2022-06 (3878)

Armastuse võimas laine

Armastuse võimas laine

Veronika Kivisilla: „Kui kurjus levib nagu lööklaine, mis enda teel kõik hävitab, siis headus levib hoopis teistsuguse, aga siiski väga võimsa lainena. Ja seda on lihtsalt nii ilus tunda ja näha.“

Kaksteist punkti Saksamaale

Kaksteist punkti Saksamaale

Kui diplomaatia saavutusi hinnataks telefonihääletustel, läheks võit Berliini.

Tulevikku vaatav ettevõtja mõtleb ka elurikkusele

Teaduslikult settinud teadmised jõuavad poliitikatesse mõningase ajalõtkuga. Mõnel suurel ja pakilisel teadmisel – näiteks kliimamuutusel – on võtnud aastakümneid, enne kui see jõulise vastutegevuse voolus mingilgi moel poliitilisesse agendasse jõuab, sageli siis ka mõnevõrra vildakalt, püüdes laveerida teaduslikult tõendatud vajaduse ja majanduslike huvide vahel. Väiksemat laadi uutel teadmistel, näiteks kuidas…

Kummituslik tapeedipood

Hiljuti puhkesid kired Eesti muusika­auhindade gala ümber. Teine Eesti muusika­tööstuse oh kui glamuurne suurüritus on „Eesti laul“, millest on nüüd Tomi Rahula juhtimisel saanud vaat et pool aastat kestev meediatüütus.
Kolm aastat olen mõelnud, et lasen Rahulal rahulikult atra seada ja pakkunud talle Sirbi autori kaudu võimalust ka oma seisukohti selgitada…
Mis toimub kõrgharidussektoris?
Haridusleppe toetuseks korraldatud avalikel koosolekutel 9. XII 2021 Tallinnas ja Tartus tõdeti, et oleme murdepunktis. Ees on otsused, mis määravad ära Eesti kõrghariduse tuleviku.
union.ee

Mis toimub kõrgharidussektoris?

Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.

Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
Kokku võttes on elektriturg keerulisem, kui esmapilgul tundub, kuid võrreldes reguleeritud turuga kindlasti jätkusuutlikum tulevikulahendus.
Piia Ruber

Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg

Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.

Energeetika ja kütuste tulevik ehk  Viiekümne viiendaks vormi
Nii Tallinn kui Tartu plaanivad mõne aasta pärast tuua linnaliinidele vesinikubussid. Pildil vesinikubuss Prantsusmaal.
Snoopy 31 / CC SA-BY 4.0 / Wikimedia Commons

Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi

Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
• Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%.
• Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt…
Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta
Urmas Hõbepappel: „Ka Uue Siiditee initsiatiivi investeeringute taga on soov poliitiliselt ühte või teist riiki mõjutada. Majanduslikud huvid ei ole sugugi alati esmatähtsad.“
Erakogu

Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta

Urmas Hõbepappel: „Hommikumaid peetakse feminiinseteks ja ebaratsionaalseteks, andmata endale aru, et selline hinnang peegeldab pigem lääne ühiskonna soovi näha end maskuliinse ja mõistuslikuna.“

Läänt ähvardab oht jääda üha tähtsusetumaks

Läänt ähvardab oht jääda üha tähtsusetumaks

OECD andmetel ei asu ükski kümnest kiireima majanduskasvuga riigist läänepoolkeral ega pole seda olnud viimase kümne aasta jooksul.

Kultuur ja barbaarsus
Veebruari igal reedel mõtleb Sirp Juri Lotmanile, kelle 100. sünniaastapäev on tänavu 28. veebruaril.

Kultuur ja barbaarsus

Juri Lotman: „Hirmu objekti esmane tunnus on – olla vähemus. Ühiskond valib välja oma reaalselt kõige kaitsetuma osa.“

Millest mõtled, kirjanik?  – Kadunud põlvkond ja lootus

Millest mõtled, kirjanik? – Kadunud põlvkond ja lootus

Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See…
Kalevipojad ja -tütred
Moonika Siimets: „Ehitaja Martin oli ehitusplatsil mitu päeva rääkinud ühe teise eestlasega soome keeles, aga kuna mõlemad olid nii soomestunud, siis ei saanud kumbki tükk aega aru, et on mõlemad eestlased.“
Kaupo Kikkas

Kalevipojad ja -tütred

Moonika Siimets: „Pealkiri „2 tundi õnneni“ on meelega pandud nii, et kas õnn on siis Soomes või Eestis. Kui õnn pole inimese sees, on igal pool häda ja tühjus.“

Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?
Tervislik linn toetab paikset elusviisi, on paik, kust ei taheta pidevalt põgeneda.
Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix

Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?

Endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest.

Laulud kitarri ja keelpilliorkestri saatel
Mari Jürjensi loome- ja laululaad on olnud kümnendi jooksul suurel määral sama: romantiline, elu ilu ja headuse ainuvõimu kinnitav, sekka ka nukrate nootidega ja nostalgiline. Fotol Rasmus Puuri ja VHK keelpilliorkestriga.
Kaarel Tamra

Laulud kitarri ja keelpilliorkestri saatel

Kaunil, intiimsel ja ihuligi pugeval kontserdil kõlasid Mari Jürjensi tuntumad, kümmekond aastat tagasi Mari Pokineni nime all salvestatud laulud ja valik viimase albumi lugusid.

Kas veel üks närimata kont, mu härra?
Bohumil Hrabali romaani dramatiseeringus on säilitatud minajutustaja, „eluaegse“ kelneri, elukarussellil üles-alla pendeldava Jan Dítě (Sten Karpov) keskne roll ja vaatepunkt.
Gabriela Urm

Kas veel üks närimata kont, mu härra?

Arvukas tegelasgalerii on andnud võimaluse sisemistes tõmblustes sipleva sootsiumi küüniliseks kõverpeegliks, mille puhul ei ole värve kokku hoitud.

Mari-Liis Küla 24. VI 1924 – 1. II 2022

Küünlakuu esimesel päeval lahkus 97 aasta vanuses üks Eesti teatri legendaarseid uuendajaid, kujundipõhise käsitluse looja, teatrikunstnik ja pedagoog Mari-Liis Küla.
Küla kunstnikukäekiri oli isikupäraselt jõuline, tema vormiotsingute lähtekohaks sügav sisuline läbitunnetatus. Legendiks on saanud nii tema novaatorlikud ideed kui ka kompromissitus nende elluviimisel, leidlikkus ebatavaliste materjalide kasutamisel ja järeleandmatus detailides. Küla murdis…
Pilt on vaikne
Juss Piho. Samm. Õli, lõuend, 2021.
Juss Piho

Pilt on vaikne

Juss Piho maalid on vaiksed. Kuid mitte vait. Rääkimine käib neil täie hooga. Igale figuurile võiks mulli suu ette joonistada, kuid siis oleks see karikatuur.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2021

PROOSA
Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
Loone Ots, „Armastus“ (Rahva Raamat)
Dagmar Raudam, „Paul“ (Dagmar Raudam)
Peeter Sauter, „Kana peni“ (Kirjanik) ja „Surm Bulgaarias. Kõik hinnas“ (Loomingu Raamatukogu)
Mait Vaik, „Simulatsioon“ (Puiestee)
Tõnu Õnnepalu, „Palk. Talvepäevik“ (Paradiis)
LUULE
Vahur Afanasjev, „Tuulevaiksed aastad“ (Vemsa / Tartu NAK)
Martin Algus, „paranemine“ (Puänt)
Jüri Kolk, „Hele täht“ (EKSA)
Hasso Krull, „Ava“ (Kaksikhammas)
Mathura, „Lahusolek“ (Allikaäärne)
Natalja Nekramatnaja,…
Kas pätt, pühak või lihtsalt muhe kodukäija?
„Pätt või pühak“ algab paljutõotavalt. Vanameister Raul Vaiksoo, piip suus ja mõõdulint käes, püüab paberile panna üht mahajäetud olemisega vana taret.
Kaader filmist

Kas pätt, pühak või lihtsalt muhe kodukäija?

Raul Vaiksoo tuttavad on pärast filmi vaatamist tunnistanud: „Täitsa meie Raul! Selline ta just ongi!“ Äratundmisrõõmu ei maksa alahinnata. Mida ütleb aga film neile, kes teda ei tunne?

