$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Vahur Laiapea
-
Inimhääl ja laulvad silmad
Urve Tautsi tütar Ave teadis juba lapsena, et isegi kui ema on päeval kodus nii haige, et ei saa rääkida, läheb ta õhtul lavale ja „kõik tuleb välja nagu puhas kuld“.
Urve Tauts on särav ja karismaatiline naine. Viiskümmend aastat kestnud lauljakarjääri jooksul jõudis ta laval elada sadu lavaelusid, armastada ja vihata, surra arvutul hulgal lavasurmasid. Urve Tauts on laval laulnud saatuslike naiste rolle:…4 minutit -
Pildilt maas – Pildile jäämise vaev
Kui minu isa eelmisel aastatuhandel kodust lahkus, lõikas ema enda välja kõikidelt fotodelt, kus ta oli koos isaga. Mõne foto peal on ema koha peal auk, aga mina näen pilti vaadates teda ikkagi – auku kinni kleepida pole millegagi. Ei ole lihtne pildi pealt maha saada, kui oled juba sinna sattunud, ega pildile tagasi saada, kui oled sealt kord pudenenud.
On inimesi ja terveid rahvaid, kes lõikavad end ise või lõigatakse…4 minutit -
Kurtide kehastumine, kuuljate kurtus ja hääl kahe silma vahel
Alustan algusest ehk esimesest kokkupuutest kurtidega. Aasta on 1979. Olen 19aastane keele- ja kultuurihuvidega noor mees, töötan Tartu mööblikombinaadis tislerina. Mul on mitu kurti töökaaslast, kellega saan iga päev suhelda. Nendelt õpin oma esimesed viiped ja esimese viipekeelse nalja. Kuidas on viipekeeles Nõukogude Liit – SSSR? Kahte esimest S-i viibeldes haara kordamööda kummastki randmest – nagu oleksid käed raudus. Kolmanda S-i juures haara parema käega kõrist. Ja R-i juures tõmba nimetissõrmega nagu…4 minutit -
„Lume Punasel Lagedal“ oleks võinud päästa see, kui autor oleks leidnud võimaluse jõuda oma tegelastele väga palju lähemale sellest kohast, kuhu ta jäi.Kaader filmist.Suubub, oh sumbub see hoog
Dokumentaalfilm „Lumi Punasel Lagedal“ (Amrion, Eesti 2017, 46 min), režissöörid Aljona Suržikova ja Julia Išakova, stsenarist Aljona Suržikova, operaatorid Kristjan-Jaak Nuudi, Ivar Heinmaa, Sergei Trofimov ja Joerg Burger, helilooja Aleksandr Žedeljov.
Televiisorit ei ole mul juba kümme aastat. Viskasin selle garaaži, kui mu teise pesakonna esimene poeg jäi vaatama episoodi, kus üks mees saeb teisel mootorsaega pead maha. Poeg oli kolmene. Kanal oli avalik ja mäletamist mööda ka õiguslik. Pea…4 minutit -
Maestro. Hirm vaikuse ees
Dokumentaalfilm „Maestro“* (Endeavor Pictures, 2015, 82 min), režissöör-stsenarist David Donnelly, produtsendid Ford D’Aprix ja David Donnelly, operaator Heath Saunders, toimetajad Justin Guerreri, Heath Saunders, muusikatoimetaja Tatjana Berman. Esilinastus 12. VII kinos Sõprus.
