2022-44 (3916)

Kunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas
Johanna Rannula: „Muutus tuleb Narva Veneetsias igal juhul, kuid meie saame seda aidata teadlikumalt nügida.“
Mattias Malk / Johanna Rannula

Kunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas

Johanna Rannula: „Siin peab alati valvel olema, sest kunagi ei tea, mis juhtuma hakkab. See väsitab, aga on põnev ka.“

Porikuu kestab kevadeni
Reegliteta mängus keelde ei ole ja kõik lõpetavad mülkas.
Piia Ruber

Porikuu kestab kevadeni

Kui valimiskampaania muutub räpaseks, kannab kahju kogu ühiskond.

Sveta baar ja kiirmood

Nietzsche ja Vahingu õpilasena usun, et kõigega tuleb suhestuda omaenda verega, isiklike eksistentsiaalse kaaluga valikute läbi. Mõistagi puudutab see ka progressiivseid ühiskondlikke üritusi – veel narrim kui supersaastaja on olla supersaastajast kliimaaktivist. Ometi oleks silmakirjalik eitada, et harjumuspärase elustiili ja maailmaparandamise soovi ühildamise teel on ohtralt kiusatusi, millega toimetulek üle…

Nõiutud tootemi seadus

Monumendisõda jätkub. Isamaalasest justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis valitsusse eelnõu, kus nõutakse avalikust ruumist okupatsioonirežiimi toetava sümboolika eemaldamist. Seadusvastase ikonograafia eemaldamine jääb kohalike omavalitsuste korraldada, ent kui sellega hakkama ei saada, võib sekkuda riik. Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et hoonete revideerimiseks on aega kolm kuud, alates seadusemuudatuse jõustumisest.
Eelnõu lai tõlgendusväli on tekitanud…
Iraani kuum oktoober
Iraanis praeguseni kestvate meeleavalduste sütikuks sai kurdi tütarlapse Mahsa Amini surm julgeolekujõudude brutaalse kohtlemise tõttu. Pildil meeleavaldajad Teheranis 1. oktoobril.
S.Azad / SIPA / Scanpix

Iraani kuum oktoober

Esimest korda pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni nõutakse Iraanis niivõrd otseselt, häälekalt ja leppimatult täielikku režiimimuutust.

Xi Jinpingi režiimi raison d’être
Deng Xiaoping kehtestas 1982. aastal reegli, et HKP peasekretär võib võimul olla vaid kaks viie aasta pikkust ametiaega. Xi Jinping on esimene, kes Dengi normi vastu eksib.
Pang Xinglei / Xinhua via ZUMA Press / Scanpix

Xi Jinpingi režiimi raison d’être

Modernistliku utoopia rajamise varjus tegeleb Xi muu hulgas iseenda ja ilmselt paljude hiinlaste alateadlike hirmude maandamisega.

Kuidas reguleerida pangandussektorit?
Üks tänavusi Nobeli majanduspreemia laureaate, Chicago ülikooli Boothi ärikooli professor Douglas W. Diamond (paremal) pärast tunnustuse teatavakstegemist oma ülikooli dekaani Madhav V. Rajaniga šampuseklaase kõlistamas.
Charles Rex Arbogast / AP Photo / Scanpix

Kuidas reguleerida pangandussektorit?

Kui jätta osa finantssüsteemist reguleerimata, võivad rahanduskriisidel olla poliitilised tagajärjed, ülereguleerimise korral väheneb aga vahendussüsteemi efektiivsus.

Nn kirjandusvaldkond
Eesti Rahvusraamatukogu avaldas hiljuti tabeli „Eestikeelne algupärane ilukirjandus Eestis aastatel 2000–2021. Nimetuste arv ja trükiarv“, mis näitab 2021. aastal uskumatut hüpet algupärase ilukirjanduse nimetustes ja tiraažis.
Eesti Rahvusraamatukogu

Nn kirjandusvaldkond

Muude kaunite kunstidega võrreldes on kirjanduse eelarve väike, valdkonna tähtsaima esinduskogu jalgealust õõnestab vaesus.

