„Vähemalt olid kõik oma kodus voodis keras, kui maailmalõpp kätte jõudis.” Nõnda algab Alexandra Witze ja Jeff Kanipe raamat „Lõõmav saar” Islandi ajaloolisest vulkaanipurskest ja vulkaanidest. Siiani astronoomiat populariseerinud Ameerika teaduskirjanik Witze ja tema abikaasa, teadusajakirja Nature korrespondent Kanipe on sedapuhku võtnud kätte ja uurinud astronoomilise objekti Maa äärmuslikke loodusnähtusi vulkaane. Nagu heas kirjanduses ikka, on nad keskendunud ühele punktile, millest lähtub edasine ja millest lugeja, isegi kui ta elab…
Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.Mitte keegi ei tule meile ütlema, mida me peame peale hakkama oma maavarade või oma raudteedega või oma hariduse edendamise…
Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.Mitte keegi ei tule meile ütlema, mida me peame peale hakkama oma maavarade või oma raudteedega või oma hariduse edendamise…
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
Kui Paneki raamatust lugejale kas või neli protsenti meelde jääb, on Eestis teadmisi tunduvalt rohkem juures.
Richard Panek, 4% universumist. Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Inglise keelest tõlkinud Vahur Lokk. Toimetanud Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo. Kujundanud Rein Soonsein. Sarjas „Imeline teadus”. AS Äripäev, 2013, 326 lk.
Kui Paneki raamatust lugejale kas või neli protsenti meelde jääb, on Eestis teadmisi tunduvalt rohkem juures.
Richard Panek, 4% universumist. Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Inglise keelest tõlkinud Vahur Lokk. Toimetanud Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo. Kujundanud Rein Soonsein. Sarjas „Imeline teadus”. AS Äripäev, 2013, 326 lk.
Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski, Kodumaa. Mälestused. Tõlkinud Peeter Volkonski, toimetanud Maiga Varik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 384 lk.
Raamatud on sihukesed kummalised asjad, mida sa hoiad käes, aga kui ka käest paned, siis vahel ei saagi enam panna kusagile mujale kui südamesse. Nõnda juhtus mul ka vürst Sergei Mihhailovitši mälestuste kolmanda osaga „Kodumaa”. Nagu mul tavaks, kriipsutasin alla ja kõrvale, kirjutasin tühjadele lehekülgedele raamatu lõpus ja äärtele, et oleks kergem…
Andi Hektor, Kristjan Kannike. Higgsi bosoni lugu. Toimetanud Kärt Jänes-Kapp. („Looduse raamatukogu” 2013/2) Loodusajakiri MTÜ. 87 lk.
KBFI ja CERNi teadlased Andi Hektor ja Kristjan Kannike on Eestis erakordsed ses mõttes, et on alati olnud varmad jagama oma uudiseid ka lihtrahvale. Nüüd siis raamatukeses „Higgsi bosoni lugu”. Brošüüri algusosa, kus selgitatakse inimese maailmapildi tekkimist osakeste maailma kohta, on igati tipp ja topp – mahuga arvestades. Ladusalt loetav, kenasti illustreeritud ja puha.
Kuid…
Daniel Chamowitz, Mida taim teab. Teejuht meelte maailma. Inglise keelest tõlkinud Kadri Koik ja Kati Metsaots, toimetanud Triin Olvet. Kujundanud Rein Soonsein. Äripäev, 2013. 158 lk. („Imeline teadus”)
Inimesed jagunevad kaheks: need, kes kutsuvad taimi „kes”, teised, kes kutsuvad „mis”. Chamowitz kuulub esimeste sekka. Mina ka. Kes vähegi taimedega tegelnud, see teab – taimed ei ole sugugi mitte tummad tunnistajad. Kui isegi kivid suudavad kõnelda nende uurijatega, ammugi siis taimed. Aga…
Ja alguses oli Martin Vällik, kes ütles Postimehes Eesti hümni kohta nõnda: „Riiklikult sanktsioneeritud palve /…/ on ebateaduslik.” Ja Toomas Paul ütles Sirbis selle peale nõnda: „Ei ole konkreetse indiviidi valida, kas ta on usklik või uskmatu.” Ja Rein Raud ütles Eesti Päevalehes selle kõige peale nõnda: „Tegelikkus kui süsteem ei allu kellegi plaanile või tahtele, vaid toimib ja kujuneb nende seaduste põhjal omasoodu.”
