Sel nädalavahetusel avatakse Rakveres pidulikult Ukuaru muusikamaja: avakontsert on 30. jaanuaril kutsutud külalistele ja 31. jaanuaril avalikkusele. Loodetavasti Lääne-Virumaa mõjurikkaks kultuurikeskuseks kujunevat hoonet ja muusikamaja plaane tutvustab 2025. aasta 12. novembrist Rakvere kultuurikeskuse juhina töötav Kertu Orro, kelle esimene suur ülesanne ongi Ukuaru käivitamine.

Ukuaru on esimene uutest kultuurkapitali rahastatavatest riikliku tähtsusega kultuuriobjektidest, mis on tõesti jõudnud valmimise ja avamiseni. Palju õnne! Milliseid suuremaid raskusi selleks tuli ületada? Mida soovitate teistele organisatsioonidele, kes olid samuti selles väljavalitute nimekirjas, kuid peavad praegu oma vajadust tõestama ja selgitama? 

Aitäh. Tee valmimiseni ei olnud kindlasti sirgjooneline. Sellistel teekondadel on kindlasti suurim katsumus hoida projekti fookust ja usaldust pika aja jooksul alates ideest kuni avamiseni. Riikliku tähtsusega kultuuriobjekti loomine tähendab paratamatult mitme osalise, erinevate ootuste, muutuvate majandusolude ja väga konkreetsete tähtaegade koosmõju. Erilist tähelepanu vajab tasakaalu leidmine ambitsiooni ja reaalsuse vahel: kuidas luua sisult tugev ja väärikas kultuuriruum, jäädes samal ajal eelarvelistesse ja tehnilistesse raamidesse.

Raske oli kuuldavasti (ning mõistetavalt) selgitustöö: miks on sellist maja vaja just siia, mida see annab kohalikule kogukonnale ja kogu kultuuriväljale ning kuidas see investeering toob ajaga tagasi nii rahaliselt kui ka vaimselt ja ühiskondlikult. Selline selgitustöö nõuab järjekindlust, läbipaistvat suhtlust ja valmisolekut korduvalt oma mõtteid täpsustada.

Teistele organisatsioonidele, kes on olnud samas väljavalitute ringis või alles oma vajadust tõestamas, soovitaksin ennekõike selgust ja ausust oma eesmärkides. Väga oluline on osata sõnastada, milleks seda objekti vaja on, keda see teenib ja millist tühimikku kultuurimaastikul täidab. Sama tähtis on tugev koostöö kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja valdkonna professionaalidega – ükski selline projekt ei sünni kellegi isekast soolost.

Ja lõpuks: kannatlikkus. Need on pikad protsessid, mis nõuavad vastupidavust ja usku oma ideesse ka siis, kui teekond näib vahepeal liialt keeruline. Kui sisuline vajadus on olemas ja visioon läbi mõeldud, jõuab see varem või hiljem ka teostuseni.

Ukuaru hoone on keerulise ajalooga. Kui palju on hoones selle ajalookihistusi praegu näha? 

Ukuaru hoone praeguses ilmes on ajalookihistused selgelt ja teadlikult esile toodud. Rakvere endine Pauluse kirik on saanud uue funktsiooni muusikamajana ning liidetud nullist rajatud tänapäevase hooneosaga, kus paiknevad kammersaal, proovisaalid, kohvik, meie Tintinnabularium – mõnes hoones tuntud ka kui „kontor“ – ja muud tugiruumid. See loob selge dialoogi vana ja uue vahel.

Ajaloolises hooneosas on mitmed algupärased elemendid nähtavad ja restaureeritud. Kontserdisaalis köidavad pilku imposantsed kaarjad tugisambad ehk kontraforsid, samuti laes eksponeeritud puittalad, mis on aastakümneid vastu pidanud ja ehituse käigus hoolikalt taastatud. Kuigi külastajad kõigile ajaloolistele kihtidele ligi ei pääse, on näiteks ventilatsiooniruumis säilitatud paekivisein oma ehedal kujul – avalikes ruumides jäi see funktsionaalsetel põhjustel krohvi alla.

Ajaloo nähtavaks tegemine oli oluline eesmärk kogu projekti teostamise vältel. Ehituse projektijuht Ergo Rebane Revin Grupist pööras erilist tähelepanu detailidele, tuues vana hoone jälgi esile ka ootamatutes kohtades – näiteks on ühes trepikojas teadlikult säilitatud vanad põrandaplaadid. Käärkambris leiab restaureeritud aknad, taastatud on kiriku suured peauksed ning mitmed siseuksed, mistõttu võib hoones ringi liikudes märgata, milline element on uus ja milline pärit varasemast ajast.

Ka saali laes on viiteid ajaloolisele kihistusele: päikese- ja tähekujulised dekoratsioonid, mis olid seal ka algselt. Kuna originaalid olid valmistatud vineerist ja ei säilinud, on need tänapäeval taastatud võimalikult täpselt ajalooliste eeskujude järgi.

