$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Jaak Lõhmus

  • Tabamata ime

    Sulev Teinemaa oli tubli toimetaja, filmikunsti populariseerija entsüklopeediaartiklite kaudu, filmiajakirjanik, aga mitte salvav kriitik.

    Sulev Teinemaa on Eestis olnud kõigi aegade kestvaima tööstaažiga filmiajakirja toimetaja. Ta oli Teater. Muusika. Kino filmitoimetaja aastatel 1988–2017, seega sama hästi kui 30 aastat. Nõnda kestvat ja truud karjääri ei ole (olnud) kõrvale panna mitte ühelgi teisel filmist kirjutajal, nimesid nimetamata. Samale ametikohale on olnud teisi huvitavaid kandidaate, ent ühel või teisel mõjuval põhjusel…
    Jaak Lõhmus
    4 minutit

  • Veel kord tuhandenäolisest peeglist

    66. Berliini filmifestivali kokkuvõte

    Berliini võidukamatest filmidest on juba juttu olnud paaris Eesti leheski. Värskete karusaajate hindetabeli juures maksab aga alati meeles hoida küünilisematel kriitikutel ununema kippuvat tõsiasja, et juba festivalikonkursile pääsemine on tohutu võit. Selleks tuleb konkureerida sadade uute filmidega.
    Isegi siis kui vaatame asja nii, et iga korraliku A-filmipeo konkursikavas peab üldjuhul olema näiteks üks klassikaekraniseering, vähemalt üks ajalukku viidud sündmustikuga film, paar põletavalt päevakajalist stoorit, viimasel ajal peaaegu…
    Jaak Lõhmus
    5 minutit

  • Veel üks muistne Eesti film

    „Tšekaa komissar Miroštšenko. Draama 6 vaatuses Eesti optantide elust Nõukogude Venes 1920. a“. (Eesti National Film, Eesti, 1925, 80 min), režissöör Paul Sehnert, stsenarist Nikolai Root, operaator Rudolf Unt. Osades Mihkel Lepper, Valentine Vassiljeva, Niina Ormus, Leoniide Jürisson, Kaljo Raag, Ella Silber, Alfred Hindrea jt. DVD, väljaandja Tallinna rahvusarhiiv, 2015.
    2. detsembril esitles rahvusarhiiv okupatsioonide muuseumis uut vana eesti filmi. Plaadil saab nüüd rahvale kättesaadavaks kirglik põnevuslugu…
    Jaak Lõhmus
    4 minutit

  • Vastulause – Filmi(teadus)loolistest (uus)avastustest

    Läinud nädala Sirp pakkus lehekülgedel 12-13 huvitava intervjuu seoses „Laenatud naese“ (1913, autor teadmata) taaslinastamisega, sõna said Venemaa Riikliku Filmiarhiivi kuraator Pjotr Bagrov ja Eesti filmiloolane Lauri Kärk. Küsitlejaks on Tallinna pedagoogikaülikooli (oli kord selline ülikool!) telerežii eriala 2004. aastal lõpetanud, nüüd juba rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentalist Aljona Suržikova.
    Ega olekski põhjust tema tööd üle kiitma hakata, igati tubli lugemine. Teksti üle lugedes jäi aga silm peatuma kummalisel…
    Jaak Lõhmus
    3 minutit
  • Tühimiku nähtamatus
    Jarl Karjatse ja Helen Kadastik 1995. aasta ainukese mängufilmi „Ma olen väsinud vihkamast“ peaosas.
    Kaader filmist

    Tühimiku nähtamatus

    1995 a. D. ja Eesti film

    Jaak Lõhmus
    4 minutit
  • Õnn tuli meie õuele …
    „Vehkleja“ on järjekordne 1950ndatel toimuv Eesti film, mis jätkab läbi kümnendite kestnud pikka traditsiooni.
    Asko Linno

