Eesti keele õigekirja õpetamine ja reeglistamine on teema, mis puudutab iga inimest, kes tahab osata eesti keeles kirjutada.
Mina tahan lihtsalt arusaadavaid asju, näiteks [—] vaielda jõupositsioonita, argumentide keeles.
Jaak Jõerüüt*
Õigus eksida ja kohustus eksimusi tunnistada
Eestis räägitakse juba aastaid seisakust (enamasti majanduslikus mõttes). Nii seisaku kui ka arengu esimeseks faasiks on mõtteviis. Seisaku algpõhjuseks on kapseldumine mugavustsoonidesse, oma positsiooni ja status quo hoidmine, nii et eesmärgiks ei ole enam üldine…
Väljamõeldist Katariina I-st kui Rõngu talutüdrukust Martast on nüüdseks tiražeeritud, nii et vähe pole.
Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie … valed?
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog“
Eesti Rahvusballetis ehk Estonia teatris esietendus 15. märtsil Toomas Eduri ballett „Katariina I. Pildikesi Katariina I elust“ (Tauno Aintsi muusika). Ballett sai lühikese ajaga väga palju tutvustusi ja arvustusi raadioeetris ja ajakirjanduses, sealhulgas ka karmi kriitikat.1 Jätan…
Bibliomeetria advokaat akadeemik Jüri Allik puudutab selliselt pealkirjastatud Margus Maidlale antud intervjuus (Sirp 21.VII) nähtusi, mis vähemalt eesti humanitaarias ja humanitaarteadustes on krooniliselt lahenduseta. Väljamõeldud ajalugu on ammu enesestmõistetavus, sest keegi ei saa sovettide ja natside ajalookirjutamisest parimalgi juhul oodata muud, kui et seal võivad mõned faktid olla õiged.…
Eesti Rahva Muuseum on olnud avatud juba ligi pool aastat ning saanud põhjendatult palju positiivset tähelepanu ja tunnustust, seda ka välismaalt (näiteks aastavahetusel Inglismaa suurlehes The Guardian).1 Hoone läks koos sisustusega maksma umbes 75 miljonit eurot; selle ametikohtade täitmist ja käimasaamist on saatnud Eestis tavapärased skandaalid (võimalus anda jalahoop…
Russofoobia võtab Eesti erudeerituimate arvajate seisukohtades apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed.
Detsembris korraldas Eesti keelenõukogu Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis seminari „Ring ümber identiteedi“. Eesti identiteedist seminaril kuigi palju ei kõneldud, pigem iseloomustas seminari teema vältimine – nagu kassid ümber palava pudru. Nõukogude ajal oli eestlaste põhiliseks identiteedimureks, et meid ei peetaks venelasteks. See oli tolles olukorras möödapääsmatu vastandumine: tähtsam kui see, kes ja mis me oleme, oli see, kes…
„Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.
Mõned soovivad, et Punaarmee Eesti laskurkorpuse ja SSi Eesti leegioni sõda ei lõpeks kunagi, sest mingit poliitilist kasu või vähemalt tähelepanu annab sellest kodusõjast ikka välja imeda.
Lääne demokraatias ja vabaduses kasvanud-elanud inimeste naiivsuse üheks naljanäiteks on rootslastele omistatud küsimus „Miks nad siis politseid ei kutsunud?“, kui teemaks on olnud süütute inimeste küüditamine okupeeritud Eestis. Olen ikka arvanud, et selles küsimuses on…
Paide arvamusfestivalist on arvatud nii ja teisiti. Seda on pandud jutumärkidesse ja võrreldud jääkeldriga, kus poliittehnoloogia laskis ühiskonna tegelikest probleemidest lihtsalt auru välja. Varro Vooglaid kirjeldab üht Paide arvamusseanssi, kus kooseluseadust pooldavat „õiget” arvamust esindas…
Kadri Paas, Katariina Krjutškova: Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Vaba Kiri 2014. 351 lk.
