2011-45 (3371)
Seie saagu muuseum
Aastaid kestnud piinlik (enese)pettus, justkui rahvuskultuur võrdukski turismiga, hakkab läbi saama. Ei usu meid Brüssel, ei usu me isegi enam õieti, et valitsuse valitud tee on õige ja sirge olnud. Üks väärikas kultuurrahvas ehitab loomulikult oma rahva muuseumid ise, nagu ka eesti rahvas aastaid enne iseseisvuse sündi Oskar Kallase juhtimisel…
1 minut
Foto: emakeele ausammas Kanadas Kotkajärvel, 1988
Anu Jõe: „1988. aastal püstitati Kanadas Kotkajärvel „Põhjanaela” suurlaagris ausammas ilusale emakeelele. Asi sai alguse samba kavandaja Heino Jõe jutust lõkkeõhtul, kuidas eesti keel tuli keelte iludusvõistlusel teisele kohale maailma keelte seas. Järgnes suur kivide korjamine ja käejäljendite ning nimetähtede tegemine samba plaatidele. Kümme skauti ja vanaskauti aitasid teha tsemenditööd.…
1 minut
A-B, hakka pähe! Kui ei hakka, lükkan takka!
Niisuguse kelmika pealkirja all toimus 17. ja 18. novembril Tartus juba teine lasteaiaõpetajate eesti keele teemaline koolitusseminar.
Riikliku väärtusarendusprogrammi, Emakeele Seltsi, Ahhaa teaduskeskuse, Tähekese ning Koolibri ja Ajakirjade Kirjastuse toel õnnestus Haridus- ja Teadusministeeriumil, Eesti Rahva Muuseumil, Eesti Kirjandusmuuseumil ja ERMi Sõprade Seltsil korraldada lasteaednikele jätkukoolituse soovi põhjustanud üritus. Alushariduse eesti…
Riikliku väärtusarendusprogrammi, Emakeele Seltsi, Ahhaa teaduskeskuse, Tähekese ning Koolibri ja Ajakirjade Kirjastuse toel õnnestus Haridus- ja Teadusministeeriumil, Eesti Rahva Muuseumil, Eesti Kirjandusmuuseumil ja ERMi Sõprade Seltsil korraldada lasteaednikele jätkukoolituse soovi põhjustanud üritus. Alushariduse eesti…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Üks tuntumaid lingvistidest filmitegelasi on foneetikaprofessor Henry Higgins filmist „Minu veetlev leedi”, mis põhineb George Bernard Shaw’ näidendil „Pygmalion”. Selle nõudliku keeleteadlase prototüübiks on peetud mitut isikut. Üht neist kirjeldab Shaw „Pygmalioni” 1916. aasta väljaande eessõnas kui andekat, aga ebameeldiva iseloomuga meest. 1984. aastal loodi temanimeline keeleteaduse ajaloo uurijate…
1 minut
Kool, keel ja väärtusarendus
Martin Ehala juhitud töögrupi 2009. ja 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt on eriti halb lugu just kooli lõpetanute funktsionaalse keeleoskusega, mille peaks tagama üldharidus üldiselt, mitte vaid emakeeleõpetus. Ehala väitel on kool selles osas kesisel tasemel. Kuidas sellega lood on?
Tiia Penjam, Õpetajate Lehe peatoimetaja: Martin Ehala on ka varem väitnud,…
Tiia Penjam, Õpetajate Lehe peatoimetaja: Martin Ehala on ka varem väitnud,…
5 minutit
Sõnameister. Tanum
Milline kohmakas ja pikk liitsõna – kergliiklustee. Mitu silpi kokku tuleb? Raskelt, raskelt, mitme hingetõmbega liigub üle huulte. Unarusse on aga vajumas tanum, mis tähistas külatänavat, kus meie esiisad-esiemad ikka kokku said, kui oli kuhugi minemist või kuskilt tulemist. Kahju, kui keel vaesemaks jääb. Otsekui oleks tükk rahvuskehast välja kistud.…
1 minut
KÜSIB Aili Künstler
Väga sageli tabab mind Tallinna kunstinäitustel tunne, et mina, s.t riigikeelne eestlane, pole adressaat, kellele Eesti kunstnike välja pandud teosed on mõeldud. Enamasti ingliskeelsed on näituste ja teoste pealkirjad, videote tekst, tekst kunstiteostel jms. Kellele need küll korda peaksid minema? Kas ristlusturistidele? Käib ju keelega koos ka kogu kultuuriväli koos…
2 minutit
Eesti keele oskus kui väärtus
Hea eesti keele oskus on vaieldamatult üks olulisi väärtusi, mida kool püüab arendada. Tavaliselt mõõdetakse selles vallas tehtud töö tulemuslikkust riigieksamitega, kuid see näitaja on üsna üldine. Täpsema pildi saamiseks on vaja detailsemat uuringut. Eksamisüsteemist sõltumatu hinnangu andmiseks gümnaasiumi lõpetanute eesti keele teadmiste ja oskuste tasemele riiklikus õppekavas sätestatud pädevusoskustest…
2 minutit
Sõnause viljad
Täpselt aasta eest tänas Vabariigi President Kadriorus sõnavõistluse võitjaid. Võistlusel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Sõnad on kasutusse läinud, miska peab arvama, et neid, kes tahavad jätkuvalt eesti keeles hakkama saada, on üksjagu.
