Udmurdi traditsioonilised palved
Palvete uurimine on äärmiselt põnev väljakutse: pöördumised jumaluste poole kajastavad ilmekalt udmurtide väärtusi ja vajadusi.
Juhtimiskriis on tagasi
Poliitmänge kodanikud enam kaua kinni maksta ei jaksa.
(Riigi)eksamid – kellele ja milleks?
Alates 2014. aastast lõpetati õpilastele eksamivalikute pakkumine ja kõigil abiturientidel on gümnaasiumi lõpetamiseks vaja teha kolm eksamit: eesti keeles…
Haruldaselt stiilne hallist graniidist monument
Ukraina vabadussõda
Ukraina rahvuse formeerumisprotsess ei jäta oma samasuunalist mõju avaldamata valgevenelastele ja venelastele endile. Vene impeeriumi taastamine on üha ebarealistlikum plaan.
Veri on kõikidel üks
Venemaa pakutud multipolaarsus on seadnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid silmitsi keeruliste dilemmadega.
Obiugrilaste ja samojeedide olematud sõjad
Olid sõjad, mis küll toimusid, aga kus ametlikult ohvreid eriti ei olnud, ja teised, mis toimusid vaid paberil, ent see-eest oli seal süüdlasi sadade kaupa.
Mitmest Udmurdimaast ja sealsetest imelistest inimestest
Eva Toulouze on hästi ja täpselt kirjeldanud udmurdi ühiskonda 1990ndate alguses, näiteks naiste erilist ja domineerivat rolli, aga ka alkoholi tarbimist.
Pandeemiajärgsest kinokultuurist
Võidavad need kinod, kes oskavad panustada nii tarbimisteekonna, interjööri kui ka ürituste ja eripakkumiste arendamisse.
Kunstiteadus trügib tule ligi
Anders Härm: „Hea kunstiteadlane on see, kes jätkuvalt suudab oma objektist vaimustuda. Kui kunstist enam ei vaimustu, tegele millegi muuga.“
Baltisaksa naiskunstnike võimas taastulemine
XX sajandi esimese poole baltisaksa kunst on naiste nägu. Tartu kunstimuuseumi ja Kumu näitusega leiab see suurepäraselt tõestamist.
„Inimese silm pole kuulnud, inimese kõrv pole näinud …“
Vanemuise trupil on olnud silmanähtavalt lõbus „Tõrksa taltsutust“ teha: entusiasm ja lust kiirgab saali, mängitakse publikusse ja publikuga.
„Iga haigus on muusikaline probleem, iga ravim muusikaline lahendus“
Nymani ooper on ennekõike lugu visuaalsest agnoosiast ning sellest, millist dialoogi peab see päris agnoosiaga.
Kõige imelikum luuletus ülikooli raamatukogu ees
Avalik kohtumine lüürilise minaga tõstatab intrigeerivaid küsimusi luule kui niisuguse kohta.
Luule ja tõde
Kõne 14. mail 2022 festivali „Prima vista“ raames aset leidnud avalikul kohtumisel lüürilise minaga
2. Kui tõde saaks välja öelda, siis ta oleks seal väljas, mitte siin sees. Kus tõde siis oleks? Kuidas me ta veel üles leiaks? Tõde läheks kaotsi. Risk oleks liiga suur.
3. Kui tõde ei saa välja öelda, siis ei…
Raputada piire
Sõnavõtt 14. mail 2022 Tartus avalikul kohtumisel lüürilise minaga
AVANGARDISM, AVANT-GARDE võib olla luule, elu, poliitika. Avangardism on lippude raputamine, suur segadus rongkäigus. Avangardism on endale võetud maksimaalne vabadus. Avangardismi kreedo on uuendamine, originaalsus…
Sa ei ole sina ise. Sa oled enda koopia
Vahel küsitakse, kelle mängu me mängime. Hervé Le Tellier küsib, kes meiega mängib.
Muuseumid muutuste tuules või tuuleks?
Mäluasutused peavad endalt küsima, millised on nende võimalused muutusi tagant tõugata, pingeid leevendada, õiglust jalule seada ja demokraatlikke väärtusi kaitsta.
Enam pole aega eitada
Ühiskond vajab teistsugust muuseumi: peame õppima toime tulema eri vaatenurkade ja kontekstiga, kusjuures lisades turvalistele käsitlustele nii optimismi ja lootust kui ka ahastust ja viha.
Meelega muuseumis
2022. aasta Euroopa aasta muuseumiks valiti Hollandi meelte muuseum, ainulaadne keskus, kus räägitakse vaimsest tervisest ning usutakse, et terve meel on avatud meel.
Umbusklikud ajakirjanikud
Ajakirjanduslik umbusk on üks peamisi põhjusi, miks Eesti asub ajakirjandusvabaduse pingereas maailmas nii kõrgel kohal.
Kõik minu minevikust
Minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame.
„Noor jää“ kui petturi õhetav pale
„Noore jää“ probleem algab sellest, et tagalava sümbolid ja eeslava argielu ei taha kuidagi kohtuda.
Toomas Suuman 9. V 1956 – 14. V 2022
Kangelase teekond ilma suurte katsumusteta
Robert Eggersi prints Amlethi legendi uues käsitluses näeb rohkelt higist nõretavat vägivalda ja meisterlikku vormi, kuid jääb segaseks, mida režissöör on filmiga öelda tahtnud.
Vilma Paalma 10. IV 1928 – 8. V 2022
Paalma lõpetas 1956. aastal Moskva Konservatooriumi muusikateadlasena, õpetas seejärel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikaajalugu, töötas aastatel 1958–1971 Eesti Raadio eesti muusikasaadete toimetajana ning 1973–1976 Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi teadurina.
Aastatel 1971–2008 pühendus ta Estonia teatrile ning estoonlaste mälestuste…
Helisid kanda ja edasi anda
Tänavune „Residentuu:r“ tõi rohkem küsimusi kui vastuseid, sest igasuguste uute meediumide ja formaatide loomisega kaasnevad tahes-tahtmata tõrked ja dilemmad.
„Ja ennäe! Kohtumõistmist ei tule“
Kas peitus see kõik tõesti üksnes partituuri lehekülgedel või sündis Joosti filigraansest suunamisest, kuid õnnestumine oli peaaegu triumfaalne.
Esimese korruse inimeste kurioosne lugu
Eesti osalusel valminud rahvusvaheline koostööfilm „Alljumalad“ peibutab oma peidetud huumoriga, mida kinematograafiavõõram vaataja ei pruugi ära tabada.
Üksinduse kooskõlad neljakesi
Kontserdi tuuma moodustas värskelt valminud keelpillikvartett „Point Nemo“. Point Nemo on maailmas üks hüljatumaid ja üksildasemaid paiku.
Millest kinni haarata?
Vetevallast pannini
„Eesti kalaluule antoloogia“ on autorite, teemade, vaatenurkade ja stiilide poolest nii külluslik, et mulksub lausa üle ääre.
