2014-47 (3517)
Elmo Riig / Sakala / Scanpix
Pealelend: Jaak Allik, „Pisuhänna” lavastaja
Oktoobri algul tähistas Narva teater Ilmarine oma 25. sünnipäeva Eduard Vilde „Pisuhänna” esietendusega. Lavastanud on selle Jaak Allik ja kunstnikutöö teinud Jaak Vaus. 10. detsembril annab Ilmarine Tallinnas Salme kultuurikeskuses selle lavastusega päevase külalisetenduse.
Milline on 25aastase Ilmarise koht ja tähendus eesti teatripildis?
Ilmselt nii mõnigi Sirbi lugeja ei tea, et Narvas…
Milline on 25aastase Ilmarise koht ja tähendus eesti teatripildis?
Ilmselt nii mõnigi Sirbi lugeja ei tea, et Narvas…
2 minutit
Mõlemad päris purjakil: Loora (Anneli Tuulik) ja tema mees Gustav (Sulev Teppart).
Piia Ruber
Valgust oodates
„Joobnud” tõestab, et tugeva koega lavastajateater ei ahenda näitlejate mängurõõmu, groteskne nihestatus ei välista psühholoogilisi finesse.
6 minutit
Kui pada on katlast mustem
Ei pea olema eetikaasjatundja mõistmaks, et Eerik Kross ei ole ingel. Oma ja riigi raha segiajamised, äri- ning ka ühiskondlik tegevus seaduste ja moraali piirimail, pidevad piinlikud erakonnavahetused, mis oma sageduse tõttu mõjuvad kurioossena isegi selle ala suurmeistrite Ain Seppiku, Jaak Alliku jt karjääri taustal, tühisuse tagaajamine nii era- kui…
2 minutit
Annelinna valgusgeriljaaktsiooniga „Elavate majade galerii” näitlikustati selle aasta oktoobris galerii-ideed, mis esitati tänavu Tartu kaasava eelarve programmi.
Paavo Kuldkepp / Tajuruum
Annelinna poole
1Novembris jõudis lõpusirgele Tartu linnavalitsuse korraldatud Annelinna visioonivõistluse esimene voor, kuhu laekus rõõmustav kogus meeldivalt mitmekesiseid töid. Sellega lõppes üks vaheetapp pikas protsessis, mille eesmärk on võtta Annelinna elukeskkond luubi alla ning teha seda võimalikult avatult ja laialt. Žürii valis välja kolm võrdset tööd, kus on välja pakutud terviklikum Annelinna…
4 minutit
Kui me ei räägi armastusest, pole see riik mulle
Mida ma tegelikult tahan, mida ma väga-väga tahan, on rääkida armastusest. Ja teha seda eesti keeles. Kuulutada nagu Uruguay peagi ametist lahkuv president José Mujica kord oma parteikaaslastele pärast pikka tööpäeva parlamendis: „Kui olete noored, andke aega armastusele. Kui olete veteranid, andke aega sõprusele. Raisake aega asjadele, mis ei too…
9 minutit
Riik, mida pole veel olnudki
Kui ma laps olin, tahtsin ma olla mitte nõrk. Mitte pugeda voodi alla peitu, kui isa koju tuli ja kohvi sisse viina kallama hakkas. Mitte joosta eest ära, kui naabermaja poisid mänguväljakule tulid, kivid peopesades. Mitte näidata välja oma hingepõhjani solvumist, kui hoovipealne lapskolleegium üksmeelselt otsustas, et mina olen kõige…
10 minutit
„Need, kes tahavad meeldida nii rahvale kui kunstile (tänapäeval raske topeltmäng) on filmi nimetanud illustreeritud piibliks.”
Rudolf Arnheim, „Filmi kurb tulevik” (1930).
Internet
Filmiretseptsiooni vastuoluline tee
Ettekanne 21. ja 22. novembril Tartus filmikonverentsil „Lugeda. Vaadata. Mõista”
8 minutit
Liikuv ja liigutav püha
Koos hingedeaja ja vaikse videvikupidamisega jõudis kätte ka jutupühade aeg. Jutupühad on liikuv püha, seotud mõne hea jutuvestja saabumisega, ikka rahvakultuuri keskuse jutukooli korraldusel. Sel aastal olid külalisteks tuntud tõlkija ja jutuvestja Kriszta Tóth Ungarist ning professionaalsed lugude jutustajad Markus Luukkonen Soomest ja Martin Ellrodt Saksamaalt.