    Õnn tuli meie õuele …

    Mängufilm „Vehkleja“ (Soome-Eesti-Saksamaa 2015, 90 min), režissöör Klaus Härö, stsenarist Anna Heinämaa, operaator Tuomo Hutri, helilooja Gert Wilden jr. Osades Märt Avandi, Ursula Ratasepp, Hendrik Toompere jr, Liisa Koppel, Jaak Prints, Lembit Ulfsak, Kirill Käro. Linastub kinodes Artis, Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon ja Ekraan.
    „… rõivad veel mahtusid kohvrisse, siis pidi minema,“ nõnda luulendas Juhan Viiding oma lõpuparafraasi Stalini-aegsele palju korratud õnnelaulule. Tema luuletuses mõeldud minek oli…
    Jaak Lõhmus
    7 minutit

  • Keda auhinnati Berliini filmifestivalil?

    65. Berliini filmifestivali võistluskavas oli tänavu 19 mängufilmi. Žürii tööd juhtis Darren Aronofsky. Nii Kuldkaru kui ka kriitikute preemia sai iraanlase Jafar Panahi film „Takso“ („Taxi“, 2015). Ei juhtu väga tihti, et peažürii ja filmi­kriitikud auhindavad üht ja sama filmi. „Berlinale“ žüriid peetakse kinopoliitiliselt otsustusvabamaks kui kevadise Prantsuse Riviera filmikohtunikke.
    „Berlinale“ žürii otsused määravad ära kultuursete riikide kunstikinode paremad palad järgneval poolaastal. Eesti meedias on juba teatatud,…
    Jaak Lõhmus
    5 minutit
  • Suur väikeraamat
    Kaader Kaljo Kiisa filmist „Tuuline rand“ (1971).

    Suur väikeraamat

    Märkusi pildialbumi „Laps Eesti filmis“ kohta

    Jaak Lõhmus
    4 minutit
  • Kelle oma on „Laenatud naene?”
    Paul Pinna (paremal) koos tenor Väino Solaga 1913. aastal Soomes.
    Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

    Kelle oma on „Laenatud naene?”

    „Karujaht Pärnumaal” on jätkuvalt vanim eestlaste loodud mängufilm.

    Jaak Lõhmus
    4 minutit

  • Vat lupsadi, luusangadi …

    Seoses „katkestuse kultuuriga” Eesti filmikunstis kargas millegipärast esimesena meelde labajalavalsi saatelaulu algus. Umbes niiviisi „siitsiiradi” ongi meie mängufilmitegu ja -lugu läbi saja aasta hüpeldes-kareldes kulgenud.
    Jaak Lõhmus
    4 minutit

  • Mõrvad lumel

    Hans Petter Moland: „Iga inimene võib muutuda vägivaldseks.”
    Hans Petter Molandit võib pidada juba staažikaks norra režissööriks, kes on filme teinud 1990. aastatest peale. Tema viimane linateos, must mõrvakomöödia „Kadumise järjekorras” („Kraftidioten”, 2014), on äratanud elavat vastukaja. Film võistles Berliini filmifestivali võistlusprogrammis ja pärast üht eellinastust Haapsalu õudusfilmide festivalil võitis seal publikupreemia. Praegu on film Eesti kinolevis.
    Stellan Skarsgårdi kehastatud lumesahajuht pälvib teie filmis just enne pööraste sündmuste…
    Jaak Lõhmus
    3 minutit

  • Üks omal kombel leebe festival

    Tänavuse, numbrilt 64. „Berlinale” programmi ja sellega rööbiti peetud Euroopa filmituru kohta kirjutati, et tegemist olevat seekord leigete juhtumitega juba siis, kui üritused olid alles poole peal.Tuleb möönda, et filmiturul pakiti kohvreid juba viiendal päeval, mis ilmselt osutas sellele, et filmiäri tänavu väga vilkalt ei kulgenud, või on siis filmiturundus suuremas mahus maistelt turulettidelt virtuaalsele laadaplatsile ümber kolimas.
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • „Elavatest piltidest” Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni

    Hardi Volmer: „„Elavad pildid” on tõestanud, et meie ajalugu ei kattu „Euroopa ametliku ajalooga”.”
    Jaak Lõhmus
    7 minutit

  • Promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja filmistipendium

     Jõhvi kesklinnas on 5. detsembril oodata mitut kultuurisündmust. Mida täpsemalt?
    Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm: Avatakse Jõhvi promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja neljandat korda antakse üle Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium.
    Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar: Avame Jõhvit läbiva jalakäijate promenaadi väärikaima osa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Valgustid, mis tehti promenaadi tarvis eritellimusena, muudavad Jõhvi linnaruumi meeldejäävaks ja eriliseks. Südalinna ilme muudab põnevamaks seegi, et promenaad kulgeb raudtee alt…
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Mälestusmärk Eesti esimese joonisfilmi kunstnikule

    Esimese tänaseni säilinud Eesti joonisfilmi „Kutsu Juku seiklusi” kunstnik ja animaator Elmar Jaanimägi on maetud Hageri surnuaiale. Novembrikuu alguspäevadest seisab tema hauaplatsil Kutsu Juku joonistusega mälestuskivi, mis kujundatud Eesti Kinoliidu ja Eesti Kultuurkapitali toetusel ning koostöös (kivi lahenduse autor on filmikunstnik Mare Raidma).
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Hõimunädala filmiprogrammis on mari „Dekameron”

    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Kaks tähelepanu väärivat puutujat

    Neil paaril leheküljel, mis kogu Eesti kultuuri 2020. aastani ulatuvast seitseaastakuplaanist moodustab audiovisuaalsektori ehk filmivaldkonna lootuste konspekti, on jäetud kirja panemata mitu olulist asja. Muidugi mõista (aga siiski – miks?) on välditud rehkendusi, mis see ilus suundumus (kas või: 14 mängufilmi aastas) meile viimaks maksma tuleb.
    Kui viskaks kivi seisvasse vette ja lisaks, et ainuüksi oluliste eestikeelsete baastekstide, mis on vajalikud filmivaldkonna eesti keeles mõistmiseks ja tundmiseks,…
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Tasakaalu leidmised

    63. „Berlinale” tagasivaatepeeglis
    Suurte festivalide žüriide otsustega on vahel olnud nii, et kui kohtunike kogu president on eriti uljas audiovisuaalkujundite arhitekt, iseäranis rafineeritud pildiatmosfääride häälestaja, ässade äss oma filmikeeleilma loomisel, tulevad viimaks võiduotsustused suhteliselt karedanahalise realistlike lugude kasuks ning mõnigi kõrgema viimistlusprooviga kunstikatsetus jääb hoopis tagaplaanile. Nii oli millalgi Cannes’is, kui žüriid ohjas David Lynch, ja nii oli seekord Berliinis, kus filmide mõõtmise kammertooni andis kätte Wong…
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Cannes 65 – lõppsõna, usuga, ent lootuseta

    Kuldse Palmioksa võidujooks Prantsusmaa lõunakaldal on selleks aastaks läbi. Festivali tulemustega võib jääda rahule, vähemalt laias laastus: Küllap oleks natuke teine žürii koosseis muutnud auhinnatseremoonia stsenaariumi, asetanud tähtsatele kohtadele mõne teise kaaluga rõhu, aga olgu, pärast festivali … ja need teised sõnad. Auhinnanimistu on soliidne. Ja see, et kohtunikke juhtis itaallane, avaldas oma mõju.
    Arvatavasti jõuavad parimatest parimad filmid ka Eesti kinode või festivalide ekraanidele. Püüdes haarata…
    Jaak Lõhmus
    3 minutit