Statistika on koostatud Google’i baasil. Kasutussagedus ei näita siiski iga kord omaksvõttu, paljud Google’is toodud vasted on seotud…
Statistika on koostatud Google’i baasil. Kasutussagedus ei näita siiski iga kord omaksvõttu, paljud Google’is toodud vasted on seotud…
4 minutit
Võhik otsib väärtusi
Ilma programmideta valitsus tegutseda ei saa. Tõsi, ajuti näib küll, et mõni programm sünnib ei kuskilt, vähemasti mitte selgelt teadvustatud riiklikust vajadusest, vaid tähistab pigem mõne kitsama huvirühma suhtekorralduslikku töövõitu. Minu eesmärk ei ole siiski arutleda selle üle, kust ja miks tekkis kolme aasta eest haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse „Eesti…
5 minutit
Eesti keele ja eesti identiteedi kestlikkusest
Inimeste soovide ja valikute aluseks on nende väärtused. Väärtuste olulisusest saame sageli aru siis, kui oleme neist ilma jäämas. Nii hakkame tervist hindama sageli alles siis, kui haigused võtavad võimust, ning vabaduse väärtust tajume siis, kui tunneme okupatsiooni ohtu. Ka emakeele kasutamise võimalus tundub meile vabas Eestis elades nii enesestmõistetav,…
4 minutit
Tälinmjuusikviigitamisest
Sitsijopede ja dresside hooaeg kestab kultuuririndel juba kahekümnendat aastat – ja tõusvas joones.
Kõige hullem, mis ühe rahva ja riigiga võib juhtuda, on vabatahtlik oma väärikusest, s.o identiteedist (sealhulgas ka keelest) loobumine, olgugi selle põhjuseks ebateadlik allumine harjumuspärasele võimukeele-ruumile. Vene ajal varjutas nõukogulik keeleruum kompartei nomenklatuuri kõrval üsnagi suure hulga inimeste…
Kõige hullem, mis ühe rahva ja riigiga võib juhtuda, on vabatahtlik oma väärikusest, s.o identiteedist (sealhulgas ka keelest) loobumine, olgugi selle põhjuseks ebateadlik allumine harjumuspärasele võimukeele-ruumile. Vene ajal varjutas nõukogulik keeleruum kompartei nomenklatuuri kõrval üsnagi suure hulga inimeste…
6 minutit
Masuuria „vabastamine” ja telenovela sajanditetagusest Portugalist
Wojciech Smarzowski „Róza” ja Raúl Ruizi „Lissaboni müsteerumid”.
Kui Wojciech Smarzowski süngevõitu draama „Róza” osutus üheks peafavoriidiks tänavusel Poola filmide festivalil Gdynias ja hiljem ka Varssavi filmifestivalil, tituleerisid sealsed ajalehed mehe Poola filmikuningaks. Tegemist on 48aastase teatri- ja filmilavastaja kolmanda täispika mängufilmiga. Hea vastuvõtu on leidnud ka poola filmikunsti tulevikulootuse varasemad…
Kui Wojciech Smarzowski süngevõitu draama „Róza” osutus üheks peafavoriidiks tänavusel Poola filmide festivalil Gdynias ja hiljem ka Varssavi filmifestivalil, tituleerisid sealsed ajalehed mehe Poola filmikuningaks. Tegemist on 48aastase teatri- ja filmilavastaja kolmanda täispika mängufilmiga. Hea vastuvõtu on leidnud ka poola filmikunsti tulevikulootuse varasemad…
3 minutit
Emaduse painajast
Mängufilm „Me peame Kevinist rääkima” („We Need To Talk About Kevin”, Suurbritannia-USA 2011, 112 min), režissöör Lynne Ramsay, stsenaristid Lionel Shriver, Lynne Ramsay, Rory Kinnear, operaator Seamus McGarvey. Osades Tilda Swinton, John C. Reilly, Ezra Miller, Siobhan Fallon jt.