„Kahe aasta jooksul jälgis meie filmi tiim üht meie planeedi kõige tuntumat muusikut. See, mida sa näed, esindab pretsedenditult avarat ligipääsu suures osas peidetud maailmale.“
Need kaks lauset on äsja vaadatud noore ameerika režissööri David Donnelly dokumentaalfilmi „Maestro“ inglise keelest maakeelde…4 minutit -
Maestro. Muusika ei ole kõik
Dokfilmide retseptsioonist „Maestro“ vahendusel
„Nii mõnigi tähelepanelik kontserdikülastaja mäletab 2012. aasta festivalilt kunstnikku, kes pidevalt Paavo Järvi ümber tiirles. Portreefilmi „Maestro“ maalimise käigus jäädvustati Paavo Järvi tegemisi kahe aasta jooksul ning Pariisi, Berliini, Tōkyō, New Yorgi ja paljude teiste värvikate paikade kõrval külastati ka Tallinna ja Pärnut ning Järvi akadeemia kontsert viis kunstniku isegi Tori kirikusse. Kahesaja visandi põhjal on maalitud kaasahaarav portree. Maailmas kõrgelt hinnatud eesti dirigendi silmade läbi…4 minutit -
Keel, meel ja televisioon. Kohtumisi Venemaa eestlastega
Millest alustada? Olen viimase 10–12 aasta jooksul käinud filme tegemas Petseri kandi setode ja Siberi Haida küla setode juures. Olen filminud kolme nädala jooksul Krimmi eestlasi ja sel suvel veetsin kaks nädalat Abhaasias ning Sotši kandis sealsete eestlaste juures. Kui 2008.-2009. aastal Krimmis käisin, oli see veel Ukraina osa, aga Krasnodarka küla eesti naine Rita Kadilkina ütles, et tema tahaks Krimmi näha Venemaa osana. No nüüd on tema tahe teoks…3 minutit -
Veere pääl kõndija mälestuseks
Meid oli viis-kuus kaasteelist, kes me aastatel 2001–2003 koos nädalaid Eesti-Vene piiril, siin ja sealpool rajajoont, ringi rändasime ja saatesarja „Veere pääl” üles võtsime. Hiljem sündis sellest ka film „Vahtsõ ilma veere pääl”. Oma seto oli meil kambas – Silvia Karro, operaator oli Arvo Vilu, helioperaatorid Mati Jaska ja Jaak Elling. Ja mees, kelle isegi kõige alalhoidlikumad setod on nüüdseks vist küll lõplikult omaks tunnistanud – režissöör Peeter Brambat. Mees,…1 minut -
Õnne algus
Kümmekond aastat tagasi on mul pooleli dokumentaalfilm „Tummfilm kurdist tüdrukust”. Satun kuulama Ester Mägi laulu, mis räägib vaikuse kuulamisest ja sõnade püsimatusest. Saan lahke loa teost filmis kasutada.1 minut -
Teisel pool pidalitõbe. Film ja kättemaks
Lugu ühe unustatud filmi unustamatust lõpust
Dokfilm „Teisel pool pidalitõbe” (2006), režissöörid Vahur Laiapea ja Peeter Simm. Esilinastus Kumus ja jooksis ETVs.
Eellugu
2004. aasta suvel viis noorest liivi lauljast Julgī Staltest plaanitava filmi tegemine mind Lätti Kuramaale. Ühel õhtul Staltede pere suvemajas mainis Julgī isa Dainis Stalts, et lähikonnas, Talsi linnakese külje all on veel olemas töötav leprosoorium. Pakkusin Julgīle ja tema vanematele välja mõtte minna vaatama seda asutust ja kui võimalik,…3 minutit -
Zalina – mustlasneiu kultuuride piiril
Vahur Laiapea: Millega seostub sul sõna „mustlane”?
Zalina Vinogradova: Lapsena, kui õdede-vendadega õues mängisime, narrisid naabrilapsed meid: mustlane, mustlane! See on esimene seos selle sõnaga. Siis hakkasin aru saama, et olen veidi teistsuguse välimusega kui „valged” lapsed. Väiksena oli selline tunne, et võib-olla ei ole ma päris tavaline, normaalne. Et olen teistsugune. Moslemitüdrukul, kes Euroopas üles kasvab, võib sama tunne olla. Minu isa on mustlane, ema venelanna. Umbes 12-13aastasena tundsin, et…3 minutit -
Puhtad eestlased surevad ära
Filmimehe märkmeid eesti keele ja meele olukorrast Krimmis
Kui esimesed eesti väljarändajad 1861. aastal pärast pikka teelolemist Krimmi sisemaale neile määratud maavaldusteni jõudsid, nägid nad enda ees lagedat steppi. Ei kaevusid, ei vett. Legend räägib, et nii mõnedki ränduritest olnud valmis retke eestvedajaid maha lööma – ent millega? Polnud seal isegi põõsast, kust kaigast murda. Ei jäänud üle muud kui hakata kodu rajama. Ja külad kerkisid, majade ümber kujunesid aiad,…4 minutit -
Filmid luku taga. Kelle käes on võti?
„Oma sõnadega”, „Kristuse dilemma”, „Rahutaevas”, „Lend” – need on Eestis mitte väga ammu tehtud filmide pealkirjad. Kui palju on lugejaid, kellel need konkreetse mälupildiga seonduvad?3 minutit -
Kuulamise rõõm, kuulumise hüve
Kuulmine on tõsine hüve. See tagab kuulamisvõimaluse, kõnelemisoskuse ja kuulumise – kuuljate hulka. Oleme veendunud, et mittekuulmine on raske õnnetus, mis inimese ka tummaks teeb.
Ent kurdid ei tunnegi ennast kuulmise puudumise pärast nii väga õnnetuna, neid ühendab keele- ja kultuurikogukondadeks viipekeel. Kuigi kurdil beduiinil on ilmselgelt vaja rohkem viipeid liiva ja kaamelite tähistamiseks ning Gröönimaa elanikul lume ja jää jaoks, loovad viipekeele kolmemõõtmelisuse tõttu kurt beduiin ja inuit ühise…3 minutit