  • Eesti filmi sajandijuubeli avalöök Pariisis

    Eesti film 100 retrospektiiv Prantsuse Filmoteegis 23. XI – 5. XII ja teised filmietendused.
    Eesti kultuuri festivalil “Estonie-tonique”, mis kestis Pariisis oktoobri algusest detsembrikuu alguseni, näidati muidugi mõista ka Eesti filme.
    26. X kuni 1. XI demonstreeriti Champs Élysées’ põiktänavas kinokeskuses Lincoln Eesti animafilmide valikkava, peamiselt lastele mõeldud teoseid, nagu Nukufilmi ”Miriami” ja ”Porgandi” sarja filmid, “Lepatriinude Jõulud”, “Leiutajateküla Lotte”, aga ka Riho Undi ja Hardi Volmeri “Primavera”,…
    Jaak Lõhmus
    3 minutit

  • Eesti film 100. Elame – näeme!

    Algav aasta 2012, mis toob Eesti filmirahvale mõningase põhjuse taas pidutuju tunda, on seinakalendris juba ette keeratud. Tänases Sirbis kirjeldavad eesti filmi tublid asjatundjad eri vaatenurgast meie rahvusliku kinematograafia ees seisvaid küsimusi ja küsitavusi, edasise tegevuse vajadusi ning võimalusi. Need on peamiselt hea tuleviku-usuga kirjutatud lood.
    Niisiis Eesti filminduse 100. aasta on ukse ees. Kui heita lävepakul seistes pilk korraks tagasi, siis võib julgelt tunnistada, et võrreldes…
    Jaak Lõhmus
    3 minutit

  • Filmimehe käpajäljed

    13. septembril on Eesti loodusfilmi suurmeistril Rein Maranil ilus ümmargune sünnipäev. Õnnitlustepäeval kell 13 tutvustatakse Tallinna vanas telemajas Maalehe kirjastuse värsket raamatut „Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides”, kus ajakirjanik Alo Lõhmus vahendab juubilari filmijutte. Raamatu vahel on DVD nelja Rein Marani filmiga, mis äsja Eesti Rahvusringhäälingus restaureeritud. Samas, ET V maja esimese korruse fuajees, avatakse filmimehe loominguteele pühendatud näitus „Loodusfilmi tuhat nägu”, mis…
    Jaak Lõhmus
    4 minutit

  • Eesti armastusfilmid „tARTuFFil”

    Rõõmustav fakt, et „tARTuff” (Tartu armastusfilmide festival) pakub tänavuse festivali lõpupäeval ka väikese silmatäie Eesti filmikunsti klassikat. 
    Rein Raamatu „Suur Tõll” (1980) on hiljaaegu  restauraatorite nõelasilmast tulnud ja juba saadaval ka DVD-l. Sellegipoolest on RaamatuArraku joonisteose, mille kahtlemata võib arvata Eesti kõigi aegade parimate animafilmide varasalve, suurel ekraanil vaatamine omaette uhke elamus. Üks kirglik filmieestlane vaatab „Suurt Tõllu” rahumeeli kas või 30 või 50 korda. Kui palju…
    Jaak Lõhmus
    2 minutit

  • Eesti film ja (eesti) talgud, kes neid suudaks lahuta!?

    2011. aasta filmitalgute võtteperioodi eelõhtul       
    Kinobussi tänavusuvise Filmitalgute suuraktsiooniga seoses on mõnigi kord küsitud: kas siis niiviisi, ühistöö korras, saab üleüldse filmi teha? Augustikuus algavatel filmimise talgutel Eesti maakondades just seda teha ju kavatsetaksegi. Kindlasti „saab” vabatahtliku ühistegevusena filmi teha, seda on tõendanud Eesti filmiajaloos toimunu mitmel ajajärgul. Ja kindlasti „võib” niiviisi filmi teha, kui see pakub lõbu ja koos raskuste ületamise ja improviseerimise naudingut, kui leidub…
    Jaak Lõhmus
    5 minutit
Sirp