Mängufilm „Jelena” (Venemaa 2011, 109 min), režissöör Andrei Zvjagintsev, stsenaristid Andrei Zvjagintsev…
Mängufilm „Jelena” (Venemaa 2011, 109 min), režissöör Andrei Zvjagintsev, stsenaristid Andrei Zvjagintsev…
2 minutit
Kui koer peab võitma karmide töömeeste südame
PÖFFi raames on mulle alati sümpatiseerinud laste- ja noortefilmide alafestival „Just film”. Kui varem oli see väiksem ja seda peeti tagasihoidlikult enne põhiprogrammi algust, siis nüüd on see harufestival paisunud nii suureks, et on üsna raske kõik sinna kuuluvad filmid ära vaadata. Ka piir põhifestivali ja noortefestivali vahel on hägusem.…
4 minutit
Sankt-Edgarburgi TV seitse päeva
Tallinna Televisiooni saated 14. – 20. XI.
Ajendiks TTV programmi sügavamalt analüüsida sai mulle selle peatoimetaja Mart Ummelase artikkel „Tallinna Televisioon ootab tallinlastelt vastukaja” Lasnamäe Lehes. Olen ise tallinlane ja otsustasin kajada.
Teiseks tõukeks oli uudis „Tallinna TV peatoimetaja kuulutas lehtedele sõja: teile antud armuaeg on läbi!” (Delfi 29. X).
„TTV uudiste fookuses…
Ajendiks TTV programmi sügavamalt analüüsida sai mulle selle peatoimetaja Mart Ummelase artikkel „Tallinna Televisioon ootab tallinlastelt vastukaja” Lasnamäe Lehes. Olen ise tallinlane ja otsustasin kajada.
Teiseks tõukeks oli uudis „Tallinna TV peatoimetaja kuulutas lehtedele sõja: teile antud armuaeg on läbi!” (Delfi 29. X).
„TTV uudiste fookuses…
3 minutit
Selgituseks tippkümne juurde
Tänavu sügisel seoses Eesti filmi sajandi juubeliga pöördus Eesti Filmiajakirjanike Ühing 33 filmikriitiku-filmiajakirjaniku ja filmiteadlase poole palvega valida välja Eesti kõigi aegade parim täispikk mängufilm. Palusime reastada kümme vastaja jaoks olulisemat filmi – nii sügavast minevikust, kui see meie filmiloo juures võimalik on. Üldse märgiti ära 59 filmi. Neist koondus…
3 minutit
Pealelend: Jüri Gerretz
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten on kusagil öelnud, et silmapaistvate muusikainimeste väärikaid tähtpäevi on tänavu nii palju, et pane neist lähtuvad kontserdid ritta ja hooaeg ongi valmis. Väikese liialdustega neil sügiskuudel nii ongi, näiteks novembris Ants Üleoja ja Alo Ritsing 75, Liszt 200, Lauri Väinmaa 50. Selle eestvedajaks, et kontsert…
1 minut
Tobiase kvartett harfiga ja ilma
EIL i kontserdid: Tobiase keelpillikvartett koosseisus Maano Männi, Terje Männi, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu ning Liis Viira (harf) 24. XI Mustpeade majas.
Eesti Interpreetide Liit on tänavust hooaega nii esinejate kui kavade aspektist alustanud paljutõotavalt, hooajale lisab erilist hoogu jätkuv koostöö Tallinna Filharmoonia (Mustpeade Maja) ja Eesti Kontserdiga (Estonia kontserdisaal)…
Eesti Interpreetide Liit on tänavust hooaega nii esinejate kui kavade aspektist alustanud paljutõotavalt, hooajale lisab erilist hoogu jätkuv koostöö Tallinna Filharmoonia (Mustpeade Maja) ja Eesti Kontserdiga (Estonia kontserdisaal)…
2 minutit
Lauri Väinmaa tagasitulek
Kontsert „Lauri Väinmaa 50” 23. XI Estonia kontserdisaalis.