Mullu jõudis avalikkuse ette üks ehmatav uudis, kui selgus, et planeeritud orelit kontserdimajja ei tule. Pahandati, et ilma orelita ei kõlba see kontserdisaal kuhugi ja selleta ei saa teatud kontserte teha. Kas oreli ehitamine on edaspidi siiski plaanis? Kui, siis millal ja kes maksab? 

Oreli teema on olnud Ukuaru muusikamaja puhul emotsionaalne ja arusaadavalt tundlik küsimus. On tõsi, et algses avalikus arutelus eeldasid paljud, et endises kirikuhoones tegutsevas kontserdisaalis on ka orel ning selle puudumine tõi pettumust ja kriitikat. Ometi ei ole orelist loobumise otsust tehtud, pigem on tegemist ajakava ja rahastuse küsimusega.

Oreli ehitamine ja paigaldamine on tehniliselt ja rahaliselt väga mahukas protsess, mida ei ole võimalik lahendada paralleelselt hoone ehitusega. Kontserdi­saal peab olema enne pilli paigaldamist täielikult valmis ehk tolmuvaba ja akustiliselt paika häälestatud. Samuti eeldab orel eraldi hanget, pikka ettevalmistust ja täpset spetsifikatsiooni, mis kõik võtavad aega.

Praegu ei kuulu orel Ukuaru muusikamaja ehituse rahastuse hulka ning selleks ei ole eraldi rahastusotsust tehtud. Küsimus, kes oreli eest maksaks – kas riik, kohalik omavalitsus või mõni muu partnerlusvorm –, on endiselt arutelu all. Samuti ei ole praegu võimalik öelda ajakava, millal võiks oreliteema teostuda.

Rõhutan, et kontserdisaal on projekteeritud nii, et oreli lisamine on võimalik. Seega ei ole uks sellele võimalusele suletud, kuid enne otsustamist tuleb leida selge rahastusmudel ja hinnata vajadusi kogu maja kontserdiprogrammi ja kasutusloogika seisukohast.

Minu veendumus on, et orel kuulub väärika muusikamaja juurde sama loomulikult nagu hea akustika ja toimiv lava – kultuuriruumis on see peaaegu hügieeniküsimus, austuse märk nii muusika, hoone ajaloo kui ka publiku ootuste vastu.

Millise kava loomist Ukuaru kontserdimaja õieti võimaldab ja toetab ning mis jääb kõrvale? Millise programmiga loodate publiku südamesse jõuda? 

Ukuaru muusikamaja programmiline eesmärk on olla sisult avatud ja mitme­kihiline. Me loome ja toetame kava, kus keskne koht on süvamuusikal – nii klassikalisel repertuaaril kui ka nüüdismuusikal –, ent selle kõrval on oma koht ka kohalikele ja piirkondlikele kultuurikandjatele, kellele Ukuaru on professionaalne ja inspireeriv partner.

Näeme Ukuaru interdistsiplinaarse loomeplatvormina, kus kohtuvad muusika, sõna, visuaalkunst, liikumine ja tehnoloogia. Sellised lavastused ja eriprojektid avardavad kontserdimaja tavapärast formaati ning kõnetavad publikut, kes otsib uusi kogemusi ja tähenduslikke kohtumisi. Oleme väga avatud ka kõrgtasemel rahvusvahelisele koostööle – eelkõige projektidele, millel on selge kunstiline idee ja mis suhestuvad Ukuaru ruumi, akustika ja vaimuga.

Kõrvale jäävad programmid, kus ei arvestata ruumi eripära ega pakuta kunstilist lisaväärtust – Ukuaru ei ole universaalne rendisaal, vaid selge identiteediga muusikamaja. Publiku südamesse loodame jõuda ausa, sisult tugeva ja emotsionaalselt kõnetava kavaga, mis pakub nii äratundmist kui ka avastamisrõõmu ning loob sideme kohaliku kogukonna ja laiemate kultuuriprotsesside vahel.

Kunstigalerii avardab Ukuaru loomekeskkonda ja pakub võimalust esitleda eriilmelist visuaalkunsti. Avame galerii 31. jaanuaril näitusega „Virumaastikud“, mis on sündinud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

Millist rolli hakkab Ukuaru täitma Rakvere ja seda ümbritseva piirkonna inimestele? Milline on sealne publik?

Ukuaru muusikamaja roll Rakvere ja kogu Lääne-Virumaa inimestele on kujuneda piirkonna oluliseks kultuuriliseks kohtumispaigaks, mis toob kõrgel tasemel muusika- ja kultuurielu senisest lähemale. Uute saalidega muusikamaja loob võimaluse kuulata professionaalseid kontserte ja kogeda mitmekesiseid kultuurisündmusi mahus ja kvaliteedis, mida varem Rakveres korraldada ei saadud, väheneb vajadus sõita selleks Tallinna või teistesse suurematesse keskustesse.

