Palvete uurimine on äärmiselt põnev väljakutse: pöördumised jumaluste poole kajastavad ilmekalt udmurtide väärtusi ja vajadusi.
Poliitmänge kodanikud enam kaua kinni maksta ei jaksa.
Ukraina rahvuse formeerumisprotsess ei jäta oma samasuunalist mõju avaldamata valgevenelastele ja venelastele endile. Vene impeeriumi taastamine on üha ebarealistlikum plaan.
Venemaa pakutud multipolaarsus on seadnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid silmitsi keeruliste dilemmadega.
Olid sõjad, mis küll toimusid, aga kus ametlikult ohvreid eriti ei olnud, ja teised, mis toimusid vaid paberil, ent see-eest oli seal süüdlasi sadade kaupa.
Eva Toulouze on hästi ja täpselt kirjeldanud udmurdi ühiskonda 1990ndate alguses, näiteks naiste erilist ja domineerivat rolli, aga ka alkoholi tarbimist.
Võidavad need kinod, kes oskavad panustada nii tarbimisteekonna, interjööri kui ka ürituste ja eripakkumiste arendamisse.
Anders Härm: „Hea kunstiteadlane on see, kes jätkuvalt suudab oma objektist vaimustuda. Kui kunstist enam ei vaimustu, tegele millegi muuga.“
XX sajandi esimese poole baltisaksa kunst on naiste nägu. Tartu kunstimuuseumi ja Kumu näitusega leiab see suurepäraselt tõestamist.
Vanemuise trupil on olnud silmanähtavalt lõbus „Tõrksa taltsutust“ teha: entusiasm ja lust kiirgab saali, mängitakse publikusse ja publikuga.
Nymani ooper on ennekõike lugu visuaalsest agnoosiast ning sellest, millist dialoogi peab see päris agnoosiaga.
Avalik kohtumine lüürilise minaga tõstatab intrigeerivaid küsimusi luule kui niisuguse kohta.
Kõne 14. mail 2022 festivali „Prima vista“ raames aset leidnud avalikul kohtumisel lüürilise minaga
Sõnavõtt 14. mail 2022 Tartus avalikul kohtumisel lüürilise minaga
Vahel küsitakse, kelle mängu me mängime. Hervé Le Tellier küsib, kes meiega mängib.
Mäluasutused peavad endalt küsima, millised on nende võimalused muutusi tagant tõugata, pingeid leevendada, õiglust jalule seada ja demokraatlikke väärtusi kaitsta.
Ühiskond vajab teistsugust muuseumi: peame õppima toime tulema eri vaatenurkade ja kontekstiga, kusjuures lisades turvalistele käsitlustele nii optimismi ja lootust kui ka ahastust ja viha.
2022. aasta Euroopa aasta muuseumiks valiti Hollandi meelte muuseum, ainulaadne keskus, kus räägitakse vaimsest tervisest ning usutakse, et terve meel on avatud meel.
Ajakirjanduslik umbusk on üks peamisi põhjusi, miks Eesti asub ajakirjandusvabaduse pingereas maailmas nii kõrgel kohal.
Minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame.
„Noore jää“ probleem algab sellest, et tagalava sümbolid ja eeslava argielu ei taha kuidagi kohtuda.
Robert Eggersi prints Amlethi legendi uues käsitluses näeb rohkelt higist nõretavat vägivalda ja meisterlikku vormi, kuid jääb segaseks, mida režissöör on filmiga öelda tahtnud.
Tänavune „Residentuu:r“ tõi rohkem küsimusi kui vastuseid, sest igasuguste uute meediumide ja formaatide loomisega kaasnevad tahes-tahtmata tõrked ja dilemmad.
Kas peitus see kõik tõesti üksnes partituuri lehekülgedel või sündis Joosti filigraansest suunamisest, kuid õnnestumine oli peaaegu triumfaalne.
Eesti osalusel valminud rahvusvaheline koostööfilm „Alljumalad“ peibutab oma peidetud huumoriga, mida kinematograafiavõõram vaataja ei pruugi ära tabada.
Kontserdi tuuma moodustas värskelt valminud keelpillikvartett „Point Nemo“. Point Nemo on maailmas üks hüljatumaid ja üksildasemaid paiku.
„Eesti kalaluule antoloogia“ on autorite, teemade, vaatenurkade ja stiilide poolest nii külluslik, et mulksub lausa üle ääre.