Sel aastal oma 50. sünnipäeva tähistanud pianist Lauri Väinmaa novembrikuised soolokontserdid Tartus ja Tallinnas olid kui omalaadne tagasitulek. Taas üle hulga aja oli võimalik kuulata tema täispikka klaveriõhtut. Väinmaa on küll mitmeid kordi vahepeal esinenud klaveriorkestriga (veebruaris ka esinduslikul eesti muusika festival „Eestifest”…
Sel aastal oma 50. sünnipäeva tähistanud pianist Lauri Väinmaa novembrikuised soolokontserdid Tartus ja Tallinnas olid kui omalaadne tagasitulek. Taas üle hulga aja oli võimalik kuulata tema täispikka klaveriõhtut. Väinmaa on küll mitmeid kordi vahepeal esinenud klaveriorkestriga (veebruaris ka esinduslikul eesti muusika festival „Eestifest”…
2 minutit
Õrn sõda. Eleegia
Kui hollandi pianist Charles Visser avastas üheksakümnendate algul ühest antikvariaadist Hillar Kareva „Eleegia” partituuri, ei olnud tal autorist vähimatki aimu. Et saksofonile ja klaverile kirjutatud muusika teda aga tõeliselt köitis, oli vaja leida kaaslane, kellega koos see ette kanda. Nii kohtuski Charles Visser endast üsna erineva muusikunatuuriga noore saksofonisti Luc…
4 minutit
Arbor incognita* – pärimusmuusika
Ootamatult on meie õuele kasvanud elusuuruses pärimusmuusika puu. Kui me puud istutades arvasime teadvat, millise seemne me külvame, siis viimase kahekümne aastaga on sirgunud sellest üpris tundmatu puu. Sel hetkel, kui puu sai mulda pandud, unistasime, kuidas juurtega maas ja traditsioonidest elujõudu ammutav puu peaks tulevikus välja nägema. On need…
2 minutit
Videvikuaeg lausa nõuab vaikust, rahu, jutte ja laulu
Seoses hiljuti toimunud südantsoojendava lauluürituste sarjaga „Videvikuaja laulud”, on põhjust rääkida meie oma põlisest laulukultuurist. „Videvikuaja laulude” taga seisavad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu, kes enda sõnutsi võtsid asja ette lähtuvalt omaenda soovist ja vajadusest, et vanamoodi laule kuulata ja ühes laulda. Meie pimedatel sügisõhtutel olid võõrustajateks kohalikud lauluseltskonnad Ütsiotsõ,…
6 minutit
Kaie Partsi modernistlik skulptuur ja ehted
Näitus „Kaie Parts. Metall ja kivi” Vabaduse galeriis kuni 6. XII . Näitust saadab äsja ilmunud album „Kaie Parts. Metall ja kivi”, mille on koostanud Kaie Parts ja kujundanud Tiit Jürna (Tõnis Rannapi fotod, Tiina Randviiru tõlge, Juta Kivimäe tekst, Tallinn 2011).
Kaie Partsi näitus hõlmab nii abstraktse vormikõnega 1970. ja…
Kaie Partsi näitus hõlmab nii abstraktse vormikõnega 1970. ja…
3 minutit
Kirjutada ehtest
Maria Valdma näitus on kui terviklik installatsioon, kus ehteobjektid ning raamid toetavad teineteise olemasolu näituseruumis ning teenivad ekspositsiooni kontseptuaalset alget.
Maria Valdma näitus „Võõrastemaja” Iida galeriis kuni 31. I 2012.
Ilmselt on minu huvi ehtekunstist kirjutamise vastu ärgitanud hiljutine osalus kunstiteadlaste ja ehtekunstnike ühisprojektis „Eheteoor” galeriis Iida. See projekt, põnev (semi)professionaalne eksperiment,…
Maria Valdma näitus „Võõrastemaja” Iida galeriis kuni 31. I 2012.
Ilmselt on minu huvi ehtekunstist kirjutamise vastu ärgitanud hiljutine osalus kunstiteadlaste ja ehtekunstnike ühisprojektis „Eheteoor” galeriis Iida. See projekt, põnev (semi)professionaalne eksperiment,…
3 minutit
Kollaaži kood
Mall Nukke näitus „Urban Mystic II ” („Linnamüstika”) Tartu Kunstimaja väikeses galeriis 20. X – 27. XI.