Ukuaru publiku moodustavad nii Rakvere elanikud kui ka muusikahuvilised kaugemalt. Juba avahooajal on kavas laia ringi kõnetavad sündmused, näiteks Vanemuise sümfooniaorkestri ja „Jazzkaare“ kontserdid, samuti mitmed koostööprojektid, mis on alles valmimisjärgus. Ambitsioon ei piirdu siiski ainult piirkondliku mõjuga: siht on luua ka selliseid produktsioone, mis kõnetavad kogu Eesti ja rahvusvahelist kultuurivälja.

Hinnaline väärtus on publiku kasvatamine kogu elukaare ulatuses. Ukuaru soovib olla koht, kuhu tullakse juba varases eas beebide ja väikelaste muusikahommikutele, aga kus leiavad oma koha ka noored, pered, aktiivne keskealine publik ning eakamad muusikasõbrad, olgu siis džässikontsertidel, eriprojektidel või loengutel.

Saali mõõtkava ja atmosfäär loovad ühtaegu koduse ja esindusliku keskkonna, mis sobib nii kammerlikeks kohtumisteks kui ka suuremateks kontsertideks. Nii kasvatab Ukuaru piirkonna kultuurilist mitmekesisust, tugevdab kogukonnatunnet ning pakub elavaid ja tähenduslikke muusikaelamusi just siin, oma kodukandis.

Eelmisel aastal pandi hoonele uus nimi: Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru. Milline side on Ukuaru muusikamaja kontseptsioonil Arvo Pärdiga?

Ukuaru muusikamaja kontseptsioon on Arvo Pärdiga seotud eelkõige väärtuspõhiselt, mitte repertuaari otsese kitsendusena. Eesmärk on olla enamat kui kontserdipaik, kujuneda vaimseks keskuseks, mis kannab edasi Arvo Pärdi loomingule omaseid põhimõtteid: lihtsust, sügavust, vaikuse tähenduslikkust ja sisemist tasakaalu. Need on universaalsed väärtused, mis kõnetavad inimesi sõltumata muusikalisest taustast.

Samal ajal ei taandu Arvo Pärdi looming üksnes tõsimeelsuseks või rangelt klassikaliseks vormiks. Tema muusikas on ruumi ka lapsemeelsusele, helgusele ja mängulisusele ning just seda mitme­külgsust soovime ka Ukuarus hoida ja edasi kanda. Seetõttu on meie programm suunatud erinevatele sihtrühmadele ega piirdu ainult klassikalise muusika austajatega.

Kui Arvo Pärdi nimi seostub rahvusvahelise kõrgkultuuri ja vaimse sügavusega, siis Ukuaru lisab sellele mõõtmele kodutunnet, soojust ja hingelist lähedust. Nende kahe koosmõju võimaldab luua laiahaardelise kontseptsiooni, kus kohtuvad kõrgtasemel kunst ja kogukondlik koosolemine, nii klassikaline kui ka uus muusika, süvenemine ja rõõm.

Sellisel moel on Ukuaru muusikamaja identiteet otseselt seotud Arvo Pärdi vaimse ja kunstilise pärandiga ning pakub sisukaid ja tähenduslikke elamusi, mis lähtuvad tema muusikast ja väärtustest, kuid on avatud ja elavad praeguses kultuuriruumis.

Kui palju inimesi selles majas töötab või tööle hakkab?

Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas saab tööd umbes 12 inimest. Täpne töökohtade jaotus ja rollid kujunevad välja siis, kui maja tegevus on täielikult käivitunud ja ürituste maht selgunud.

Mille üle selles majas kõige rohkem rõõmustate? Kas teil on siin äkki mõni lemmikkoht? 

Kõige enam rõõmustan selle üle, et majja on tekkinud eriline vaim ja tunne, mida ei saa projekteerida ega ehitada – see sünnib siis, kui ruum, vaikus ja inimesed on kooskõlla jõudnud. See maja on oma koha ja mõtte üles leidnud ning hakanud „hingama“.

Eriti hästi on õnnestunud vana ja uue koosmõju. Endise kiriku ajalooline väärikus ja tänapäevase arhitektuuri selgus ei konkureeri omavahel, vaid toetavad teineteist. Kontserdisaalide akustika, ruumide proportsioonid ja valgus loovad keskkonna, kus muusika saab rahulikult ja ausalt kõlada – ilma liigse efektita, aga suure sisemise jõuga.

Raske on valida üht lemmikkohta, sest neid tekib päeva jooksul mitu. Arvan, et oma lemmikkoha leiab siin igaüks: mõnele on see vaikus saalis vahetult enne kontserdi algust, teisele kohvik, kuhu jäädakse pärast kontserti veel vestlema.

Mulle on parim see hetk, kui lava on tühi ja valgus langeb saali, nii et ruum justkui hingab – sellega kaasneb kindel teadmine, et Ukuaru maailma parim meeskond annab iga päev endast kõik, et pakkuda oma külalistele meeldejäävaid, puudutavaid ja kõrgel tasemel kontserdi- ja kultuurielamusi.