2022-08 (3880)
Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene
Tiit Hennoste: „Kas Lotman oleks tahtnud, et teda vaadatakse kui eesti kultuuri osa? Ma kahtlen selles. Usutavasti oleks Lotman ikka parema meelega vene kultuuri osa. Ja sama usutavalt maailmakultuuri osa.“
Hirm teeb tsaarist naljanumbri
Kaotatud infolahingut kehvade koduvideote ja telesaadetega paigata ei saa.
Leebe või koletu relv
Valik pole üldsegi halb
Lootuse semiootika
Küberneetilisest informatsiooniteooriast tuletas Lotman, et kultuuri peamine konstant on uute tähenduste loomine. Seda mootorit ei saa seisma panna.
Mõjus inimlik dokument
Juri Lotmani kodustele saadetud rindekirjad annavad ettekujutuse noore mehe „hinge kasvatamisest“ ning vaimsuse säilimisest sõja kiuste.
Kauguste kunst
Kirjandus viib lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda, aga ka vastupidi – sisekosmosesse.
Kes vastutab kodukandi kultuuripärandi eest?
Pärandirikkuse käsitlemine omavalitsuse üldplaneeringus võib nii sealse elaniku kui ka omavalitsuse kiirelt ummikusse ajada.
Hoiame seda, mis meil on
Narva taastamisest on unistatud selle hävitamisest peale, kuid koopiate asemel võiks piirilinnas anda võimaluse hoopis nüüdisaegsele arhitektuurile.
Hommikusöök söödud ja kohv joodud. Peole?
Enne koroonaaega peeti kõik kureeritud elektroonilise muusika üritused öösel ning tantsijad läksid põrandale alles pärast keskööd. Kas piirangud on neid rituaale muutnud?
Kohanemine katastroofidega
Berliini filmifestivali saatis optimism ja hoolimata piirangukammitsatest oli festival võrdlemisi edukas.
Kas migratsioon võiks kunstiajaloos olla positiivne mõiste?
Kunstiajaloo kongress oli kantud postkoloniaalsuse vaimust, ehkki üleskutsed loobuda üleilmse koloniseeriva kunstiajaloo teoreetilis-metodoloogilisest raamistikust oleksid võinud jääda kongressil rohkem kõlama.
Nutistumine – suur mure või kognitiivne revolutsioon?
Mõistagi on liigsel arvutikasutamisel oma ohud. See võib tekitada sõltuvust ja võõristust välise maailma ja teiste inimeste vastu.
Vendade hüpe valgusesse ja Ronja kevadehüüd
Vanemuise „Vennad Lõvisüdamed“ ja Eesti Noorsooteatri „Röövlitütar Ronja“ on sügavad ja ausad muinaslood, palsam näitlejate ja publiku hingele.
Ellu jäetud inimesed
Lavastuses „Tund enne päikesetõusu“ küsitakse, milline väärtussüsteem on luterlikust kultuuriruumist pärit ateistlikul eestlasel.
Teel süsinikust vabaks III. Tuumaenergia
Parima tuleviku energiasüsteemi kirjeldamisel peab rõhk olema sõnadel „puhas“ ja „juhitav“.
Kui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha
Üleminek taastuvenergiaallikatele on vältimatu ja mida varem nii riiklikul kui ka indiviidi tasandil tarku otsuseid ja investeeringuid tehakse, seda suurem on saadav kasu.
Musta värvi näkku
Eesti black metal’i festival „Howls of Winter“ on tänavuseks üheksandaks tegutsemisaastaks kasvanud üheks maailma prominentsemaks ürituseks omasuguse seas.
Karnevalilik film noir, mis ei hirmuta ega võrguta
Guillermo del Toro „Luupainaja allee“ lubaks justkui surkida vaataja kujutluse kõige kõhedamais soppides, kuid kahjuks jääb autori ekstsentrilisus kaugele tahaplaanile.
Argidialektika V. Omand
Pealtnäha on võimuvahekord selge: mina olen peremees, asjad on sulased või koguni…
See on ju Maatriks!
Daniil Logovoi näitus osutab, et religiooni ja tehnoloogia konvergents on õhus. Mida mitmekülgsemalt sellele läheneda, seda kasulikum see olla võiks.
„Kui ajad looduse uksest välja, lendab see aknast sisse“
Olen kasvanud üles Venemaal väikeses linnas (kolm ja…
Arvustus. Kehastumine teisel pool elu
Eero Alev, Marleen Suvi ja Brenda Purtsak on tekitanud liikumise transtsendentaalselt transtsendentsele. Pretensioonitult, edvistamata ja vististi endalegi teadvustamata sügavusastmel.
Kättpidi klaasi sees
Kati Kerstna plaatidest koosnevad käed on sõna otseses mõttes mitmetahulised, need on siiralt hoolivad ja väljapeetult kriitilised.
Helide keerdkäigud vaikuse labürintides
Una Corda kontserdiga tähistati kahe ansambliliikme mullust juubelisünnipäeva ning esitleti ansambli juba teist, äsja valminud CDd „Voolujoon“.
Mõnus müramine keset kerget õõva ja tikri toorust
Osatäitjate energia, olemuslik sümpaatsus, kui nad mängisid vahepeal ka jätiseid või räigeid molkusi, oli lavastuse üks köitvamaid aspekte.
Sild Eesti Vabariigist üle sõja ja Nõukogude aja Eesti Vabariiki
In memoriam akadeemik Ülo Lepik 11. VII 1921– 12. II 2022
Elatud aastad ei ole selles mõttes…
Pealelend – Merike Kurisoo, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees
CIHA (Comité international d’histoire de l’art) on vanim rahvusvaheline kunstiajaloolaste ühendus. CIHA sünniaeg on 1930. aasta ning siis pandi paika ka…
Ava süda virtuoossele püstijalakomöödiale
Mida talvemuusika siis ikkagi endast kujutab? Kas mingit tüüpi repertuaari, emotsiooni, kindlaid esinejaid või hoopis midagi muud?
Asta Oraspõld 14. I 1926 – 15. II 2022
Elud, mis võtavad majade vorme
Indrek Peilist ja Siiri Vallnerist rääkiv dokk „Lokaalsed linlased“ illustreerib nii oma majade nägu arhitekte kui peaga vastu Tallinna linnavalitsuse seina jooksmist.