Kirjanike Maja musta lae all…
Kirjanike Maja musta lae all…
6 minutit
Eesti Teaduste Akadeemia seadus ütleb, et: „Eesti Teaduste Akadeemia [—], tuginedes oma liikmeskonna intellektuaalsele jõule, arendab ja esindab Eesti teadust.” Pildil Eesti Teaduste Akadeemia presidendivalimised 15. oktoobril.
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix
Mõtisklusi akadeemiast
Teadus on looming ja pikaajaline töö, tulemused ei tule lakkamatu voona.
10 minutit
Veel kord RAMist
Ajal, kui vaatamata Eesti Meestelaulu Seltsi tööle on meeskoorilaulu harrastus Eestis üsna kehvas seisus, saame rõõmustada oma maailmatasemel kutselise meeskoori üle.
RAM andis novembri keskel kolm juubelikontserti kavaga, mille neljandat hooaega koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja koostas eesmärgiga näidata koori viimaste aastate arengut. Idee sai väärika teostuse: meeskoor näitas…
RAM andis novembri keskel kolm juubelikontserti kavaga, mille neljandat hooaega koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja koostas eesmärgiga näidata koori viimaste aastate arengut. Idee sai väärika teostuse: meeskoor näitas…
1 minut
Heroilise Vabadussõja tumedam pool
Vabadussõda võib praegusele põlvkonnale tunduda heroilise sündmusena, kus Eesti „head” peksid meie piiridest välja punased „pahad”. Tallinnas Vabaduse väljakul kõrgub palju kirgi kütnud Vabadussõja võidusammas, koolilapsed on näinud Elmo Nüganeni filmi „Nimed marmortahvlil”, mis tehtud Albert Kivika samanimelise romaani ainetel. Tegelikult oli pilt palju jubedam ja ehkki Vabadussõjas olid olemas…
3 minutit
Kiwa videos „Pooleli töö” („Work in Progress”) seotakse grafiti tegemine rituaalsuse ja meditatiivsusega.
Marika Agu
Kellele kuulub avalik ruum?
Eesti ühiskond on piisavalt materialistlik ja konservatiivne, ametlikul tasandil ei ole rahas mõõdetamatute väärtustega eriti midagi teha.
5 minutit
Taavi Jakobson pälvis romaaniga „Tõeline jumalaosake” 23. novembril Betti Alveri debüüdipreemia. Žüriisse kuulusid Doris Kareva, (:)kivisildnik, Kalju Kruusa, Alvar Loog ja Indrek Mesikepp ning nende otsus ei olnud üksmeelne. See, et laureaat luges ette sama katkendi, mille leiab tuhande aasta pärast Kaupo Meiel XXIX, on
kõnekas kokkusattumus.
Elise Kasak
Kolme punkti ooper. Mäh?
Müütilisest eesti kirjandusest on meie igavese päikesepaistega kullatud päevadeni säilinud ainult üks lehekülg ilukirjanduslikku teksti. See pärineb Taavi Jakobsoni teosest „Tõeline jumalaosake”, nagu informeeris kirjandusarheoloogia laborit Vägedevalitseja Google, kes ütleb täpselt nii palju, kui ta vajalikuks peab, kiidetud olgu tema nimi.
Tegemist on leheküljega number 34. Oletatavasti eelnes sellele sissejuhatus, tutvumine…
Tegemist on leheküljega number 34. Oletatavasti eelnes sellele sissejuhatus, tutvumine…
3 minutit
Ebamäärane kaamoslik virvendus
Kujurite ühenduse näitus „Paber kannatab kõike” disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni 6. XII.
Kujurite ühenduse näituse pealkirja „Paber kannatab kõike” põhjal lootsin teravalt kriitilist ja vaimukalt iroonilist sotsiaal-poliitilist kommentaari. Praegune poliitiline, aga ka sotsiaalne olukord, veel enam selle kajastused meedias, aga ka inimeste kollektiivses teadvuses (või ka alateadvuses) lausa nõuavad…
2 minutit
Põhja-Korea hirmuäratav absurdikomöödia
Ajalugu näitab, et diktatuurid ei ole jätkusuutlikud: vihakülvamine, hirmupoliitika ning ühe väikese kliki võimulpüsimine rahva heaolu arvelt mängivad iseennast nurka. Iseküsimus on, kui ruttu see juhtub. Briti ajakirjaniku John Sweeney raamat on sissevaade tänapäeva ehk enim hämmingut tekitavasse ühiskonda.