Muinsuskaitseala – kelle asi see on?
Artikli autor Valgas linna üürikorteriteks renoveeritud Kuperjanovi 12 asuva kaitsealuse hoone taustal.
Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix Baltics

Muinsuskaitseala – kelle asi see on?

Keskse vastutuse süsteem muinsuskaitsealade kaitsekorra eest on omavalitsustele küll mugav, kuid ka hukutav.

W-bosoni massi kaudu kvantmaailma  uutest tulemustest
Lähiajal tulevad kaks suurt LHC eksperimenti, ATLAS ja CMS, välja oma W-bosoni massi mõõtmistega.
Samuel Joseph Hertzog / CER

W-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest

Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga?

Kas minu pärija saab koos mu varaga ka digivara?
Pärimisseadus, olgugi et digiarengu taustal vana, reguleerib edukalt ka selliseid uusi nähtusi nagu digivara. Nii on ka e-kontod üldjuhul päritavad, v.a üksikud erandid.
LoboStudioHamburg / Pixaby

Kas minu pärija saab koos mu varaga ka digivara?

Õigusteaduses leitakse, et digivara läheb inimese surma korral üle tema pärijatele täpselt samade reeglite alusel nagu mis tahes muu vara.

Ühismeedias ilmutatud väljanäitused

Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel.
Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediakasutuse mõjud…
Sõda ja sisikond
Prantsuse-Ameerika kirjanik Jonathan Littell. 2006. aastal pälvis Littell romaani „Eumeniidid“ („Les Bienveillantes“) eest kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda: Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. „Eumeniidid“ on praeguseks tõlgitud ligi 30 keelde.
David Monniaux / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Sõda ja sisikond

„Eumeniidide“ peategelane Max Aue on üks neid, kes hoiab elus kuritegelikku, hävitavat ja ennasthävitavat süsteemi, ent ei tee seda tundetult, vaid jälgib ja uurib süsteemi, mõnikord ka imestab selle üle.

Millal see kõik kohustuseks muutus?
Tõnu Oja lavaelu kütkestab, just Solnessi lakkamatu ebakindluse tõttu.
Heikki Leis

Millal see kõik kohustuseks muutus?

Mehis Pihla ja Siret Campbelli lavatekst, kus tegelased kannavad samu nimesid kui Henrik Ibsenil, on sedavõrd universaalne, et lausa nõuab tõlkimist.

Fännikiri Artishokile
Sveta Grigorjeva installatsioon „Olin ammu ennem juba lill, kui teda tundma sain“, 2022
Hedi Jaansoo

Fännikiri Artishokile

Tänavune Artishoki biennaal oli kooseksisteerimise ühisharjutus ühises ümberõppimispaigas. See sobis igati teemapüstitusega.

Iga inimene on (soo)saar
Filmi vältel tõuseb selle keskseks teemaks tarbimine – kuidas tarbida ümbritsevat loodust vastutustundlikult, nii et inimese kohalolu ei koormaks teisi liike ega keskkonda.
Kaader filmist

Iga inimene on (soo)saar

„Suur soo“ annab mõista, et Eesti loodusest on võtta küll, aga tarbida tohib vastutustundlikult ja oskuslikult.

Uus ja unistuslik
„Afekti“ tänavuseks peakülaliseks oli äärmiselt omanäolise loomingulise käekirjaga helilooja Chaya Czernowin.
Mart Laul

Uus ja unistuslik

Oktoobri kalendripäevadel helendavates saalides helikangaid kuulates leidis kinnitust loomeinimeste mõtteselgus ja meisterlik vormikäsitlus.