Mihkel Loodus 20. II 1937 – 28. I 2022

28. jaanuaril, veidi vähem kui kuu aega enne oma 85. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas leedu kirjanduse tõlkija Mihkel Loodus.
Mihkel Looduse elutöö on Leedu-Eesti kirjandussilla ehitamine – just nii on selle sõnastanud Leedu kirjandusinimesed ja see on tõsi mis tõsi. Oma kõige esimesest tõlkest peale, A. Strazdase luuletusest „Vares“, mis ilmus 1956. aastal ülikooli…
Libiseb eest, vahetab asukohta. Nagu metsavaim

Libiseb eest, vahetab asukohta. Nagu metsavaim

Parnassil kohta sisse võttes ei vaja Katrin Väli kellegi teise tooli, ei, ta on oma tooli kaasa võtnud, aga tool on jonnakas ja seda tuleb korduvalt uuesti paika sättida.

Virtuoosid meilt ja mujalt
Kogu Eesti Rahvusmeeskoori ettekandest kumas läbi Mikk Üleoja meeletu töö Arnold Schönbergi teostega, kus iga viimne detail on lõpuni läbi mõeldud, ja see andis ülima kindluse ka koorile.
Peeter Langovits

Virtuoosid meilt ja mujalt

Kui praegusel ajal ollakse pidevalt valmis kontserdi ärajäämiseks, siis vastupidise üllatuse valmistas I Virtuosi Italiani, kelle kontsert tuli publikuhuvi rohkuse tõttu suuremasse saali kolida.

Maalikunst annab Kadrioru Plazale mõtte
Ove Büttneri triloogia „Võidupüha“ (2004) ei tekitaks ühtegi küsimust, kui oleks eksponeeritud mõnes Saksa, Hispaania või Põhja-Ameerika suurmuuseumis.
Tiit Rammul

Maalikunst annab Kadrioru Plazale mõtte

Ove Büttneri poeetilise diskursuse ainukordsete sukeldumiste igast küljest turritavad kunstiajaloolised skeletid, kord elanud meistrite hiilgus ja kahtlused.

Kohanemisvõime on intelligentsus
Margit Mutso
Piia Ruber

Kohanemisvõime on intelligentsus

Keerulisel hetkel mõtlen ma ikka oma vanaema Elisabethile, kes sündis Peipsi taga Peterburi kubermangus suures töökas paljulapselises taluperes. Abiellus jõukast taluperest noormehega ja kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud oma elu elama traditsioonilise taluperenaisena. 
Kuid saatusel oli teine plaan. Venemaal võtsid võimu bolševikud, algas kulakute küüditamis- ja tapmislaine, mille eest noored üle…
Tantsulavastus kolmes vaatluses

Tantsulavastus kolmes vaatluses

Tantsuruum korraldas jaanuari keskel tantsukunstnike loomeplatvormi-kohtumise „Vahelüli“ raames arutelu teemal „Tants. Tehnika. Keha“.

Näitus, kus ehitatakse õhulosse
Ruumiline valgete keradega kompositsioon kunstmuruga kaetud lava ümber mõjub üheaegselt nii futuristliku kui ka meeldivalt mugava keskkonnana.
Evert Palmets

Näitus, kus ehitatakse õhulosse

Kas unistada oleks kergem, kui me ei teeks seda silmadega? „Heli. Müra. Ruum“ õpetab, kuidas tajuda ruumi, kuidas olla tähelepanelik ning usaldada kõrvu.

Elu ja surma piiril on naer
Valgusingel (Ott Raidmets) on võõras, graatsiline hele tulnukas, kes enda õnnetuseks ülejäänud tegelaste teele ette jääb.
Priit Loog

Elu ja surma piiril on naer

„Valgusingli“ põhjamaine maagiline realism on talviselt pime ja karge, tikitud tihedalt täis piibli, paganluse ja teaduse segust nalja.

Kooriühingu rõõmurohke auhinnagala

Galakontserdil rõhutati õigusega pigem helget meeleolu, muremõtete veeretamiseks kuulajaile naljalt põhjust ei antud.

Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala 5. II Estonia kontserdisaalis. Kunstiline juht Küllike Joosing, lavastaja Mirko Rajas, stsenarist Andri Luup, videoklippide autor Laura Lisete Roosaar, heliklippide autor Tõnis Leemets, videokunstnik Piibe Piirma, valguskunstnik Priidu Adlas, õhtujuht…
Sirp