2025-04 (4028)

Maailma parim rahapada
Margus Allikmaa: „Kultuurkapital on eeskätt üksikisikute teenistuses. Kui siiski anname institutsioonidele raha, peame vaatama, et raha jõuaks autori, näitleja, muusikuni. Nii on kultuurkapital kultuuriväljal kõige kasulikum.“       
Piia Ruber

Maailma parim rahapada

Margus Allikmaa: „Tahtes olla hea paljude vastu, andes paljudele väikesi summasid, läheme kogu aeg natuke kvaliteedi kallale.“

Võit toob odava elektri
On vaikseks jäänud kõrgepingeliin. Kas särts ja surin tuleb veel kunagi Narva jõele tagasi?            
 Rene Kundla / ERR / Scanpix

Võit toob odava elektri

Omakasupüüd ei ole surmapatt ning sellest hoidumist ei pea teesklema.

Avalik kiri Alvar Loogile ehk Eesti teatrikriitika hetkeseisust

Aasta lõpus sai jälle tutvuda igat masti kokkuvõtete ja soovituslike nimekirjadega teatri, kirjanduse, filmi, muusika jm vallas. Lihtsustatult, nn eksperdid jagavad oma arvamust tähelepanu väärivatest fenomenidest ja artefaktidest kohalikul kultuuriväljal. Vot ei teagi, kas asi on minus, aga teatrit puudutavate muljete lugemine ajas kulmu kipra küll ja seda…

Donald ja majad

Donald Trump ei raisanud ametisseastumise päeval aega. Lisaks korraldusele anda Kapitooliumi ründamises süüdimõistetutele armu, taganeda Pariisi kliimakokkuleppest ja nimetada ümber Mehhiko laht jõudis ta ette võtta ka arhitektuuri. Nimelt allkirjastas ta kava, mille eesmärk on edendada ja tutvustada riigihoonete ilusat arhitektuuri. 60 päeva jooksul peavad ametnikud tegema ettepanekuid, kuidas luua esinduslikke riigihooneid, selliseid, mille arhitektuur arvestab piirkonna…
Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.     
Külli Prillop

Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!

Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

Kuhu küll kõik emad jäid?
Kuigi žanrilt neljanda seinata pihtimuslavastus, kehastuvad neli näitlejannat (Eva Püssa, Siret Tuula, Kaisa Selde ja Silva Pijon) kahe vaatuse kestel erisugusteks tegelaskujudeks pidevalt ümber, mille läbi settib justkui kollektiivne polüfooniline biograafia.     
 Ilja Smirnov

Kuhu küll kõik emad jäid?

„Ühiskondlikult kahjulik element“ võiks olla pisut selgem rusikas, aga ju prooviti jääda diplomaatiliseks ja kõigile vaatajatele meelepäraseks.

Muusikateadus nähtavamaks
Eesti Muusikateaduse Seltsi uus juht Marju Raju      
 Johanna Adojaan

Muusikateadus nähtavamaks

Marju Raju: „Soovin arendada rohkem koostööd teiste valdkondade akadeemiliste seltsidega, nii EMTSi liikmete kaudu kui ka teaduste akadeemiaga assotsieerunud seltside ümarlaua võimalusi kasutades.“

Une ja ärkveloleku piirimail
PNP töötoas lõi kuueliikmeline interdistsiplinaarne meeskond magamiskontserdiks 12tunnise ühisteose. Inspiratsiooniks kasutati osalejate ja vabatahtlike annetajate unenägusid, mille alusel valmis tehisaru abiga unenäomaatriks ja magamiskontserdi stsenaarium.      
 Indrek Kornel

Une ja ärkveloleku piirimail

Pärnu nüüdismuusika päevadel pühenduti unenägudest inspireeritud kollektiivloomingule, aga ka sürrealismist mõjutatud klassikalisele muusikale.

Visand teekonnast kasvujärgse Eestini

Ühe majanduse korraldamise viisi külge pimesi klammerdudes muudame selle ideoloogiaks ega märka alternatiive.

Majandusteadlane Herman Daly kirjutas 1972. aastal: „Lõputu kasv suletud süsteemis on võimatu.“ Kuigi selle tõsiasja on teadus omaks võtnud, eiratakse seda nii ühiskonna kui majanduse juhtimises. Osalt ka põhjusega: kapitalism – majanduskord, kus enamik varadest on korporatsioonide hallatud1…
Sõjatarkus taoistlikus võtmes

Sõjatarkus taoistlikus võtmes

Sun Zi: „Sõjaväe kuju olgu nagu voolav vesi. Vesi hoiab eemale kõrgetest kohtadest, valgudes madalamatesse.“

Ruumid hariduse sees ja ümber
Haridusruum ulatub kaugele pelgalt seinte ja põrandate piiridest, hõlmates mitmekesiseid dimensioone: funktsionaalset, füüsilist ja virtuaalset, moraalset ning sotsiaalset ruumi.      
Piia Ruber

Ruumid hariduse sees ja ümber

Haridusruum on nii käegakatsutav kui ka ideed esindav, sisaldades endas õppimise mitmetahulist olemust.

Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist
Tuugenite tööga kaasnev keskkonnamõju ei seisne ainuüksi maastikupildi muutumises või kokkupõrkeohus linnuparvedega. Üheks alaväärtustatud mõjuteguriks on kõrvale kuuldamatud infraheli impulsid, mille inimeste ja loomade tervist kahjustav mõju võib ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele.      
Arne Ader

Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist

Seesugust tuuletööstust, mis rikuks meie loodusmaastikud ja saastaks hiigeltuugenite ümbruse infraheli lööklainetega mitmekümne kilomeetri raadiuses, ei ole võimalik nimetada rohelise energia pakkujaks.

Vabakoguduste vabadusest
Kogudustest kaugele inimesele võib Aurora emaka tervise eest palvetamise hetk tunduda veider. Olemata koguduseelu päriselt seestpoolt näinud, võib olla raske uskuda, et midagi seesugust olemas on. Pildil Aurora (Maarja Johanna Mägi) ja Siiri (Karin Rask).       
Kaader filmist

Vabakoguduste vabadusest

Mängufilmi „Aurora“ võib vabalt kaasata ülikooli ainetesse, kus käsitletakse religiooni kujutamist populaarkultuuris.

Ai, corrida!
Albert Serra: „Ma ei leidnud kõigi nende aastate jooksul dokiks sobilikku teemat, aga ühel päeval andsin alla ja ütlesin endale, et härjavõitlus on mulle ainus radikaalne, hull ja visuaalselt paeluv teema.“      
Epa / kiko huesca

Ai, corrida!

Albert Serra: „„Üksilduse pärastlõunad“ näitab härjavõitluse kunstipärast külge. Mulle meeldib härjavõitlus, sest see on rituaal, asi iseeneses.“

Väli kord!
Kadi Nigul ja Kristian Nigul veavad maastikuarhitektuuribürood Väli. Läinud aasta arhitektuuriparemiku nominentide hulka tõstis žürii kolm nende tööd: Telliskivi ärilinnaku maastikuarhitektuuri lahenduse, Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone välialad ning rekonstrueeritud Vana-Kalamaja tänava haljastuse.      
 Arno Mikkor

Väli kord!

Väli maastikuarhitektid pälvisid arhitektuuripreemiate jaotamisel mitmeti tunnustust, sest tegutsetakse põhimõttel, et ruumiline mitmekesisus on väärtus.

Tallinna endiste tööstusalade ümber- ja taassünd
Põhjala kvartalis on toimetanud inimesed ja kogukond, mitte ainult arendajad. On näha, et midagi on korda tehtud, kuid leidub ka metsikust ja et kõik on alles ees.      
Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix

Tallinna endiste tööstusalade ümber- ja taassünd

Kui linnaruum ei teeni kõigi linlaste huve, saab sellest paratamatult pealiskaudne teemapark, ligipääsetav vaid rahakatele ja valitutele.

Pindpinevuse eraldav jõud
Näitus „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“ on nagu kaks täiesti erinevat näitust, mis asetsevad kohakuti.       
Tiiu Rebane

Pindpinevuse eraldav jõud

„Pinna all“ on Eesti, Leedu ja Soome kunstnike ühisnäitus, kus eristub kaks ökoloogiat ja keskkonna­problemaatikat puudutavat mõtteviisi, millel ei ole väga tugevat kokkupuutepinda.

Lähenemised ja nihestumised. Budismist kõrvaltvaataja pilguga

Lähenemised ja nihestumised. Budismist kõrvaltvaataja pilguga

India kultuur on eestlasele, hoolimata meilegi jõudnud arvukaist new age’i liikumistest, oma juurtekstides endiselt paljuski tundmata.

Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne
Banksy. Achoo! Bristol 2020.       
Banksy

Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne

Me saame maailmas eritleda lineaarset põhjuslikkust. Üks snuukrikuul põrkab vastu teist ja paneb ta liikuma. Me saame teise kuuli liikumise (tagajärje) välja arvutada põhjuse teatud tingimuste…
Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
Wanradti ja Koelli katekismuse katke.            
TÜ vana kirjakeele korpus

Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus

2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast…
Raamaturiiul – kodu hing 
Pille-Riin Purje
Erakogu

Raamaturiiul – kodu hing 

Lasnamäe kodus, kus elasin nelikümmend aastat, oli suure toa terve sein raamaturiiul. Maast laeni. Ei mäletagi tuba ilma riiulita, kuigi tean, et riiuli valmistas ja paigaldas kuldsete kätega tädimees Evald.…
Maakaitseväest Lembitu ordenini

Maakaitseväest Lembitu ordenini

Kommunismi käsitlemine kurjuse kehastusena oli Vene imperialismi varasema perioodi kohati rehabiliteerinud, kuigi NSV Liit on osa Vene impeeriumi ajaloost.

Värsked puhangud

Tumult Ensemble’it iseloomustas esimestest nootidest mahukas ja pehme kõla ning erksus eripäraste harmooniate esitamisel, publik haarati hõrgule muusikarännule läbi XX sajandi.

Kontsert „Armastus on tugev nagu surm“ 25. I Tallinna Peeteli kirikus. Tumult Ensemble, dirigent Lodewijk van der Ree. Kavas William Waltoni, Edward Elgari, Herbert Howellsi, William Schumani, Samuel Barberi ja Evelin…
Aladdini katsesarved
Sageli laveerivad Mäetamme teosed mitme erineva oleku vahel, nagu muinasjuttudes ikka.      
 Anna Mari Liivrand

Aladdini katsesarved

Muinasjutulik loogika võimaldab Mäetammel edasi anda teatavat absurditunnetust, elu olemuslikku jaburust ja mõttetust, mis on naljakas.

Kristian Smedsi „Jänese aasta“ maalib pildi soomlasest

Tommi Korpela sügav ja kindel hääl moodustab enamiku tema Vatase rollist, mis on loodud õige nappide vahenditega – ta on algusest peale mõtlik mees.

Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ („Jäniksen vuosi“), autorid Arto Paasilinna ja Kristian Smeds, lavastaja Kristian Smeds, lavakunstnik Kati Lukka, kostüümikunstnik Auli Turtiainen, valgus- ja…
Vanad, noored, raugematud
Väike, aga võimas kollektiiv Orthodox Singers (dirigent Valeri Petrov) rikastas õhtut varajase vene mitmehäälsuse ning süüria ja kreeka viisidega.       
Glorija Gilden

Vanad, noored, raugematud

„Mustonenfesti“ avakontsert „Vaimne ühtsus“ tõi kokku kristlike konfessioonide tunnistajate muusika, mille esitasid mitu Eesti vokaalkollektiivi.

Milleks on vaja Robert Eggersi teemaparke?
Lily-Rose Depp saab küll Elleni strindbergilikust kirest pakatava naiskarakteriga hästi hakkama, aga kaalu oleks lisanud lavastaja poolt antud õhk ja ruum juhuslikkuseks, mis päästaks Eggersi ka tema formalismisüüdistustest.      
Kaader filmist

Milleks on vaja Robert Eggersi teemaparke?

„Nosferatu“ filmikeel võib jääda vastikult steriilseks eksperimendi otsijale, kuid tema hoog on sama suur ja peatumatu kui õuduste toa kriuksuval kaarikul.

Kirjutage minu ohetest raamat!
Kas polegi kunsti kauneimaid väljendusviise sõnastamatu raskuse poeetiline, estetiseeritud ja tundlik peegeldamine?     
 Paul Kuimet

Kirjutage minu ohetest raamat!

Näitus reageerib tänapäeva inimese olukorrale, ent ei ürita kunstile liigseid maailma päästmisega seotud ülesandeid anda.

Lihtsast keelest rikka kirjanduseni
Anne Muhoneni „Greibikollane tulevik“ ja Marja-Leena Tiaineni „Gängsteri poeg“ on arvatavasti Eesti esimesed arekeelsed ilukirjandusteosed.
Elust Enesest

Lihtsast keelest rikka kirjanduseni

Ühelt poolt soovime lugeda rikast eesti keelt ja eeldame sama neilt, kes seda alles õpivad. Teisalt on risk liiga keerulise sisu ja sõnastuse tõttu lugejad kaotada.

Miks pisuhänd teatrilavale kippus
Richard (Indrek Taalmaa) ja Lembit (Peeter Tammearu) otsustavad äratada ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid.      Siim Vahur
 Siim Vahur

Miks pisuhänd teatrilavale kippus

Teater olla kaduv kunst. Iga viimane etendus on üksiti esimene, sest on ainus. Ja ometi on teatri pärisosa absoluutne olevik, kordumatu seiklus, ainuline rõõm ja oskus elada hetkes.

Sirp