Rahvusvaheline graafikanäitus „Peegel – näost näkku“ toimub üheksandat korda, seekord on Itaalia ja Eesti kunstnike kõrval vaadata ka Läti ja Leedu graafikute töid.
Virge Jõekalda: „Olen järginud oma sisetunnet. Autoriteetsed hinnangud ei pruugi minu arusaamisega kattuda ja on tekitanud mõnigi kord suurt segadust.“
Kuigi Pariis lihvis Wiiralti stiili, meenutavad tema vangid ja pätid, karjuvad pead ja kolpadest välja ronivad fantastilised taimed Dixi ja Groszi Esimese maailmasõja järgset kujundiilma.
Jakov Rubinšteini kogus on hulk etüüdlikke töid, kuid neil on põnev tagamaa ja need annavad elava pildi XX sajandi alguskümnendite kunstist ja elust üldse.
Lisana Hessen-Kasseli muuseumi von Blanckenhageni kunstiostude väljapanekule on Kadrioru muuseumis väljas ka Tartu ülikooli raamatukogule kuuluvaid töid.
Tänavune Wiiralti preemia näitus on tehniliselt mitmekesine ja huvitav, hästi kujundatud, mõõdukalt moodne, eksponeeritu on aga sageli teostatud ainult ühes eksemplaris.
Graafikal läheb hästi: vabagraafikute ühendus on tegus ja elujõuline, graafikakojas tegutseb meister Uku Kann ja käib hulk tööhimulisi tegijaid, avatud on kaks galeriid.
Nähtud ja seninägemata tööd, olgu Rafal Olbińskilt, Aivar Kurvitsalt või Uno Roosvaldilt, mõjuvad värskelt chez Soosaar, kus ei tunnustata hierarhiaid ning austatakse loomingut.
Rakvere lähistel elanud kunstnikupaar oli eemal funktsionääride silma alt, aga loominguliselt ja majanduslikult ikkagi Moskvaga seotud ega tundnud vajadust siinse kunstielu järele.
Vardi näituselt puuduvad küll Eesti Kunstimuuseumi tööd, kuid ka Tartu Kunstimuuseumi kogu, Enn Kunila ja veel mõne erakogu põhjal saab tema loomingust igati hea läbilõike.
Eesti vanema põlvkonna naiskunstnikud ei tee hinnaalandust. Seda on kinnitanud graafikute Marje Üksise ja Kaisa Puustaku ning maalikunstniku Mari Roosvaldi väljapanekud.
Näitus „Jäljed Maarjamäelt. Mari ja Uno Roosvaldi looming“ Evald Okka muuseumis kuni 30. VI, kujundaja Mara Ljutjuk; Mari Roosvaldi maalinäitus Vabaduse galeriis 3. – 22. VII; Marje Üksise graafikanäitus „Mõtterännud looduses“ Vabaduse galeriis 15. V – 3. VI.
Kangeid naisi on eesti kunstis palju, ent kolmest on põhjust just…
Mart Lepp on missiooniga koguja: ta on lahkesti laenanud töid näitustele, koostanud kümneid väljapanekuid ja lasknud trükkida rohkete reprode ja asjaliku infoga väljaandeid.
Näitus „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ Mikkeli muuseumis kuni 27. IX, kuraator Eda Tuulberg, kujundaja Peeter Laurits.
Mart Lepp alustas kunstikogumist 13aastasena 1960ndate algul, eeskujuks oli tema ema Selma Lepp, kes pärandas talle umbes 300 teost. Nüüd on Lepa kogus üle 26 000 teose,…
Eestis jõuti naiskunstnike suure ülevaatenäituseni 1939. aastal ilmselt tiivustatuna Pariisi 1937. aasta eelkäijast. Oma osa oli selles ka Eduard Wiiraltil.
Näitus „Euroopa naiskunstnikud eksponeerivad oma töid Jeu de Paume’is“ Pariisis 11. – 28. II 1937.
Eduard Wiiralti tõttu on minu huviorbiidis Montparnasse’i kunstnikkond kahe maailmasõja vahel. Wiiralti üks tollaseid lähedasemaid sõpru oli Raika Mertchep, serbiapäraselt Rajka Merćep (1904–1963).* Merćepi jälgedel sattusin näitusele „Euroopa naiskunstnikud eksponeerivad oma töid Jeu de Paume’is“.…
Tiiu Pallo rahutu natuur pole lasknud tal arendada välja oma laadi, aga viimaste aastakümnete abstraktses maalis on ta tugev tegija.
Tiiu Pallo näitus „Vaikelu“ Vaalas kuni 15. VII.
Kunstnikuga kohtumine 21. juunil Vaalas kujunes kuuekümnendate põlvkonna noorusaastate meenutamiseks: Tiiu Pallole sekundeerisid Enn Tegova ja Kristiina Kaasik.
Tiiu Pallo on pärit Tapalt. Oma isikunäituse avamisel neli aastat tagasi Kumus märkis Tõnis Vint kriitiliselt, et Firenze polnud renessansiajal suurem kui Paide praegu, ent kuivõrd erinev oli…
Inge Tedrel jätkus head kunsti- ja ka kunstipoliitilist vaistu.
