2014-36 (3506)
Seenesügise dilemma – söödav või mitte
Heast söögiseenest ja selle tapvalt mürgisest teisikust petupaare on Eesti metsades mitmeid.
Tegusale inimesele, kes ei ole harjunud konkreetse eesmärgita midagi ette võtma, on seenelkäik hea ettekääne loodusesse minekuks. Lapsemeelsele on see hasarti ja avastamisrõõmu pakkuv lõbu. Enamasti on seenele mineku põhjuseks siiski kulinaarsed ambitsioonid. Kuna patta kõlbavad panna vaid söödavad…
Tegusale inimesele, kes ei ole harjunud konkreetse eesmärgita midagi ette võtma, on seenelkäik hea ettekääne loodusesse minekuks. Lapsemeelsele on see hasarti ja avastamisrõõmu pakkuv lõbu. Enamasti on seenele mineku põhjuseks siiski kulinaarsed ambitsioonid. Kuna patta kõlbavad panna vaid söödavad…
6 minutit
Katkestus
Hasso Krull pakkus 18 aastat tagasi Eesti kultuuri alusmotiivina välja mõiste „katkestuse kultuur”* kui „eesti kultuuri iseloomuliku soodumuse”, eristades positiivseid ja negatiivseid katkestusi: „Esimene positiivne katkestus on lahtirebimine baltisaksa ja üldse saksa kultuurikooslusest, manifesteerides iseseisvust. Esimene negatiivne katkestus on ajalooline müüt muistse iseseisvuse kaotamisest. Kõik järgnevad on olnud suuremal või…
2 minutit
Vat lupsadi, luusangadi …
Seoses „katkestuse kultuuriga” Eesti filmikunstis kargas millegipärast esimesena meelde labajalavalsi saatelaulu algus. Umbes niiviisi „siitsiiradi” ongi meie mängufilmitegu ja -lugu läbi saja aasta hüpeldes-kareldes kulgenud.
4 minutit
Õigel ajal õiges kohas
Pilvi Takala trumbid on kohalolek, lihtsad konfliktid ja diskreetne esitusviis.
Pilvi Takala isikunäitus „Rõivad ja rühid” Tartu kunstimuuseumis kuni 2. XI. Kuraator Rael Artel, kujundanud Epp Õlekõrs.
Pilvi Takala isikunäitus „Rõivad ja rühid” Tartu kunstimuuseumis kuni 2. XI. Kuraator Rael Artel, kujundanud Epp Õlekõrs.
5 minutit
Suur katkestaja Esimene maailmasõda
Riia konverentsi ettekandeid toetasid linnaruumi ajalooainelised installatsioonid ja Arsenālsi näitused.
Konverents „Sõda, raamatukogu ja katedraal” Läti Ülikooli kirjanduse, folkloori ja kunsti instituudis 25. ja 26. VIII Friedrich Eberti Fondi toel.
Konverents „Sõda, raamatukogu ja katedraal” Läti Ülikooli kirjanduse, folkloori ja kunsti instituudis 25. ja 26. VIII Friedrich Eberti Fondi toel.
3 minutit
Headuse triumf
„Plektrumi” festival 28.–31. IX Von Krahli teatris ja Oandu loodusmaja lähistel ning metsas.
Festival „Plektrum”, mis on seni olnud tuntud tehnitsistliku, ultramodernistliku, tulevikku visandava popkultuurifestivalina, tuli tagasi, et kõnelda „puhta, lihtsa ja tingimusteta headuse” keeles. „Ilma suure filosoofia või moraalikoodeksita” lasi ta „iseenda väel toita inimese liikumist vabaduse ja kirgastumise poole”.…
Festival „Plektrum”, mis on seni olnud tuntud tehnitsistliku, ultramodernistliku, tulevikku visandava popkultuurifestivalina, tuli tagasi, et kõnelda „puhta, lihtsa ja tingimusteta headuse” keeles. „Ilma suure filosoofia või moraalikoodeksita” lasi ta „iseenda väel toita inimese liikumist vabaduse ja kirgastumise poole”.…
3 minutit
Emotsionaalse katkestuse vajalikkusest
Sotsiaalne lõhe, palgalõhe, digitaalne lõhe, sooline lõhe, rahvuskultuuriline lõhe, regionaalne mahajäämus, teine Eesti, lääne kultuuri eelpost, piiririik, tatarlaste kõrb, tsivilisatsioonide konflikt, mälupoliitiline konflikt, kahekiiruseline Euroopa, Kolmas Maailm …
5 minutit
Kes ootab kultuurikatkestuse generatsiooni?
Paide arvamusfestivalist on arvatud nii ja teisiti. Seda on pandud jutumärkidesse ja võrreldud jääkeldriga, kus poliittehnoloogia laskis ühiskonna tegelikest probleemidest lihtsalt auru välja. Varro Vooglaid kirjeldab üht Paide arvamusseanssi, kus kooseluseadust pooldavat „õiget” arvamust esindas kaks arvajat pluss väitlusjuht ja kaotajaks määratud traditsioonilisi perekonnaväärtusi kaitses üks arvaja („Arvamusfestival kui avaliku…
9 minutit
Eesti ajaloo Stockholmi sündroom
Palju vaieldud „Eesti ajaloo” teises köites üritati muu hulgas lahendada ka igivana eesti ajaloo vastuolu ehk siis küsimust kuulumisest lääne tsivilisatsiooni ja samas sinna tsivilisatsiooni vägivaldselt sattumisest. „Kuulumine erinevatesse õiguskogukondadesse ja muistse vabadusvõitluse mõiste kadumine” oli vastus. Vägivald küll jäi ja ega seda eitatudki. Muide, muistse vabadusvõitluse mõiste pooldajad ja…
5 minutit
Peaingel maandus Maarjamaal
Niisiis, USA president Barack Obama, meie väikse vapra Eesti pealiitlane ja vabaduse garant, globaalse õhuruumi ja vetevälja valitseja, demokraatiatungla peavarahoidja ning üleilmse rahu seemnete külvivolinik suvatses peatuda pool päeva Eestis. Nagu analüütikud enne ja pärast presidendi visiiti on kinnitanud, oli suur ja tähtis sõnum juba ainuüksi Eesti maandumispunktiks valimine, aga…
6 minutit
Eesti kirjandus anno Domini MMXIV ehk Suur seletamatu
Kui Sirbi kirjandustoimetaja pöördus minu poole palvega kirjutada mõtteline järg mu 2007. aastal ilmunud artiklile „Katkestus kirjanduses”,1 olin esimese hooga üsna nõutu. Alustuseks polnud mul õrna aimugi, millest jutt käib, ning pidin oma ammuse loo meenutuseks läbi lugema. Pärast nentisin, et mul pole midagi lisada: jah, olen siiamaani nõus toona…
5 minutit
Sotsialiseeriv disain
Eesti kunstiakadeemia disainiteaduskond on tootedisaineri Sixten Heidmetsa juhatusel magistrantidele juba paar aastat korraldanud üht erilist kursust.
„Loodan, et valikaine aitab mõista disaini tähendust. Disain on enamasti inimeste ja asjade suhe ning mõeldud teenima kõiki,” ütleb dotsent Sixten Heidmets. Tudengitele pakuvad seesugused projektid muidugi suurepärase kogemuse, sest disaini sihiks on probleemidele lahendus…
„Loodan, et valikaine aitab mõista disaini tähendust. Disain on enamasti inimeste ja asjade suhe ning mõeldud teenima kõiki,” ütleb dotsent Sixten Heidmets. Tudengitele pakuvad seesugused projektid muidugi suurepärase kogemuse, sest disaini sihiks on probleemidele lahendus…
5 minutit
Disainivigadest õpitakse! ehk Miks ekslikud lahendused „Disainiööl” luubi alla võeti
Interaktiivne näitus „Disaini viggad” Tallinna kunagises Heliose kinos (Sauna 7) 25. IX – 4. X. Kuraatorid disainer Tijn Nelemans ja sisearhitekt Liina Vaino. Seminar „Disaini viggad ja õppetunnid” 25. IX teatris NO99 kella 10—15.
2 minutit
Teistmoodi avalik ruum
„Teistmoodi avalik ruum” võistlustöödega saab tutvuda Tallinnas Rotermanni kvartalis Rotermanni 8 aatriumis kuni 28. septembrini E-L kell 10-20, P kell 11-18. Näituse kuraator on Kaidi Õis. Võistlus on osa Tallinna noortenädalast.Tallinna Spordi- ja Noorsooamet kuulutas koos Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnaga suve alguses välja tudengitele suunatud linnaruumikonkursi „Teistmoodi avalik ruum”, mille eesmärk…
3 minutit
Asteriski suvekool II. Mäng ja töö
28. juulist kuni 6. augustini täitis Telliskivi loomelinnaku Rohelise saali Asteriski teistkordne suvekool.* Kui möödunud aasta suvekoolis keskenduti uute võimaluste tutvustamisele graafilise disaini valdkonnas, siis seekord oli luubi all mängu ja mängimise roll igapäevatöös. Suvekoolist võttis osa 32 noort graafilist disainerit ja disainihuvilist, neist pool eestlased ja pool tulnud kokku…
2 minutit
Tundeline romaan ajast, mil tehti ajalugu
Veerandsada aastat on lähiajaloo ilukirjanduslikuks töötlemiseks piisav vahemaa, mis lubab kunagist segast ja pöördelist aega kujutada selginenud vaatenurkadest. Jaak Jõerüüdi romaani „Raisakullid” III ja IV osa, mis sündisid peaaegu 30 aastat pärast I ja II osa ilmumist (1982 ja 1985), viivad lugeja rahvusliku vabadusvõitluse perioodi 1988–1991. Õieti on kummaline, et…
6 minutit
Üks mitmekihiline tundekaart
Jan Kaus, Tallinna kaart. Miniatuurid. Toimetanud Triinu Tamm. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 20. 56 lk.
3 minutit
Tõlkijad pole mitte üksnes olemas, vaid neid on lausa hulgi
Tõlkija hääl. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. I. Koostanud Jan Kaus, toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm. Kujundanud Jüri Kass. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 94 lk.
3 minutit
Alternatiivne Liivi preemia Marko Mägile
Nädalavahetusel leidsid Tartumaal aset kirjastuse Jumalikud Ilmutused (Ji) suvepäevad alapealkirjaga „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal 3.0”, kus ehiti tõelise Juhan Liivi preemia võidupärjaga Tallinna getoluuletaja Marko Mägi veidi tudisev pea.
2 minutit
Natuke liiga tüüpiline meieaegne luule
Chalice, V2rske kartul. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik, kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2013. 164 lk.
3 minutit
Pealelend: Tiit Mesila, festivali direktor
17.–21. septembrini on Matsalus XII loodusfilmide festival.
2 minutit
Surm kui armastuse garantiikiri
Mängufilm „Sõge armastus” („Amour fou”, Austria 2014), režissöör ja stsenarist Jessica Hausner, operaator Martin Gschlacht. Osades Christian Friedel, Birte Schoeink, Stephan Grossman. Linastub kinodes Sõprus ja Artis. Jessica Hausneri „Sõge armastus” on tasaselt kulgev ja kammerlik film. Esmalt jääb mulje, et tegu on lihtsakoelise, ajastutruudele kostüümidele toetuva armudraamaga, kuid vaikselt…
4 minutit
Suveöö märg unenägu
Mängufilm „Preili Julie” („Miss Julie”, Norra-Suurbritannia-Iirimaa, 2014), 130 min. Režissöör-Stsenarist Liv Ullmann, operator Mihhail Krichman, põhineb August Strindbergi samanimelisel näidendil. Osades Jessica Chastain, Colin Farrell, Samantha Morton ja Nora McMenamy. Linastub kinodes Sõprus, Artis, Coca-Cola Plaza ja Cinamon.
Mul on tunne, et Strindbergi näidendit on võimalik kahel moel taas ellu äratada.…
Mul on tunne, et Strindbergi näidendit on võimalik kahel moel taas ellu äratada.…
4 minutit
Käsikaameraga filmitud õudused
Mängufilm „Nagu ülal, nõnda all” („As Above, So Below”, USA 2014, 93 min), režissöör John Erick Dowdle, stsenaristid Dred Dowdle ja John Erick Dowdle, operaator Léo Hinstin. Osades Perdita Weeks, Ben Feldman jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Cinamon ja Solaris.
4 minutit
Samm pärast lööki
Carla Castiajo väljapanek „Purus et promiscuus” Dominiiklaste kloostri hingepalve kabelis 5. – 10. IX.
3 minutit
Kuhu ehted meid kannavad?
EKA ehte- ja sepakunsti eriala sobib oma mentaliteedilt Eestis eeskujuks nii mõnelegi teisele kunsti- ja kultuurivaldkonnale.
Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus „Ferromenaalne” Tallinna Linnagaleriis kuni 14. IX, kujundanud Nils Hint. Näitusega koos ilmus kogumik „Metall 3”, koostanud Kadri Mälk, kujundanud Jaanus Samma. Tudengitööde näitused on huvitavad eksponaatide kimäärlikkuse tõttu. On…
Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus „Ferromenaalne” Tallinna Linnagaleriis kuni 14. IX, kujundanud Nils Hint. Näitusega koos ilmus kogumik „Metall 3”, koostanud Kadri Mälk, kujundanud Jaanus Samma. Tudengitööde näitused on huvitavad eksponaatide kimäärlikkuse tõttu. On…
2 minutit
Ma olen tüdruk, ma olen olemas
Kopli näitus pole ainult tüdrukutele, vaid kõigile, kelles on vähegi inimlikkust.
Näitus Kopli tüdrukutele Nancy Nakamura ideeriiulis kuni 14. IX, kuraator Liina Pääsuke.
Nancy Nakamura ideeriiuli Liina Pääsukese kureeritud näitusel Kopli tüdrukutele on kunstiteosed alasti. Neid pole kaetud tekstilise konteksti loova ürbiga, pressiteksti või näitusetutvustusega, teosed peavad enda eest ise kõnelema.
Näitus Kopli tüdrukutele Nancy Nakamura ideeriiulis kuni 14. IX, kuraator Liina Pääsuke.
Nancy Nakamura ideeriiuli Liina Pääsukese kureeritud näitusel Kopli tüdrukutele on kunstiteosed alasti. Neid pole kaetud tekstilise konteksti loova ürbiga, pressiteksti või näitusetutvustusega, teosed peavad enda eest ise kõnelema.
3 minutit
Neli „Tasuleekide” kangelast, kaks ajastut
„Neljakümnendate aastate keskel jätkus piisavalt naiivsust arvata, et Eesti riik tuleb tagasi ka olemasolevatel tingimustel,” ütles ooperilavastaja ja Eesti muusikaakadeemia dotsent Arne Mikk mulle käesoleva artikli tarbeks. „Isegi Karotamm ja tema meeskond hellitasid naiivseid plaane, sellepärast seoti kaasaeg kangelasliku mineviku teemaga. Ajastu sümboliks oli Eugen Kapi „Tasuleekide” lõpukoor, milles sõnad…
4 minutit
Maksim Štšura soolodebüüt Londonis
Londonis neljandat aastat end täiendav pianist ja helilooja, hiljaaegu ka Eesti heliloojate liidu liikmeks võetud Maksim Štšura debüteeris 5. septembril sooloõhtuga Londoni mainekas kontserdipaigas St Martin-in-the-Fieldsi kiriku saalis. Võimaluse kontsert anda sai ta kui 2013. aasta sügisel toimunud kolledžitevahelise Beethoveni konkursi võitja.
3 minutit
Tallinna Filharmoonia peab sünnipäeva
Margit Tohver-Aints: „Väikeses mahus tegutsedes suudame olla mitmekesised.”
Munitsipaaletendusasutus Tallinna Filharmoonia (TF) alustas 2014. aastat direktorita, sest Marko Lõhmus lahkus detsembris omal soovil ja esimene konkurss ei andnud soovitud tulemusi. Kevadest on selles ametis Margit Tohver-Aints, kes on lõpetanud EMTAs bakalaureuseõppe klaveri ja magistrantuuri kultuurikorralduse erialal ning olnud viimastel aastatel Tallinna…
Munitsipaaletendusasutus Tallinna Filharmoonia (TF) alustas 2014. aastat direktorita, sest Marko Lõhmus lahkus detsembris omal soovil ja esimene konkurss ei andnud soovitud tulemusi. Kevadest on selles ametis Margit Tohver-Aints, kes on lõpetanud EMTAs bakalaureuseõppe klaveri ja magistrantuuri kultuurikorralduse erialal ning olnud viimastel aastatel Tallinna…
4 minutit
Interpreetide liit alustas uut hooaega
Eesti Interpreetide Liidu (EIL) XIII hooaja avakontsert 4. IX Mustpeade maja valges saalis: Irina Zahharenkova (klaver), kavas Johann Sebastian Bachi ja Henri Dutilleux’ looming.
2 minutit
ERSO avalöök külalisdirigendiga
ERSO hooaja esimene avakontsert „Franck ja Tšaikovski”, kaastegev tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Mikko Franck. 5. IX Estonia kontserdisaalis.
3 minutit
Liblikad ülal- ja allpool naba
„Toomas Hendrik ja Evelin – kikilips ja ökoleib –, kes neid suudaks lahuta!”
Monoteatri „Liblikad siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma”, autor ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Mihkel Uba, muusikaline kujundaja Jarek Kasar. Mängivad Jan Uuspõld ja Piret Kalda. Esietendus 5. VII Rakvere linnuses.
