2024-10 (3985)

Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid

Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid

Novell ei ole kuskile kadunud ja naised kirjutavad praegu nii et maa must!

Eesti (õige)keelest

Märtsikuus on juba tavaks saanud, et räägitakse – ilmselt ka mõeldakse – rohkem eesti keelest, mistõttu on asjakohane arutleda õigekeelsuse üle ja vaadata, kust saab keeleabi.
Kui asun mingit teksti kirjutama, on esmane tööriist, mille appi võtan, e-keelenõu (kn.eki.ee). E-keelenõu lehelt saab teada, et selle portaali eesmärk on „pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil…

Teatrikuu, suur toomepuu

Kogu muu „oige ja vasemba“ kõrval on märtsi kui teatrikuu kaks tähtsündmust esmalt kuu algul teatri aastaauhindade nominentide väljakuulutamine ning seejärel 27. märtsi ehk rahvusvahelise teatripäeva pidu, kus pannakse laureaatidele pärjad pähe. Seekordsed teatri­auhindade nominendid said teatavaks nagu ikka 1. märtsil ajakirjanduse vahendusel, kusjuures mul on „tunnetus“ (kui kasutada seda…
Irooniline sisekõne ja peen loba lugejaga

Irooniline sisekõne ja peen loba lugejaga

Kai Kask ei pääse kirjutamisest enam kuhugi: ta on konksu alla neelanud ja end põhjalikult võrku mässinud.

Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev

Kui tahes suured polnud ka Pätsi teened, ei saa unustada, et meie demokraatia oli surnud ammu enne Nõukogude iket just tema ambitsioonide tõttu.

Sic semper tyrannis [est], „nii alati türannidele“
See on fraas, mis meenub, vaadates Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva tähistamist ja lilli, mis ehivad tema monumenti Estonia…
Päts ja mesilased*
Konstantin Päts oma mälestussamba pidulikul avamisel Tahkurannas. ERM Fk 2813:374

Päts ja mesilased*

Mälu on nagu emamesilane tarus: ema hoiab taru koos, tema kaudu määratlevad ennast ülejäänud mesilased.

Kaido ja jumal? Ole nüüd!
Kaido Ole maal „Inimese hing“ (2024) kujutab endast isevärki hüpoteesi.     
 Stanislav Stepaško

Kaido ja jumal? Ole nüüd!

Kaido Ole: „Ma pole kunagi vist otseselt ja esmaselt ühtki tööd nalja või naljakana plaaninud, aga pea alati on mu tööde puhul ikkagi varem või hiljem viidatud ka huumorile või (enese)irooniale.“

Isetu, aga ilus
Pent Talvet ütleb, et ta kasutab paberit ja pliiatsit iga päev, sest need on endiselt kiireimad vahendid saada mõte kõrvade vahelt silmade ette, et anda sellele esimene hinnang. Pildil Talveti visandid mööblile Hilde.

Isetu, aga ilus

Pent Talvet: „Selge see, et kui me ise oma inimestesse ja ettevõtetesse ei usu, siis ei maksa arvata, et neid kuskil mujal keegi teine ootab.“

Roheliste mehikeste salaelu
Kolm anonüümseks jäävat näitlejat kehastuvad laval kübersõdalasteks.    
  Ilja Smirnov

Roheliste mehikeste salaelu

„Spy Girls“ toimub ainult osaliselt teatrilaval ja suures osas virtuaalses ussiaugus, kus ootavad ühismeedia, kodeerimiskeeled, salasõnad, veebikaamerad, avatarid, profiilid, valenimed.

Rikkis ristteel
Vallo Kirsi tõlgenduses pulbitseb Danieli ahastus funktsioneeriva ühiskonnaliikme kesta all.      
Elena Koit

Rikkis ristteel

Lavastuse „Kahe laine vahel“ peategelane Daniel on purgatooriumis, kus solastalgiast piinatud hing on veel sees, aga valutab, sest aina nähtavamad kliimamuutused mõjuvad isiklikult, halvavad ta elurõõmu.

Uut filmide keskkonnakäsitluses
Õrn, jarõnailolikus stiilis joonisfilm „Kawauso“ viib noore neiu jalutuskäigule koos kutsikanäoga kawauso, jaapani folklooris mütologiseeritud saarmaga, kellest arvatakse, et ta suri välja juba 12 aasta eest.      
Kaader filmist

Uut filmide keskkonnakäsitluses

Berliini filmifestivali keskkonnateemalistes filmides on välditud hea ja halva võitlust ning ühekülgseid manitsusi ja toodud loodus, loomad ja inimese loodu kokku nii, nagu see elus ongi.

Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?
Enn Põldroos. Pürgimus. Õli, kartong, 1970.    
  KMMMA149, Tartu ülikooli kunstimuuseum

Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?

Teaduses soolise võrdõiguslikkuse saavutamine nõuab jõupingutusi kõigil tasanditel – hariduses, poliitikas, esindatuses, kultuuris ja mõtteviisis.

Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?

Eesti teadusrahastamise üks tähtsamaid otsuseid langetati mullu detsembri lõpus ilma suurema tähelepanu ja avaliku vastukajata. Haridus- ja teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlus­ring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast. Vestlusesse panustasid kolme eduka taotluse juhti: Tallinna tehnikaülikooli…

Oma laulu ei leia ma üles

Kuidas reageeriksime, kui hommikuses ajalehes seisaks uudis, et varastatud on Beethoveni viies sümfoonia?

Ehkki muusikateos ei ole muusika ainus avaldumisvorm1, valitseb see tänapäeva muusikakultuuris eelkõige just klassikalise muusika ja popmuusika tõttu. Koosneb ju ka viimane enamjaolt lauludest või lugudest ehk samuti muusikateostest. Žanride ja stiilide paljususes on aga järjest…
Kohmaka kehaga kooskõlas
Jaanika Anderson
Erakogu

Kohmaka kehaga kooskõlas

Kuhu panna käed? Taskusse, muidugi. Taskuid pole. Käekott ajab ka asja ära, saab käed kasulikuks teha. Vahel saab haarata tooli seljatoest, tassi sangast või panna viimases hädas käed rinnale risti. Ristatud käed mõjuvad uljalt, võib-olla enesekindlalt, kui vaja, siis isegi ülbelt. Jahedas ruumis on käed ümber keha sõlmes, selg kühmus…
Lavaline tohuvabohu
Peategelastest eredaim on 75aastane suunamudija Agnes (Merle Jääger), kelle värvikas teekond edukast influencer’ist Interpoli tagaotsitavaks petturiks pakub hulganisti absurdist nõretavaid pöördeid.      
Maris Savik

Lavaline tohuvabohu

„Prohveti ja idioodi“ tegevustik on ühtlane, kohati lausa monotoonne, mistap venib peategelaste teekond pikale veel enne, kui seiklus päriselt alata jõuab.

Luulesalv – Raija Katarina Heikkilä loomingut
Raija Katarina Heikkilä on Pariisis elav väliseesti-välissoome arheoloog.       
Erakogu

Luulesalv – Raija Katarina Heikkilä loomingut

„väliseestlase bluus ehk kust sa tuled“, „kuidas osati vanasti valada“ ja „õmblused“

Horisondid avanesid teisel katsel
Robert Jürjendali kitarr oli autoriõhtul läbivalt esiplaanil.      
 Kalev Lilleorg

Horisondid avanesid teisel katsel

Tore oleks kuulata seda materjali ka puhastatud kujul plaadisalvestusena – igal juhul võiks see muusika avada horisonte ka laiemal kuulajaskonnal, kes kõnealusest kontserdist osa ei saanud.

Rohkem lilli, vähem sõda
Nimiosa kehastavas noores näitlejas Rasmus Vendelis on veel alles midagi ausat ja esmakordset, mis kogemuse ja tehnilise vilumusega kaotsi läheb.     
 Siim Vahur

Rohkem lilli, vähem sõda

Noore näitleja Rasmus Vendeli (EMTA lavakunstikooli XXXI lend) valik nimiossa lisab lavastusse hulga siirust ja uudishimu, tõelist avastamisrõõmu ja väikest vimkat.

Pilvitud hoovused
Monika Mattieseni ja Michael Wendebergi kontsert Arvo Pärdi keskuses ilmestas Eesti praeguse flöödimuusika sfääri rikkust.     
 Birgit Püve

Pilvitud hoovused

Pealkiri „Hoovused“ on andekalt tabav kokkuvõte kontserdi kavast ning iseloomustab hästi eri kompositsiooni suundi ja liikumisi teoste sees.

Laua ots on poodiumi algus
Kui presidendi kõnet esitav raadio paigutati „Utoopia saatkonnas“ poodiumi peale, siis pikim osa saadikute kõnest kõlas just laua otsast.      
 Kaisa Maasik

Laua ots on poodiumi algus

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituudi korraldatud Utoopia saatkonna aktsioon lükkas kunstiliste vahenditega käima midagi, mida võiks isegi poliitikaks nimetada.

In memoriam Leev Kuum 15. IV 1930 – 27. II 2024

Lahkunud on Eesti Konjunktuuriinstituudis pikka aega juhtivteadurina töötanud majandusteadlane Leev Kuum.
Leev Kuum õppis 1963–1966 aspirantuuris Moskva Plehhanovi-nimelises rahvamajanduse instituudis, kus ta 1967. aastal kaitses ka majandusteaduse kandidaadi kraadi. Eelnevalt oli ta õppinud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas kaubanduse erialal ja lõpetanud 1953. aastal cum laude.
Leev Kuum asus konjunktuuri­instituuti tööle 1966. aastal,…
Vallo Raun 19. I 1935 – 25. II 2024
Vallo Raun
Tiina Kirs

Vallo Raun 19. I 1935 – 25. II 2024

25. veebruaril lahkus meie seast 89 aasta vanusena Eesti bibliofiilia grand old man, näitekirjanik ja ajakirjanik Vallo (Valdo) Raun.
Vallo sündis 1935. aastal Pärnus, kasvas üles Tallinnas ning lõpetas 1959. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal.
Vallo üheks suuremaks elutööks kujunes unikaalse raamatukollektsiooni kokkupanemine, kuhu kuulub mitme tuhande trükise…
Sirp