Kõige üldisemas mõttes on tegemist reisikirjaga. 2013. aastal käis Sweeney ajalooprofessorina Põhja-Koreas…
Kõige üldisemas mõttes on tegemist reisikirjaga. 2013. aastal käis Sweeney ajalooprofessorina Põhja-Koreas…
4 minutit
Muinasjutt õnnelikust rahvast ilusas esituses
Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi „Snegurotška”, eesti keeles tõlgitud kui „Lumivalgeke”, ka „Lumineid”, kontsertettekanne 19. XI Estonia kontserdisaalis: solistid Jevgenia Sotnikova (sopran, Baieri Riigiooper), Maksim Paster (tenor, Moskva Suur teater), Jaroslava Kozina (metsosopran, Valgevene), Rauno Elp (bariton), Olga Zaitseva (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Pavlo Balakin (bass), Andres Köster (tenor), Jana Boiko (metsosopran,…
3 minutit
Gust van der Berghe on „Lutsiferi” tiitrites ühe eeskujuna maininud Hieronymus Boschi, kes kujutas oma maalidel nii taevast,
maad kui põrgut ringikujulisena.
Kaader filmist
Valgusetooja ja kolm lugu paradiisist
Gust van der Berghe: „Filmi tehes tuleb igal hetkel teha esteetilisi valikuid.”
8 minutit
Kuldaväärt muusika vaskses kuues
Tallinna brassansamblite kursuse lõppkontserdid 15. XI Tallinna Jaani kirikus ja 16. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis. Esinesid EMTA ja Leedu muusika- ja teatriakadeemia ansamblid ja solistid Neeme Ots (pikolotrompet, flüügelhorn), Toomas Vana (tromboon) ja Kenneth Ojutkangas (tuuba) Aavo Otsa, Marius Balčytise ja Jaan Otsa juhatamisel.
Meie muusikaelus leidub nii mõnigi…
Meie muusikaelus leidub nii mõnigi…
3 minutit
Venemaa versus Moskva
Venemaa on justkui üks suur linnalabor, kus arhitektuuriline ja linnaruumiline eksperimenteerimine tihti vähe väärtustatud. Just sellest on lähtutud seekord Venemaa ekspositsioonis, mille on kureerinud linnauurimusliku suunitlusega mittetulundusühing Strelka. Veneetsia biennaalil on nad katsetanud Venemaa modernistliku arhitektuuri ideede sobivust tänapäeva. Strelka väljapanek „Aitab laadast. Venemaa minevik, meie tänapäev” („Fair Enough: Russia’s…
3 minutit
Mis on Eesti riigi mõte?
Mis on elu mõte? See pole just kõige lihtsam küsimus, millele veenev vastus anda. Eriti selline vastus, mis pärast ühe inimhinge rahuloluga täitmist ka kellelegi järgmisele üle kanduks. Kui laiendada sama küsimust mõnele inimkogumile, ei muutu vastuse andmine ilmselgelt lihtsamaks. Ikka vastupidi. Eriti siis sedavõrd suure ja keeruka moodustise puhul…
4 minutit
Muusika- ja rahavoogudest Spotify näitel
Tänaseks päevaks on voogedastusel põhinevad muusikateenused enesestmõistetav nähtus. Üks nendest on 2008. aastal alustanud ja 2013. aastal Eestisse jõudnud Spotify, mida isegi aktiivselt kasutan, kuna tegu on kvaliteetse heliga mugava ja kiire keskkonnaga, mis soosib muusikalisi avastusretki. Terved universumid on vaid ühe hiireklõpsu kaugusel ning arvuti kõvakettale ei kogune liigselt…
3 minutit
Islandi lõõmav hing
„Vähemalt olid kõik oma kodus voodis keras, kui maailmalõpp kätte jõudis.” Nõnda algab Alexandra Witze ja Jeff Kanipe raamat „Lõõmav saar” Islandi ajaloolisest vulkaanipurskest ja vulkaanidest. Siiani astronoomiat populariseerinud Ameerika teaduskirjanik Witze ja tema abikaasa, teadusajakirja Nature korrespondent Kanipe on sedapuhku võtnud kätte ja uurinud astronoomilise objekti Maa äärmuslikke loodusnähtusi…
4 minutit
Tajuruumi maastikuarhitektide Anne 55a ja Kaunase pst 58a mänguväljakud.
Risto Kozer
Annelinn ja visioonivõistlus
Nullindatest peale on Tartu Annelinna avaliku ja tegevusruumi parandamiseks korraldatud mitmeid ideevõistlusi, esimene oli „Kivilinn on ka elukeskkond” 2003. aastal. Keskkonnakaitse instituudi ja arhitektide liidu korraldatud võistlus pidi andma tänapäevaseid lahendusi paneelelamute-vahelise ala korrastamiseks ning hoonete renoveerimiseks. Järgmine oli Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkurss (2004–2005), mille võidutöös pakuti välja poolkinniseid hoove…
3 minutit
Kuidas kasutada MoKSi ka Tartu kunstivälja populariseerimiseks?