Hiljuti lahkunud Inge Teder esindab tervet epohhi Eesti muuseumielus. Tema tegutsemise ajal Eesti Kunstimuuseumi direktorina (1965–1991) oli teisigi algatusvõimelisi ja tulemusrikkalt töötanud muuseumijuhte nagu Vaike Tiik Tartu kunstimuuseumis, Ants Pärna meremuuseumis, Elem Treier Vilde ja Tammsaare muuseumis, Omar Volmer Pärnu muuseumis, rekonstrueeriti muuseume ja rajati filiaale mujalgi, kuid Teder paistis siiski eriliselt silma.
Sel olid ka objektiivsed põhjused: pärast sõjajärgset kosumiskümnendit…
Kristjan Raua majamuuseumis oli selle tegutsemisajal aastail 1984–2008 mitu näitust, mis eriti hästi sobisid selle ehtnõmmeliku maja vaimuga, meistri nähtamatu juuresolekuga.
Üks selliseid oli Peeter Ulase 1990. aastate joonistuste näitus 2000. aastal. Algse idee kohaselt pidi seal eksponeeritama tema söejoonistusi mändidest, mis tekitavad silmapilkse assotsiatsiooni Kristjan Raua „Pedaspea pedajatega“ (1938). Suuri männijoonistusi näituseruumi palju ei mahtunud, neile lisaks pani Ulas välja…
Haapsalu näituse eesmärk on anda mingigi ettekujutus kunstniku žanrilisest mitmekülgsusest ja arengust.
Näitus „Evald Okas 100“ Evald Okase muuseumi I, II ja III korrusel. Esimesel korrusel on väljapanek „Esinduslik Okas“ kuni 25. VI, kolmandal korrusel näitus „Okas ja „Kalevipoeg““ kuni 8. VII ja teisel korrusel väljapanek „Kunstniku elu“ kuni 6. IX. Kuraator Mai Levin.
28. XI täitub sada aastat maestro Evald Okase sünnist. Tallinna Kunstihoone tähistas seda juba…
Teine näitus „Maal ja graafika kahel pool raudset eesriiet“ sarjas „Eesti Vabariik 100“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 2. III. Kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain.
Esimesel näitusel aasta tagasi oli väljas kunsti valik 1918. – 1940. aastani. Küllap oli seda mõnevõrra lihtsam teha. Aastatel 1940–1990 kodus ja väljaspool loodud eesti kunsti on keeruline kõrvuti käsitleda. Ajalukku suhtumine on tavaliselt ikka…
Legendaarne Igor Savitski ja usbeki avangardism.
Dokfilm „Keelatud kunsti kõrb” (USA, Venemaa ja Usbeki 2010). Režissöörid, stsenaristid ja produtsendid Tšavdar Georgijev ja Amanda Pope, operaatorid Gennadi Balitski ja Aleksandr Dolgin, kaasa teevad Edward Asner, Sally Field, Ben Kingsley jt. Näidati ETV2s 12. ja 18. V.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pildil Inga Heamägi, Raul Meel, Valeria Bertesina, Padova ja Vicenza ülikoolide maailmakirjanduse stilistika professor, tõlkija, kirjandus- ja kunstikriitik Roberto Nassi ning Leedu suursaadik Raimonda Murmokaitė.Gennadi Baranov
Virge Jõekalda: „Graafika on sügavalt seotud just trükkimisega, kusjuures traditsioonilised graafikatehnikad pole oma võimalusi minetanud.“Loit Jõekalda
Eduard Wiiralt. Vanglas. 1929, õli. Henry Radevalli kogu.Vernissage
Juri Pimenov (1903–1977). Karmoškamängija. 1929, pliiats, akvarell, guašš. Tanja Rubinstein-Horowitzi kogu.Pressifoto
Franz Riepenhausen (1786–1831), Johannes Riepenhausen (1787–1860). Kes soovib osta armastusjumalaid? 1806, õli. Museumslandschaft Hessen Kassel.Pressifoto
Urmas Viik. Eduardi rännakud. Meheiga. Ofsetlito, 2022.Loit Jõekalda
Henn Sarap eksperimentaalateljees huvilistele graafikat tutvustamas.Eesti Kunstimuuseum
Uno Roosvalt. Minu ateljee VIII. 2020, söepliiats, sangviin, paber.Stanislav Stepaško
Arkadi Snegirjov. Eesti kalurid. 1983, õli, lõuend.Kuno Raude
Aleksander Vardi. Notre-Dame de Paris. Õli, lõuend, 1937. Enn Kunila kollektsioonMarie Virta
Luigi Cillo. Hommage Monet’le. Õli, lõuend, 2003.2 × Marie Virta
Roman Treumani Alfred Rõude portree (1956). 1950ndatel kogunesid kunstnikud sageli kunstikollektsionääri koju uudiseid vahetama, juttu ajama ja ka pitsikest viina võtma.Eesti Kunstimuuseum
Evi Tihemets. Armeenia reis. 1962, värviline pliiats.Katrin Kaev
Peaauhinna pälvis Marje Üksise „Avanemine VIII” (kuivnõel, metsotinto, 2014). Kunstniku vormifantaasia on imetlusväärne, seejuures pole see pelgalt dekoratiivne, nagu abstraktse kunsti puhul kipub küllalt sageli olema, vaid tulvil väljenduslikku pinget.Teet Malsroos