Püüdes ajaklastrist oma südametooni
Festivali „Klaver“ kunstilise juhi Sten Lassmanni sõnul peitub suures kunstis alati lahendus.
Kalev Lilleorg

Püüdes ajaklastrist oma südametooni

Tänavuse klaverifestivali moodustasid modernismist tulvil kontserdipäevad, mis ühes ajalooliste muusikanopetega kiirgasid nii lõõmavat pidulikkust kui nõretavat emotsionaalsust.

Joel Väli sümpaatne moralism
Polaaruurijad (Ursel Tilk ja Markus Truup) on ilmselgelt üksteisest tüdinud ja loobunud oma tüdimuse tülpimuseni arenemise vältimiseks suhtlemast, jõudnud aga seejuures otsusele see tülpimusolukord n-ö lahti häkkida, ületada, läbida.
Joel Väli

Joel Väli sümpaatne moralism

Ursel Tilga ja Markus Truubi kehastatud tegelaskujud on võtnud endale ülesande ennetada isolatsioonidepressiooni ja sellele järgneda võivat isolatsiooniagressiooni.

Tõlkes küpseks
Cloe Jancise ja Sigrid Viiru looming on valminud teineteist tõlgendavas tihedas koostöös. Tegu pole tavalise arutamise ja kokkuleppimisega, vaid sooritus toimub kordamööda, ent teineteise panuseta ei ole tulemus võimalik. 
Kaimar Tauri Tamm

Tõlkes küpseks

Sigrid Viir ja Cloe Jancis on tõstnud töömeetodi ning tõlgendamise pjedestaalile, tekitanud lisakihistuse ja saanud õnnestunud tulemuse.

Olulised asjad. Rüiutatud asjad
Marian Geneti rüiupatjadega rüiulesila „Armastuse kosk“ („Waterfall of Love“) SBK Kunstuitleen & Galerie näitusel „SBK Sprouts Young Talents 2022“.
Urmas Lüüs

Olulised asjad. Rüiutatud asjad

Siinne mõttejada sündis õhtustel jalutus­käikudel Amsterdamis, mil päevased elamused nüüdiskunsti näitustelt ja vestlused Gerrit Rietveldi akadeemia tudengitega settima hakkasid, kuuldu-nähtu esimesi kokku hakkavaid üldistuseklimpe kultuurisupis moodustasid. Kui üldiselt tunnistatakse kunsti norme, vaikivaid leppeid ja tabusid kompivat loomust, mis arendab ühiskonna võimet nähtut uues valguses ja vormis mõista, ei jää ühegi…
Voodi, lamamistool ja kaelakee
Līga Spunde multimeedia installatsioon „Ükski õnnistus ei ole kurjast“ Lille’i videokunsti messil.
Līga Spunde

Voodi, lamamistool ja kaelakee

Kogo kunstnik Līga Spunde oskas ära kasutada Lille’i videokunsti messi asupaiga – Moxy hotelli – ruumi anonüümsust ja kaasata see delikaatselt oma multimeedia installatsiooni.

Depressiooni, religiooni ja vikerkaarevärve
Poola film „Kõik meie hirmud“ valiti Eestis tänavuse filmifestivali „Festheart“ publiku lemmikuks ning Poola filmiauhindade jagamisel tänavu aasta suurimaks avastuseks. Pildil peategelane, kunstnik Daniel Rycharski (David Ogrodnik).
Jaroslaw Sosiński / Pressifoto

Depressiooni, religiooni ja vikerkaarevärve

„Kõik meie hirmud“ on LGBT-draama Poolast, kus seksuaalvähemuste õigused teiste Euroopa riikidega võrreldes on kõige piiratumad.

Tosin „Ideejazzi“ festivali
Jan Gunnar Hoff Trio koos lätlanna Erna Daugavietega Heino Ellerit esitamas.
Maria Kilk

Tosin „Ideejazzi“ festivali

Tähtis on see, et Tartu „Ideejazzi“ festival jätkab sõsaraga Narvas ja publikuhuvi püsib. Mitmekesiseks džässieluks on ruumi üle Eesti.