Kui üks osaline kirjutab ühes lehes, teine…
Kuidas me oleme jõudnud olevikku, on olemuslik vaidlus ka füüsikas.
Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele. Tõlkinud Eve-Reet Tammet. TEA Kirjastus 2013. 208 lk.
Omavahel näiliselt ootamatult seotud asjad juhtuvad üheaegselt, selle peale on tulnud küllap iga mõtleja. Selline üheaegsus on tõenäosuslik, ent mitte klassikalises mõttes, vaid kvantfüüsikalises mõttes. Tõenäosus on maailma osa. Seda ei ole mõtet püüda kõrvaldada, vaid tasub arvesse võtta.
Parasjagu, kui ilmus Stephen Hawkingi…
Ken Jennings, Kaardikirg. Geograafianohikute kirev maailm. Tõlkinud Triin Olvet. Äripäev, 2012. 326 lk.
Istun kirikus, kuulan orelit ja kammerkoori ja viiulit ja kirikuõpetajat, on esimene advent, päike piilub erandlikult kõrgelt lõunaaknast, mina aga vahin seina. Kohvitud, lubjavärvitud seina, mis niiskusest laiguliseks läinud, servapidi pudenema kippuv. Vahin seda seina, kuulan juttu, kuidas nad seal Juudamaal ringi rändasid ja ühte või teise linna eeslil sisse sõitsid, ise aga näen seinal maakaarti. Siin on…
Toivo Maimets, Teaduse teed. Toimetanud Katre Ligi. Eesti mõttelugu. Ilmamaa, 2012. 272 lk.
Toivo Maimets on meie väheseid loodusteadlasi, kes mitte ainult ei arva, et eesti loodusteadlane peab oma tulemusi avaldama nii eesti kui ka inglise keeles, vaid on nõnda ka toiminud. „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatus „Teaduse teed” on valik tema 13 aasta jooksul Eestis avaldatud populaarteaduslikest kirjutistest nüüd saadav. Enne teda on mõtteloo sarjas loodusteadlastest avaldamist leidnud Jaan Einasto,…
Andrei Ivanov. Hanumani teekond Lollandile. Tõlkinud Veronika Einberg. Varrak, 2012. 406 lk
Kopenhaagen on selge linn seni, kuni rahapuudusel oled sattunud hotelli bordellide rajoonis, kuni võib-olla et õilsast uudishimust püüad sisse pääseda saientoloogia kirikusse, kuni pimedus hüppab üle vanima – kindlasti maailma vanima! – lõbustuspargiks, Tivoliks nimetatava taevaaluse urka.
Kuni sa pole pistnud jalgrattalukku oma kahekroonilist, sõitnud sellega botaanikaaeda ja palunud väravaputkas prussakana istuvalt neegrilt, et kas saab ratta jätta põõsasse, ja…
Algtingimused ja taust populaarteaduses
Kui ma sõitsin läbi ootamatult lumeohtra sügismaastiku 27. oktoobri hommikul Vooremaale, kuhu olin kutsutud füüsikute talvekooli esinema, mõtlesin äkitselt, et kuidas ma tunneksin ära Eesti, kui ei oleks teeviitasid ja muud keelelist pudi-padi. Kui ma isegi ei saa aru, kas on varakevad või hilissügis. Päikese tõustes kattusid lumeväljad uduga, maastik sürrealiseerus ja ainus, mis Eestile viitas, oli Voore küla äärest kosmose poole kerkiv lõkkesuits. Eestlane teeb alati…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
