2022-45 (3917)
Õhkpadi, millelt lendu tõusta
Jaak Prints: „Näitleja peaks olema teadlik mitte ainult oma kitsast erialaringist, vaid suhestuma ümbritseva ajaga, mõistma-mõtestama ühiskondlikke protsesse, et neid oma loomingus väljendada.“
Uudistes on võidu märke
Lääneilma vabades riikides kestab Eesti julgeolekule kasulike valimistulemuste hooaeg.
Emancipatio
Võta spits ja pea aru
Dramatiseerimata romaan
„Tiit Pagu“ lavastuse puhul on aukartus Krossi ees osutunud Aristotelese korralekutsuvast pilgust vägevamaks.
Vene ühiskonna põhivektor on apaatia
Mihhail Trunin: Venemaa kujutlus oma „erilisusest“ või „erilisest teest“ on endasse usu kaotanu kaitsereaktsioon.
Mitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia
Kristina Sabaliauskaitė: „Olen rõõmus, et „Peetri keisrinnat“ loetakse ja et see on soojalt vastu võetud ka Eestis, aga ma ei ole üldse õnnelik, et see on poliitiliste sündmuste tõttu nii aktuaalseks muutunud.“
„Peetri keisrinna II“ – suurepärane ja ebameeldiv
Kas inimesed tahavad lugeda XVIII sajandi Venemaa õukonnaelust, kui nad näevad iga päev päris- ja ühismeedias XXI sajandi Venemaa tegude tagajärgi?
Hea venelane on eestlane, aga kes seda usub
Tauno Vahteri sõbralik huumor haarab lugeja kaasa esimestest ridadest peale ja kannab lõpuni välja.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 28. jaanuaril.
Muusikutele paradiis, linnaruumile tühjad pihud
Muusika- ja balletikooli uue hoone välisilme on idee teostamisel kannatada saanud, kuid seest leiab nii majesteetlikkust kui ka kodutunnet.
Söö liha, et teha head loomadele, keskkonnale ja tervisele?
Ajal, mil seisame silmitsi pöördumatu kliimakatastroofiga, on üleskutse lihatarbimise suurendamisele mitte ainult vastutustundetu, vaid ka kuritahtlik.
Sõda apaatia vastu ja aktivistide siseheitlused
Tõsielufilmis „Kõigest loomad“ näidatakse Soome loomakaitseaktivistide võitlusi.
Õuduste sümfoonia
Tänavu 100 aasta vanuseks saanud „Nosferatu“ on üks paremini ajahambale vastu pidanud 1920. aastate filme.
Kui vanad inimesed avastavad TikToki
Teadusraamatukogu kui ajatu ruum ja muutuste kiirendi
Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.
Mängumaailmadest Matrixisse
Kas on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu on Matrix?
Muusika, mis teeb aja kuuldavaks
Festival „Afekt“ on võtnud vaevaks ja eesmärgiks tuua Eestisse hinnatud ja lennukaid heliloojaid, kes annavad soodsa võimaluse horisonti avardades ülejäänud maailmaga sammu pidada.
Märkamatu töö
Linda van Deursen: „Üliõpilastega koos tegutsedes saab lahendada erialaseid probleeme ja mõtestada teemasid, mida üksinda ehk teha ei suudaks.“
Pimepaik
Ida-Virumaa keldrite tundma õppimise tulemusena loodud Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurovi ja Francisco Martíneze installatsiooni sünnilugu
Argidialektika XII. Hargmeie
Aga ometi käib üle piiri…
Balti pessimistide korteripidu, kuhu kõik on oodatud
Almanahhi „No More Amber“ uue numbri põhiteema on identiteet. Seda kujundavad kolmes Balti riigis ühtmoodi keeruline lapsepõlv, nõme olme ja hingehoid looduse abil.
Inimlikud lood
„Elu või karma? Narva lood“on rõhutatult lihtne, teadlikult komponeeritud, seal ei ole liigseid keerdkäike, lisavidinaid ega interaktiivseid elemente.
Hulluse aeg
Tark ja teravmeelne
Pehmet lunastust ega kunsti imet ei tule ja nii peame rasketel aegadel ka selle plaadi seltsis ikkagi üksi olema.
Rännak helide ajatutes sfäärides
Kontsert oli tõestus Eesti muusikaelu rikkusest ja tõsisest konkurentsivõimest, mille üle saab ainult uhkust ja rõõmu tunda.
Narruse kiitus
Armastusega, teadagi, ei mängita. Iseasi, kas sedasorti buffo’sid tarvitseks üldse ajaviite lustist enamaks pidada ja jante armastuse nimega rüütada.
Soomlaste iseolemise tragikoomiline apoteoos
„Puuraiduri lugu“ on nagu destillaat kogu Põhjamaade filmikunstist: karged teemad valatakse üle napaka huumoriga ning seda kõike hoiab käimas väga täpne arusaam oma identiteedist.