Mooste külalisstuudio ehk MoKS on tõenäoliselt Lõuna-Eestis kõige aktiivsema ja laiaulatuslikuma rahvusvahelise suhtlusega kultuurikorraldaja. Tegutsetakse 42 km kaugusel Tartust, nii et tegemist on suhteliselt isoleeritud kohaga: Tartule on see siiski piisavalt lähedal, et võimaldada kommunikatsiooni kohaliku kunstiväljaga. MoKS on tegutsenud juba üle kümne aasta, ent see kontakt on olnud paraku…
4 minutit
Kaljo hääl
Kaljo Põllu 80. sünniaastapäeva pidulik kõnekoosolek Okupatsioonide muuseumis täna kella 16 – 18.
Esinevad: Maarja Undusk, Jüri Hain („Kohtumisi Kaljo Põlluga muinasajast alates”), Toomas Raudam („Kaljo hääl”), Kadri Viires („Põllu põllul”), Andri Ksenofontov („Kaljo Põllu haare kodukülast üle Põhjala”), Reet Varblane („Kaljo Põllu vastuhakk ja kohalolek”) ja Edgar Saar („Meenutusi…
Esinevad: Maarja Undusk, Jüri Hain („Kohtumisi Kaljo Põlluga muinasajast alates”), Toomas Raudam („Kaljo hääl”), Kadri Viires („Põllu põllul”), Andri Ksenofontov („Kaljo Põllu haare kodukülast üle Põhjala”), Reet Varblane („Kaljo Põllu vastuhakk ja kohalolek”) ja Edgar Saar („Meenutusi…
5 minutit
Island on isiklik asi
Kärt Hellerma ei ole lugejale inimesele kindlasti mitte võõras nimi. Tema esimene romaan „Alkeemia” ilmus 1997. aastal ja sealtpeale on Hellerma vaikselt, aga kindlalt aina edasi liikunud: ilmunud on niihästi ilukirjandust, artiklikogu kui ka lasteraamatuid. „Islandi kirja” eellane, loomemaju ühendav reisikiri, on 2008. aastal ilmavalgust näinud „Sinine missa”, kus kirjanik…
6 minutit
Sõnum ICOMOSi peaassambleelt: „Märka inimest!”
9. – 14. novembrini tuli Firenzes kokku maailma muinsuskaitse eksperte ühendava Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Komitee peaassamblee. Iga kolme aasta tagant toimuvat suurkogunemist toetas teadussümpoosion, mille pealkiri „Pärand ja maastik kui inimlikud väärtused” peegeldab muinsuskaitselise mõtlemise seisu: objektile annab väärtuse ennekõike inimene.
Ei ole kahtlustki, et tuleval aastal 50. aastapäeva tähistav…
Ei ole kahtlustki, et tuleval aastal 50. aastapäeva tähistav…
4 minutit
26. IX Sirbis tunnistas EFK uus peadirigent Kaspars Putniņš, et mõtleb seoses filosoofilise kavaga „Lux” eriti suure ootusärevusega Helena Tulve uuele teosele. See saigi nüüd menuka esiettekande.
Peeter Langovits/EFK
Valguse kirkamad nüansid avanesid uudisteoses
„Valgus muusikas”:
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš, valguskunstnik Kaisa Paluoja 22. XI Nigulistes.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis Kaspars Putniņši juhatusel 21. novembril Tartu Jaani kirikus ja 22. novembril Tallinna Niguliste kirikus kontserdi „Lux”, mille läbiv idee oli valgus ja sellega seonduv. Kava pani kokku EFK uus kunstiline juht ja peadirigent…
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš, valguskunstnik Kaisa Paluoja 22. XI Nigulistes.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis Kaspars Putniņši juhatusel 21. novembril Tartu Jaani kirikus ja 22. novembril Tallinna Niguliste kirikus kontserdi „Lux”, mille läbiv idee oli valgus ja sellega seonduv. Kava pani kokku EFK uus kunstiline juht ja peadirigent…
2 minutit
Jeanne dʼArci muusikalised sisemonoloogid
Eelmise nädalal Mustpeade majas nähtud-kuuldud Carl Theodor Dreyeri tummfilm „Jeanne dʼArci kannatused” (esilinastus 1928) koos Tõnu Kõrvitsa muusika (esiettekanne Eestis, kirjutatud 2009) sünkroonse kontsertesitusega Tallinna Kammerorkestrilt Risto Joosti juhatusel kujunes täiesti ainulaadseks audiovisuaalseks elamuseks. See oli ekskursioon filmikunsti kaugesse minevikku, kuid seda XXI sajandi muusikalise visiooni kontekstis.
