahenduse autorid on arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose.     
Kaupo Kalda

Avarate võimalustega ja mitmekihiline Ukuaru muusikamaja

Kertu Orro: „Näeme Ukuaru interdistsiplinaarse loomeplatvormina, kus kohtuvad muusika, sõna, visuaalkunst, liikumine ja tehnoloogia.“

Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale
Enne kui muretseda, et tehisaru „nügib“ poliitikuid vasakule või paremale, tasub meenutada, et nende otsuseid püüavad iga päev vormida lobigrupid. Pildil selgitavad Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad presidendile, mis on õige.      
Karen Harms / Presidendi kantselei

Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale

Rahvaesindajate tehisaruga asendamise asemel tuleks mõelda märksa rohkem sellele, milliste meetmetega aidata neil oma rollis paremini järgida demokraatia ideaali.

Miks tekivad kliimamüüdid?
Kasulik, aga hirmutav konflikt uute ja varasemate teadmiste vahel.     
 3 × Piret Räni

Miks tekivad kliimamüüdid?

Kliimadebatt on omailmadevaheline vaidlus, mitte dispuut faktide ja andmete üle. seepärast teineteist ei mõistetagi.

Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg
Joonis. SKT elaniku kohta ja progressiivsuse indeksi andmed 23 arenenud riigi kohta aastal 2017.16 Artikli andmetest on välja jäetud maksuparadiisi riigid. SKT andmed elaniku kohta arvestavad ostujõudu. Katkendjoon kirjeldab tendentsi, et maksusüsteemi progressiivsuse kasv on üks arengu osa. Kõrvalekalded ütlevad, et maksusüsteemi progressiivsus pole ainus, mis majanduselu mõjutab. Näiteks Norra puhul annab suure panuse naftamaardlate olemasolu.      
Peet Kask

Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg

Üks lisadollar riigi investeeringutes annab suurema efekti kui lisadollar ülirikka käes.

Kui Jumal jääb sõnade vahele
Pastor Pauli (Alo Kõrve) kogudusele peetud jutlus paneb proovile abikaasa Elizabethi (Külli Teetamm) armastuse.     
Siim Vahur

Kui Jumal jääb sõnade vahele

Olgu siis dramaturgilise kontseptsioonina või teoloogilises plaanis, kuid lavastus „Uskuja“ toob esile, et hereesia ei ole mitte lihtsalt valeõpetus, vaid lahusolek, mitte eksiarvamus, vaid katkestatud osadus.

Põhjustest, miks noored teatris ei käi, puudust ei ole
24. jaanuaril läksid Eesti Draamateatris müüki ettevõtmise „Noorelt teatrisse!“ 20-eurosed noortepiletid. Sel puhul korraldati noorte osavõtul teatrikassa ees aktsioon „Saba“.     
Kreete Kitse

Põhjustest, miks noored teatris ei käi, puudust ei ole

Selleks et praegused noored ka kolmekümne aasta pärast tee teatrisse üles leiaksid, tuleb hoida teatriuksed neile avatuna juba praegu.

Aeglane Ibrahim ja tema rahutu poeg Mooses
Ibrahim (Raivo E. Tamm) on pika elu Pariisis vürtspoodi pidanud vana mees, Mooses (Robin Täpp) aga kuueteistaastane juudi poiss.      
Mari Rostfeldt

Aeglane Ibrahim ja tema rahutu poeg Mooses

Pärit on Ibrahim ilmselt Türgist, kuigi riiki otsesõnu ei nimetata. Terve pika elu Pariisis vürtspoodi pidanud vana mees on õnnelik, sest ei kiirusta kunagi kuhugi – on soe ja sõbralik.

Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus

Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus

Jane Paju: „Meil on potentsiaal olla Põhja-Euroopa kompetentsikeskus – koht, kus ühenduvad tehnoloogia, tööstus, teadus ja rahvusvaheline usaldus.“

Kui kuulamisest saab luksus
Kuulamine sunnib tegelema ka omaenda pimealadega. Valides kuulamise, nõustume haavatavusega ja tunnistame, et meil ei ole kõiki vastuseid.      
Piia Ruber

Kui kuulamisest saab luksus

Miks hierarhiline „ütlemine“ halvab ühiskonda ja kuidas nõiaringist välja murda. Süsteemne lahendus peitub metavalitsemises.

Kalle Tamra 19. XI 1932 – 18. I 2026

Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes.
Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusika­kooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev…
Kaks sinist 
Tristan Priimägi, mängur
Freia Priimägi

Kaks sinist 

„Issi, mis asi on mana?“ Oeh. 
Tektoonilised nihked kultuurkihtides on päevavalgele toonud albumid kummaliste kaartidega, mis on kannatlikult oodanud paarkümmend aastat, et seda küsimust kuulda. Nüüd tuleb mineviku eest vastust anda. 
Vaatan jälle neid erinevatesse fantaasiamaailmadesse viivaid värvilisi papitükke mängust „Magic: The Gathering“.…
Argidialektika XXXIV. Keele norm ja vabavool
Edward von Lõngus. Põhja konn.     
Ivo Kruusamägi / CC 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika XXXIV. Keele norm ja vabavool

Normeerida keelt rangelt. Lubatud on ainult keelekasutus, mis vastab normile. Aga keelekasutus varieerub ja hälbib normist. Lapsed või välismaalased, kes ei ole veel normi omandanud. Vanurid, kes…
Esiküljel kirjanik Eeva Park. Foto Piia Ruber.
Esiküljel kirjanik Eeva Park
Piia Ruber
Sirp