Sel reedel Sirbis
Hanna Aunin, „Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel“
Anneli Oidsalu, „Millist eesti keelt ma õpetan?“
Maaja Vadi, Priit Vahter, Amaresh Tiwari, „Innovatsiooni pimenurgad“
Veljo Kimmel, „Metaani eemaldamine…
Tagasi filosoofia juurde?
Tõnu Viik: „Käesolev murrang infotehnoloogias lausa nõuab selliseid filosoofilisi oskusi nagu õigete küsimuste esitamine ja vastuste pädevuse analüüsimise võime.“
Siit pääseb kannatuste linna
Kultuuri rahastamise rehadega kaetud rajal tark ei sammu, vaid seisab
Nõusoleku DFG
Salapärane Rara
Alar Karis ja eesti ülikooli muutumine
Karis areneb teadlasest, kes tahaks, et tema maailm oleks kindlam, reguleeritum ja rahuli-kum, haridusvalitsejaks, kes muudab omi arusaamu, kui muutuvad ajad ja asjaolud.
Jevonsi paradoks* ehk mottainai
Üks kliimamüütidest, visa nagu näts talla all, on uitmõte, et innovatsiooniga päästame end kliimakriisist, sest tänu tehnoloogilistele uuendustele kliimakriis laheneb ja me jätkame praegust eluviisi.
Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed
Visualiseerija on inimene, kes joonistab kohapeal kõigi üritusel osalejate silme all üles olulisemad ideed, et luua kõigile nähtav visuaalne tervik, n-ö suur pilt ses ruumis jagatud teadmisest.
Märgates seda, mis möödub
Kaisa Maasik on kokku kogunud, järjestanud, valinud, liigendanud, andnud konteksti tervele hulgale eraldiseisvatele videotele, mis moodustavad näitusel omamoodi sissevaate sellest, mida inimesed märkavad.
AI ja teadusartikli kujuga objektid
Tehisaru võimalused on tõstnud karikatuurselt esile, et teksti tootmisest on teadussfääris saanud omaette eesmärk. Praegu on teaduskirjastajad ja ülikoolid võtnud AI suhtes paljuski vastandliku seisukoha.
Uus on Rara ja ka raamatukogu kontseptsioon
Martin Öövel: „Edukaimad raamatukogud maailmas on leidnud just avatusest vastumürgi ekraanide võidukäigule.“
Raamatukogu uksed ootavad avamist
Selleks, et rahvusraamatukogu saaks täita talle seatud ülesandeid ning lugejad ja uurijad kasutada selle kogusid, on riigil vaja vastu võtta asjakohased seadused ja tagada piisav rahastus.
Huviharidus ei ole luksus, vaid Eesti kultuuri järelkasvu alus
Huviharidus on haridus, muusikakool on haridusasutus ja muusikakoolide võrk üks meie kultuurilise järjepidevuse kandjaid.
Fonoteek – melomaanide privileeg või kultuuriväärtus?
Uuringud näitavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad tõesti vajavad erialainimesi ja konsultante, kes juhatavad kätte kiirtee keerulise metainfo juurde.
Kaotatud inimesed, vaesem tulevik
Väikeses kultuuriruumis ei ole küsimus ainult selles, kellest me praegu ilma jääme, vaid selles, milline muusikakultuur jääb pärast neid kaotusi alles.
Klaveriõpetajad kogunesid Tallinnas
Konverentsi eesmärk on koondada klaveriõpetajaid ja pianiste, et jagada rõõme ja muresid ning otsida ühiselt inspiratsiooni enesearenduseks, avastamiseks ja klaverimuusika edasiandmiseks.
Arhitektuurimakett on enam kui pisike maja
Kas maketiga saab ruumi esitleda ja arhitektuuri arusaadavamaks teha või on see ka arhitekti mõtlemise tööriist?
Mää, mää! Linnas elada on hää
Lambad võiks tuua linna inimestele headeks naabriteks, kes aitavad hooldada linnamaastikku ning annavad villa, millest saadakse majadele „kampsunid“.
Miks plekkaju eesti keel logiseb?
Ministeeriumide arvates on vaja plekkaju ilmtingimata viia igale töökohale, kusjuures keegi ei märka, kuidas tolle eesti keel logiseb.
Pärismaalastel on eeliseid
Arizona…
Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad
Poliitkorrektsus on vaid näiliselt sidus nähtus.
Inglikujundi piirid: tunnetuse, füüsika ja kirjanduse põimumine
„Inglite range süsteem“ on muljetavaldav ja õnnestunud raamat, mis ei paku lõplikku teooriat tegelikkuse olemuse kohta, vaid näitab, kuidas sellise teooria ihalus meie mõtlemist kujundab.
Naudingu ja sõpruse nimel või sure
Minisari „Seksi nimel või sure“ pakub võimaluse mõtestada ümber arusaama moraalsest seksist, esitades väljakutse liberaalsele nõusolekuteooriale.
Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film
Artur Veeber: „Kõik aastad on ellu aidanud jääda huumorimeel ja iroonia. Sest kui suhtuda kinosse kui ärisse, siis on filmiga tegelemine täiesti ebaotstarbekas – sellega ei ole võimalik raha teenida.“
Laibalehane tõde, nukk-administraator ja suveteatri kohta meeldivalt mõtlemapanev virvendus
Staatilisust näikse olevat nimme välditud, et kellegi teatrikogemus kuuldemänguks ei jääks.
Tehisaru mäng näitlejaga
Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor: „Hääl ja digikujutis on inimese omad, osa isikuandmetest, mida peab kaitsma.“
Siim Kallas 2. X 1948 – 22. VIII 2026
Siim Kallas lõpetas 1967.…
Kullo Vende 12. V 1939 – 5. VIII 2026
Ta sündis 12. mail 1939 Tartus Jakob ja Aade Vende peres. 1941. aasta juunis küüditati ta koos emaga Kirovi oblastisse ning isa, Eesti Vabariigi kolonel Jakob Vende, arreteeriti ja suri vangilaagris. Naasnud Eestisse aastal 1947, kujunes Kullo Vendest raskustele vaatamata haritud ja…
Tiiu-Ann Salasoo 23. III 1932 – 10. VIII 2026
Kodutu ja võõras inimeste keskel
Mis siis, kui tehnilise progressi lahutamatu osa ongi maniakaalse kontrolli lakkamatu laienemine?
Nõnda kõneleb A. H. Tammsaare „Juuditis“…