Monoteatri „Liblikad siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma”, autor ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Mihkel Uba, muusikaline kujundaja Jarek Kasar. Mängivad Jan Uuspõld ja Piret Kalda. Esietendus 5. VII Rakvere linnuses.
3 minutit
Pealelend: Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava eestvedaja
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus teeb 1. oktoobril uksed lahti Sõltumatu Tantsu Lava, mis asub küll ühe katuse all tuleval nädalal avatava Vaba Lavaga, kuid sissepääs on sama hoone tagakülje salapärasest kangialusest. Sõltumatu Tantsu Lava saab koduks eeskätt uue noore põlvkonna tantsukunstnikele.
2 minutit
Nukuteater kujuteldavat vaatajat otsimas
Koguperelavastuse „Kapten Granti lapsed” põhjal tundub, et Nukuteater peab oma kujutelma publikust rikastama, vabanema stampidest täiskasvanud publiku suhtes.
Nukuteatri „Kapten Granti lapsed”, autor Jules Verne, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Britt Urbla-Keller, helilooja ja -kujundaja Liina Kullerkupp, koreograaf Renate Valme, lavavõitluse seadja Indrek Sammul. Mängivad Anti Kobin,…
Nukuteatri „Kapten Granti lapsed”, autor Jules Verne, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Britt Urbla-Keller, helilooja ja -kujundaja Liina Kullerkupp, koreograaf Renate Valme, lavavõitluse seadja Indrek Sammul. Mängivad Anti Kobin,…
4 minutit
Augustikuine seenelkäik
Augusti tantsufestivali lavastused on nagu seened, et korjad viljakehad ära, aga niidistik jääb seda viljakeha mäletama ja taastekitama. Ise sööd seene ära, aga järgmisel aastal korjad samast kohast uue.
XV Augusti tantsufestival 21. – 31. VIII Tallinna etenduspaikades. Kavas oli 10 lavastust, filmilinastused, vestlusringid, loengud jm. Esinejaid oli Eesti kõrval Belgiast,…
XV Augusti tantsufestival 21. – 31. VIII Tallinna etenduspaikades. Kavas oli 10 lavastust, filmilinastused, vestlusringid, loengud jm. Esinejaid oli Eesti kõrval Belgiast,…
5 minutit
Puu sisse minek
Vahetu ja vahendatu vastuolu tõttu ongi „Hunt” nauditav, just selles seisneb teatraalne konflikt.
Von Krahli teatri ja „Plektrumi” festivali „Hunt”, lavastaja, esitaja ja helilooja Loore Martma, helikunstnik Martin Kikas. Esietendus 29. VIII Von Krahli teatri pööningul.
Võiks ka öelda nii: kõigepealt lastakse kõrvaklappidest linnulaulu kuulata, siis ekraanilt rabas jooksmist vaadata, seejärel taotakse…
Von Krahli teatri ja „Plektrumi” festivali „Hunt”, lavastaja, esitaja ja helilooja Loore Martma, helikunstnik Martin Kikas. Esietendus 29. VIII Von Krahli teatri pööningul.
Võiks ka öelda nii: kõigepealt lastakse kõrvaklappidest linnulaulu kuulata, siis ekraanilt rabas jooksmist vaadata, seejärel taotakse…
3 minutit
Teadusmaailm pole see, millena meile näib
Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
8 minutit
Matemaatika – pidevuse etalon
Hasso Krull on iseloomustanud Eesti ajalugu sõnadega „katkestuse kultuur”. Matemaatikakultuuris, nii koolitöös kui ka teaduses, on seevastu kõige silmapaistvam joon pidevus ja püsivus. Ei saa rääkida korrutamisest, kui ei tunta liitmist, ega õppida jagamist, kui ei tunta korrutamist. Nii alustataksegi koolis just neist tulemustest, mis avastati esmakordselt tuhandeid aastaid tagasi.
2 minutit
Oi, seda küll tõlkida ei anna! ehk Tõlkida tuleb südamega
Aili Künstler: Tõlkimine ehk mõtte, emotsiooni ja vormi-rütmi ülekanne ühest mõttemaailmast ning keelesüsteemist teise on kompleksne ülesanne: arvesse tuleb võtta väga paljusid keelekihte, sealhulgas sõnade tähenduse muutumist ajas. Eriti keeruline on edasi anda mõtte- ja tundemaailma puutuvat, sest sõnavara on selles vallas vana. Kas miski on meeles, mõttes, hingel või…
5 minutit