Iga ühiskond vajab põhimõttelisi diskussioone. Kas need kuhugi välja jõuavad, see polegi nii tähtis kui teemade orbiidil hoidmine. Muidu alustatakse…
ehk Ma armastan seda õhtut, kus mõttest saab puudutus
Ķempi Kārl, Toini sina. Teine sina. Eesti keelde tõlkinud Karl Pajusalu, toimetanud Mart Velsker, liivi keele toimetaja Valts Ernštreits. Kujundanud Maris Kaskmann. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 140…
Aeg-ajalt kurdetakse, et pealekasvav põlvkond ei saa enam vähegi mõistlikult aru nõukogudeaegsest eluolust, aga ka kirjandusest, lauludest, maalidest, filmidest jne. Jutt jumala õige. „Seitsmes rahukevad” või isegi „Saaremaa valss” eeldavad juba tolle aja igapäevase elu…
Emakeelepäeva ja Wiedemanni päeva võiks ühendada emakeelekuuks
Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise keeleauhinnaga seotud iga-aastane keelepäev Väike-Maarjas on üks neid pidulikke sündmusi, mil kodumaine keeleteaduselu tõuseb hetkeks tähtsamaks kui välismaistes ajakirjades avaldamine. Wiedemanni keeleauhinna 25. aastapäevale pühendatud…
Koivisto suhtumine jäi jäiseks: N Liidu julgeolekuhuvid Balti regioonis on legitiimsed, ka kahtles ta, kas Baltimaade iseseisvus on Soome huvides.
Jaakko Blomberg, Vakauden kaipuu. WSOY, Helsingi 2011. 696 lk.
Nagu Eestis nii on ka Soomes debatt hilisajaloo…
Hiljuti oli Vikerraadios (6. oktoobril, kordusena Klassikaraadios 10. oktoobril; on järelkuulatav) huvitav kultuurisaade. Anne Türnpu, Marion Jõepera ja Ott Heinapuu rääkisid Taarka pärimusteatri noortestuudio etendusest „Kuidas müüa setot?”. Keeleteadlane või semiootik tunneb selles vestluses ära…
Eesti keele ja kultuuri võõramaised hauakaevajad on alati leidnud teenistusvalmeid eestimaiseid kaasajooksikuid, just ühiskonna kõrgemates kihtides. Uus laine on juba päral.
1987. aasta kevadel tegi tollal populaarne Tartu ajaleht Edasi mulle ettepaneku kirjutada rubriiki „Lugejaga vestleb”…
Anette Großbongardt, Uwe Klußmann, Norbert F. Plötzl (Hg.), Die Deutschen im Osten Europas. Eroberer, Siedler, Vertriebene. Deutsche Verlags-Anstalt, München, Spiegel-Verlag, Hamburg 2011. 303 lk.
Kas ajaloo vangiks jäämine on ohverrahva möödapääsematu saatus? Eestis tundub see nii…
Karl Pärsimägi (1902–1942) oli igatahes väga hea ja omanäoline eesti kunstnik. Ei saa ütelda, et Pärsimägi oleks praegu unustatud. Pigem on ta pärast mõningast vaheaega uuesti parima eesti kunsti keskme lähedale tõusnud. Tal on koht…
I
Kui üks mu Tallinna ülikooli kolleeg pärast pikemat USAs viibimist Eestisse naasis, oli ta üllatunud, kui kergekäeliselt ja vastuoluliselt kasutatakse Eestis sõnu populist ja populism. Ta väitis, et läänemaailma soliidses ajakirjanduses need sõnad Eestis kasutatavas…
Kõne Eesti Rahvusraamatukogu VII emakeelepäeval „Kas keelt saab taltsutada?” 12. III 2009
Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.”
Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja on mulle kodumaaks.”
I
Luuletaja, kirjanik ja kirjastaja…
Siia ei ole ju tulnud noid tolleaegseid tegijaid ja mina tunnen end ka siin nagu valge varesena. Sest eesti asjaga on juba kord niiviisi, et Eesti ajalugu saab kirjutada üksnes kõrvalseisja. Sellepärast oodake kõik Seppo…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Suud puhtaks-küsimuses tuleb esile üks sõnaraamatutes eksitav asjaolu: märksõna on suud puhtaks rääkima, ent juures on kasutusnäide räägime suu puhtaks. Ehk pole populaarse saate pealkirjas sõnake „suud“ üldsegi mitmus, vaid juba siingi osastavas käändes?err.ee
President Toomas Hendrik Ilves Lennart Meri konverentsil.Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
Baltimaade hukkamiskohtades tapeti massiliselt ka Lääne-Euroopast rongiešelonidega kohale veetud juute. Ka Kalevi-Liivale toodi rongitäitega Kesk-Euroopa juute, kes siin hukati. Pildil holokausti mälestusmärk Kalevi-Liival.Kristjan Lust/Vikipeedia
Savisaare halvustamine ja solvamine ei nõua mingit julgust. Vastupidi, julgust nõuab neutraalseks ja objektiivseks jäämise püüd. Pildil Marika Vaarik Savisaart kehastamas.Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix
