Tallinnas puudub rulatajatel ja teistel tänavaspordi harrastajatel XXI sajandile vastav taristu, sportimiskoht ka miinuskraadide ja lume ajaks.
Tallinnas on aina rohkem juurde tulnud tänavaspordi harrastajaid, keda talveperioodil võib tihtipeale kohata katusega autoparklates või Vabaduse väljaku allosas. Ka siis, kui väljas on miinuskraadid ja lumi maas. See kinnitab, et linnakorraldus ja planeerimine ei ole nende võrdlemisi uudsete alade harrastamiskohtade rajamise ja kujundamisega nullindatest edasi jõudnud. Kuigi Tallinna rahvaarv liigub vaikselt…
Avalikku ruumi kujundatakse standardeid järgides liiga konventsionaalselt. Nii puudub kasvavale organismile loominguline vaimutoit või on see asendatud toidulisanditega.
Jalakäija on linnaliikluses justkui alasti – abitu ja kaitsetu sõiduki vääratuste või manööverdusvea ees.
Käimine on meie argielu lahutamatu osa, see on sama oluline kui hingamine või söömine, sellest oleneb tervis ja elukvaliteet. Käimine on seotud inimese kõige proosalisema igapäevategevusega: postkastist ajalehe toomine, prügi väljaviimine, kodust autosse ja autost kontorisse kõndimine.
Tallinna jalakäijasõbralikkuse uurimiseks läksin Uue Maailma asumist (mööda Koidu tänavat) Pelgulinna (Kolde pst algusse). Kui autojuht…
Eesti regionaalne areng on vaieldamatult üks oluline riigi prioriteet, kuhu tuleb demograafia, iibe, majanduse ja strateegilise julgeoleku kõrval märkimisväärselt panustada. Küsimus on selles, kuidas panustada ning millist strateegiat kasutada. Kui räägime linnade, valdade ja külade planeerimisest ning nende ruumilisest kujundamisest, siis kas vaatleme neid asustusüksusi ühtmoodi? Kui planeerime linna, kas lähtume siis ainult hoonete mahust, valgustusest ja autoteedest või on veel midagi, millele tasub tähelepanu pöörata?
Võtan vaatluse alla regionaalsete investeeringutoetuste…
„See koht siin on küll täielik urgas, aga mulle see meeldib,” astus Ariel Marcus Rosenberg barokilikes saabastes ja punases sametkuues tuhande neljasaja pealise Eesti publikuga dialoogi ja tundus, et valukoja atmosfäär oli tema meelest familiaarne. Ekstsentriline ja ettearvamatu Los Angelese kasvatusega Ariel Pink (edaspidi AP) on varemgi Eestis käinud, kuid need külastused ei olnud esinemiste ja paiga poolest kindlasti sedavõrd monumentaalsed, kui etteaste 11. juunil Noblessneri valukojas. Kuu aega tagasi esietendus…
Kui mõelda 2015. aasta ekstreemspordivõistluse väikevormidele Tondiraba jäähallis, ei saa üle ega ümber mõttest, et need saaks kohandada linnaparkide, väljakute jne tarvis.
Valgusreostuse problemaatika on Eestis aastaid kõneaineks. Esmasel vaatlusel on jagunetud kahte leeri: üks osa peab seda naeruväärseks pseudoprobleemiks, mis ei peaks olema riiklike prioriteetide seas, teine aga peamiselt Eesti linnades sümptomaatiliseks ja reguleerimata alaks, millega tuleks tegeleda nüüd ja kohe. Tegelikult ei puuduta asi ainult teema tõstatanud vähemust, vaid ühiskonda. Kuigi valgusreostusel on pikemaajaline mõju närvisüsteemile ja füüsilisele elukvaliteedile, puuduvad Eestis praegu valgusreostust reguleerivad seadused.
Valgusreostus ehk valgussaaste on soovimatu, üleliigne…
Nullindatest peale on Tartu Annelinna avaliku ja tegevusruumi parandamiseks korraldatud mitmeid ideevõistlusi, esimene oli „Kivilinn on ka elukeskkond” 2003. aastal. Keskkonnakaitse instituudi ja arhitektide liidu korraldatud võistlus pidi andma tänapäevaseid lahendusi paneelelamute-vahelise ala korrastamiseks ning hoonete renoveerimiseks. Järgmine oli Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkurss (2004–2005), mille võidutöös pakuti välja poolkinniseid hoove moodustav kahe- kuni neljakorruseline hoonestus. „Europan 9ga” (2007–2008) võeti vaatluse alla Anne lammiala ning selle tulemusena otsustas Tartu linn kutsuda…
Mount Kimbie: Kai Campos (vokaal, elektroonika, kitarr jm), Dominic Maker (elektroonika, kitarr, bass, elektroonilised trummid jm) ja Tony Kus (trummid) 26. IV „Jazzkaare” Merepaviljonis.
XX sajandi alguse Soome staararhitekti Eliel Saarineni kavandatud juugendstiilis Tartu Pauluse kirik on pidanud läbi elama väga keerulisi aegu.1 Aastail 1915–1919 valminud sakraalehitis sai kõigest 25 aastat rahus püsida, kui see Teise ilmasõja ajal 1944. aasta 25. märtsil pommitamise tõttu põlema läks – tagajärgi on tulnud tänaseni järk-järgult taastada.
Kuidas kirikule koht leiti? 1911. aastal valiti Riia tänaval välja krunt, kus varem asusid kasarmud. Kaaluti ka teisi pakkumisi: Pihkva (Võru) ja…
Eesti nüüdisarhitektuurilt nõutakse selliseid kontori- ja elamuarhitektuuri ning linnaruumilahendusi, mille eesmärk pole orgaaniline ja eksperimentaalne linnamaastik. Meil tuleks endalt julgemalt küsida: miks on see nii? Kas tegu on ideenappuse, tähelepanematuse või nõudluse puudumisega? Keeruliste vormide loomisel ei söandata kasutada betooni kogu tema võimalusterohkuses, sest kardetakse näiteks kliimavööndist ja ehituskvaliteedist tulenevaid tagajärgi. Rulaparkide projektid on tüüpiline näide: kompetentseid professionaale pole rulamaastike ehitusse kaasatud. Ehitussektoris on hakanud valitsema n-ö müüriladujate enesekindel tahe…
Kali Briis on Paidest pärit artist, kelle loominguline käekiri on viimase kolme aasta jooksul jõudnud vimkaga hiphopist souli ja kantrini. Tema puhul on räägitud André Lauren Benjaminiga sarnasest vokaaltämbrist ja traditsiooniliste muusikažanride vahel surfajast. Kui Alan Olonen (24) kitarri kätte võtab, ei tea ta iial, mis järgmisena sündida võib. Seetõttu on tema muusikasse kodeeritud paras kogus autentset popimüstikat.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on Eesti Vabariigile kuuluv 166,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga ettevõte, kelle haldusalasse kuulub avaliku sektori käsutuses arhitektuuriobjektide haldamine, hooldus ja arendamine. Tegu on niisiis täiesti eraldiseisva riigi kinnisvarastrateegia „kompetentsikeskusega”. Asutuse töömaht on tohutu ning kõiki parasjagu töös objekte ei suudeta ega osata põhjalikult analüüsida. Kui tuumikstrateegia üks külg on RKASile kuuluvate objektide haldamine, siis teisest küljest otsitakse ajutisi lahendusi avaliku sektori asutuste majutamiseks. Sellistel puhkudel korraldatakse…
Sel korral ei olnud Eesti puitehitise konkursil auhinnatud tööd pelgalt siinsed ehitised: parima vineerikasutuse auhinna pälvis Singapuri tehnoloogia- ja disainiülikooli (Singapore University of Technology and Design, edaspidi SUTD) paviljon, mille autoriks nn linnavormilabor ehk City Form Lab – Andres Sevtšuk ja Raul Kalvo.
Eestis käsitletakse avalikku linnaruumi kui ratsionaalset ja funktsionaalset ruumi, mida on majanduslikust aspektist lihtne luua ning insenertehnilisest vaatenurgast kerge teostada. Kui tahta leida arhitektoonilisi lahendusi, olgu need siis orgaanilised skulptuurid või avaliku ruumi väikeobjektid, pole täna näiteid kuskilt võtta (välja arvatud Viimsi kooli välisobjekt, kus on tegu kooli kõrvale rajatud orgaanilise asfaldist n-ö kuumaastikuga). Võib-olla on tegemist sahtlisse jäänud planeeringute ja projektidega, mille realiseerimine on kujunenud liiga kulukaks? Või on…
Leslie Da Bass (kodanikunimega Leslie Laasner) on Eesti muusikamaastikul suhteliselt haruldane nähtus. Ühes vanemas intervjuus küsiti temalt, kust ta sai noorena esimese töökogemuse. Leslie vastas, et mängis kolmeaastaselt poodi. See vastus räägib enda eest. Tegutsenud muusikamaastikul juba üle kümne aasta, otsustas mees korraldada oma värske albumi „Times New Roman” esmaesitluse oma kodu garaažis. Pole just tavaline, et muusik kutsub Facebooki vahendusel rahva külla –olenemata sellest, kas tegu sõbra või fänniga.…
Tartu muusikanädala peakorraldaja Helen Sildna kinnisidee on teha tänavu teist korda toimunud muusikanädalast jätkusuutlik uue muusika sündmus, jätta pealinnas sidesõnaks muutunud ja marginaliseerunud „festivali” sahtlisse. Tartu muusikanädal (edaspidi TMN) tõi kolmel päeval ja kuues Tartu linnaruumi kohas kokku 23 muusikut Eestist, Lätist ja Soomest. Menüüs leidus ka sellel korral laia spektriga artiste, alustades nüüdisfolgist, indie’st, stoner-rock’ist ning lõpetades fusion’i ja psühhedeelia ansamblitega.
Keskendun siinkohal ühele konkreetsele objektile Tartus eesmärgiga rääkida sellest, miks leidub 22 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist avalikus linnaruumis ikka veel kasutuid ning sotsiaalse väärtuseta nn mittekohti. Kõnealune objekt on Tartu füüsikahoone, mis valmis 1977. aastal ning kuulub siiani Tartu ülikoolile. Teema pole siiski mitte füüsikahoone ise, vaid selle kompleksi kõrvale 1980. aastal rajatud Eestis ainulaadne betoonist jahutusbassein, mida on 33 aasta jooksul kasutatud vaid korra.
Algselt ühe süsteemi jahutuseks projekteeritud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pent Talvet ütleb, et ta kasutab paberit ja pliiatsit iga päev, sest need on endiselt kiireimad vahendid saada mõte kõrvade vahelt silmade ette, et anda sellele esimene hinnang. Pildil Talveti visandid mööblile Hilde.
Pöörise elurajooni eksperimentaalne orgaaniline arhitektoon (arhitekt Raiko Reinson) pakub nii kohalikele lastele kui ka pealinna tänavasportlastele loendamatu arvu võimalusi betooni valatud ookeanilaine proovimiseks.Risto Kozer
Väikevormide suur mõju.Mathijs Tromp
Fassaadivalgustuse omaloomingu musternäide.Risto Kozer
Tajuruumi maastikuarhitektide Anne 55a ja Kaunase pst 58a mänguväljakud.Risto Kozer
Sten Šeripov loodab, et „Kirsitubakal” läheb hästi.Risto Kozer