Taani režissööri Carl Theodor…
Taani režissööri Carl Theodor…
2 minutit
Kas südamepaljastamine on sündsusetu?
Kunagi üheksakümnendatel näidati TVs komöödiafilmi, mille peategelane oli äsja kaubalaevalt lõbusõidulaevale edutatud kaugsõidukapten. Tagantjärele tuvastamatuks osutunud, kuid täiesti naljakas film, kus kogu koomika rajanes sellel, et kogenud meremees avastab oma üllatuseks ja õuduseks, et uues ametis tuleb tegelda rohkem inimeste, mitte meresõiduga. Teiste hulgas pidi kapten lõbustama mängutoatäit lapsi, kellest…
6 minutit
„Canterville’i lossi vaimu” kunstnikutöö on väga hea, visuaalselt oleks raske seda võluvamalt teha.
Jaana Süld
Kuhu lõpeb kummitusmaailm?
Nukuteatri „Canterville’i lossi vaimu” ainus viga on ehk väike eksimus omaenda reeglite vastu: pinge on juba keritud, trall on peetud, lõpp peaks selle uhke sõlmega siduma.
3 minutit
Kontserdikooriks saamise pikk tee
Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert, kaastegevad Ka Bo Chan (kontratenor), Marius Järvi ja Theodor Sink (tšello), puhkpilliansambel ja keelpillikvintett. Dirigent Mikk Üleoja. 16. XI Estonia kontserdisaalis.
Ei saa öelda, et oleksin RAMi elu pidev jälgija, kuid olen neid elu jooksul kuulnud peaaegu kõigi (pea)dirigentide käe all. Kui olin laps, korraldas filharmoonia koolides abonementkontserte…
Ei saa öelda, et oleksin RAMi elu pidev jälgija, kuid olen neid elu jooksul kuulnud peaaegu kõigi (pea)dirigentide käe all. Kui olin laps, korraldas filharmoonia koolides abonementkontserte…
3 minutit
„Torm” ei ole Shakespeare’i kõige populaarsem näidend, kuid saanud alati teravdatud tähelepanu osaliseks. Prospero – Ott-Henrik Raidmets, Ariel – Lauli Otsar.
Herkki Erich Merila
Lavakate torm ja tung
XXVII lennu „Tormi” suurim häda on üheplaanilisus, Shakespeare’i näidendi nüansside ja mitmekihilisuse puudumine. Kaotsi on läinud hulk poeetilisust, sügavust ja rikkust.
4 minutit
Värava taga on päike
Mikofi näituse kõige mõjuvam teos oli võimas, otse raamatukogu fuajeemüüri marssiv alumiiniumist mehekuju bareljeef „Kestast välja”.
Mare Mikofi skulptuurinäitus „Kestast välja” rahvusraamatukogus 28. X – 18. XI.
Mare Mikofi näitus „Kestast välja” sobis rahvusraamatukogu fuajeesse nagu jalutuskepp musta auku. See fuajee ise on mulle avamisest…
Mare Mikofi näitus „Kestast välja” sobis rahvusraamatukogu fuajeesse nagu jalutuskepp musta auku. See fuajee ise on mulle avamisest…
3 minutit
Muusikamaailm XI
Katrin Targo edu Dvořáki konkursil Karlovy Varys
Viinis elav ja tegutsev Eesti sopran Katrin Targo osales 14–21. XI Tšehhimaal Karlovy Varys 49. Antonín Dvořáki nime kandval rahvusvahelisel lauljate konkursil nii ooperi kui Lied’i kategoorias ning võitis mõlemas laureaaditiitli koos preemiaga. Ooperisuunal oli osavõtjaid 38 kokku 15 riigist ning kolm vooru, finaalvoorus…
Viinis elav ja tegutsev Eesti sopran Katrin Targo osales 14–21. XI Tšehhimaal Karlovy Varys 49. Antonín Dvořáki nime kandval rahvusvahelisel lauljate konkursil nii ooperi kui Lied’i kategoorias ning võitis mõlemas laureaaditiitli koos preemiaga. Ooperisuunal oli osavõtjaid 38 kokku 15 riigist ning kolm vooru, finaalvoorus…
19 minutit