Runoviisid kahte viisi
Elleri valdavalt looduslüürilist harmooniat, loodushäälte helisevat vaikust ja maaelu rahu väljendavad palad kanti meisterlikult ette vastakuti seatud klaveritel vaheldumisi.
Ardo Ran Varres

Runoviisid kahte viisi

Klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, „Runoviisid ajastute valguses“ 23. X MUBAs. Kavas Heino Elleri 13 klaveripala eesti motiividel ja Ardo Ran Varrese 13 pala kahele klaverile eesti runoviisidele (esiettekanne).
Elleri valdavalt looduslüürilist harmooniat, loodushäälte helisevat vaikust ja maaelu rahu väljendavad palad kanti meisterlikult ette vastakuti seatud klaveritel vaheldumisi. Hing heldib…
Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised küsimused
Paavo Piigi „… Eetika“ tekitas esietenduse-eelset huvi juba sellegi poolest, et autor on otsustanud valida multimeediumliku lavakeele.
Siim Vahur

Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised küsimused

Erisugused meediumid jäid „… Eetika“ puhul demonstratsioonesinemiseks täitmaks Paavo Piigi dramaturgilisi remarke.

(Avastamis)rõõmu akordionifestivalilt
Festivali avakontserdi oodatuim teos oli Alisson Kruusmaa vastvalminud akordionikontsert, mille kandsid ette Momir Novaković ja Pärnu linnaorkester Kaspar Männi juhatusel.
Teet Raik

(Avastamis)rõõmu akordionifestivalilt

Kuulajad ei pidanud pettuma: avastamisrõõmu pakkusid nii akordionile kirjutatud teoste esiettekanded kui ka klassikalise muusika ülituntud teoste seaded.

Avamaa maa-ava
Tundub, et sarja pealkirjas olev a-täht ringi sees sümboliseerib piisoni pead jahitrofeena, kuid ühtlasi tähistab see ka maa sees olevat ajaauku, kust rändavad välja ameerika piisonid. Pildil üks peaosaline Royal Abbott (Josh Brolin).
Pressifoto

Avamaa maa-ava

„Avamaa“ on müstiline triller, kus käsitletakse suurt teemaringi ajarännust põrgu ja vanakuradi endani.

Inimene filmikaameraga
Loginovi stiil paistab hõljuvat eemal eetilistest väärtushinnangutest, olgu inimeste või ka loomaõigusluse teemadel. Võiks ju hobuste meelelahutuseks kasutamise kohta nii mõnegi terava etteheite teha.
Kaader filmist

Inimene filmikaameraga

„Hipodroomis“ saavad oma osa nii hipodroomi töötajad, paika juba kümnendeid külastanud õnnemängurid kui ka vaatemänguks välja toodud hobused.

Wiiralti preemia ootuspäraselt Lauri Koppelile
Urmas Viik. Eduardi rännakud. Meheiga. Ofsetlito, 2022.
Loit Jõekalda

Wiiralti preemia ootuspäraselt Lauri Koppelile

Tänavune Wiiralti preemia näitus on tehniliselt mitmekesine ja huvitav, hästi kujundatud, mõõdukalt moodne, eksponeeritu on aga sageli teostatud ainult ühes eksemplaris.

Elus peab alati olema midagi oodata 
Pilleriin Raudam
Taaniel Raukas

Elus peab alati olema midagi oodata 

Sõitsin nädal tagasi Järvevana teel. Oktoobri lõpuni oli siis jäänud mõni päev ja kella polnud veel keeratud. Sellest hoolimata oli keskpäeval kõik ühtlaselt hall. Kui Juhan Liiv luuletas kunagi „Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine“, siis minu ees oli igav asfalt ja mõned autod. Sügisene taevas oli küll ilmselt…
Sirp