Kollaažigurmaanist kunstniku Mall Nukke loomingust on säärase multivisuaali tihedusega mitte harjunud inimesel peaaegu võimatu saada ülevaadet, tuvastada põhiprintsiipe ja arengutendentse, vormilisi ja sisulisi varieerumisi. Võib-olla tuleks alustada lihtsalt kollaažide võimalikult tähelepanelikust vormilisest kirjeldamisest? Liiatigi…
Kollaažigurmaanist kunstniku Mall Nukke loomingust on säärase multivisuaali tihedusega mitte harjunud inimesel peaaegu võimatu saada ülevaadet, tuvastada põhiprintsiipe ja arengutendentse, vormilisi ja sisulisi varieerumisi. Võib-olla tuleks alustada lihtsalt kollaažide võimalikult tähelepanelikust vormilisest kirjeldamisest? Liiatigi…
3 minutit
Valge paberi arm
Valli Lember-Bogatkina tööde läbilõige Tallinna laululava all 30. X – 7. XI, näitus „Minu Tallinn” Vabaduse galeriis 27. X – 15. XI ja näitus „Naine ja laps” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 4. XII.
Veel üks kunstisõprade magnet on ilmunud Tallinna näitusepindadele: 90aastaseks saanud Valli Lember-Bogatkina. Kui nad on kunstisõbrad, siis mis…
Veel üks kunstisõprade magnet on ilmunud Tallinna näitusepindadele: 90aastaseks saanud Valli Lember-Bogatkina. Kui nad on kunstisõbrad, siis mis…
3 minutit
Andestus, puhastumine ja kirgastus
Kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandi võistlus
Arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil on välja pandud kõik 66 võistlustööd, mis laekusid kultuuriministeeriumi ja arhitektide liidu korraldatud kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandi konkursile (näitus on avatud 16. XI – 4. XII). Sedavõrd arvukas osavõtt üllatab ilmselt kõiki, seda enam, et üldpilt on ühtlaselt professionaalne, ei…
Arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil on välja pandud kõik 66 võistlustööd, mis laekusid kultuuriministeeriumi ja arhitektide liidu korraldatud kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandi konkursile (näitus on avatud 16. XI – 4. XII). Sedavõrd arvukas osavõtt üllatab ilmselt kõiki, seda enam, et üldpilt on ühtlaselt professionaalne, ei…
4 minutit
Millist kriitikat on arhitektidel vaja?
Kunstikriitika päeval küsis Ingrid Ruudi vestlusringis osalejatelt, millist kriitikat ootab arhitekt. Tol hetkel ei jõudnud ma sellele nii kiirelt reageerida, seepärast teen seda nüüd, kuu aega hiljem.
Arhitekt ootab ikka oma töö mõistmist ja kiitust. Selleks, et kriitika ka asja edasi viiks, on vaja kindlasti enamat kui kuulda, et su maja…
Arhitekt ootab ikka oma töö mõistmist ja kiitust. Selleks, et kriitika ka asja edasi viiks, on vaja kindlasti enamat kui kuulda, et su maja…
2 minutit
Rohkem kriitikat!
21. oktoobril toimus Märzi projektiruumis kunstikriitika päev alapealkirjaga „Diagnostika” eesmärgiga kaardistada Eesti kunsti-, arhitektuuri- ja disainikriitika tänase päeva seis trükimeedias. Pikk ja tihe päev koosnes arutelugruppidest peavoolu-, eriala- ja omaalgatuslikus meedias tegutsejate osalusel: kohal olid Eesti Ekspressi, Postimehe ja Äripäeva kultuuriajakirjanikud, Sirbi, kunsti- ja arhitektuuriväljaannete toimetajad ning omaalgatuste nagu Müürileht,…
2 minutit
Kommentaar: Päevaleht, nädalaleht, kuukiri – igal oma roll ja tähendus. Kas ikka on?
Ajakirjanduse võib jaotada valdkondade järgi: laste-, noorte-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, majandus-, aga ka meelelahutusväljaanded. Igaühel oma aines, spetsiifika ning väljendumiskeel. Ajakirjanduse võib jaotada ka ilmumissageduse põhjal: päeva- ja nädalalehed, kuu-, kvartali- ja poolaastakirjad. Nende aines võib kattuda, kuid viis, kuidas ainest edastatakse, sõltub üsnagi sellest, kui tihti väljaanne lugejani jõuab.…
2 minutit
Artishok kui platvorm, eksperiment, avatud mõttelaad
Artishokist kõnelevad Maarin Mürk, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Elnara Taidre, Margus Tamm, Gregor Taul, küsitleb Reet Varblane.
Artishok on eksperiment, millega uuritakse kapitaliringlusest ja riiklikest institutsioonidest sõltumatu kunstikriitika võimalikkust. Kunstikriitika kunstikriitika pärast. Vt ka noorus kohustab. // Kõik, kes soovivad teha kaastööd, edastada infot või avaldada arvamust: artishokmovement@gmail.com
Internetipõhine väljaanne Artishok sai…
Artishok on eksperiment, millega uuritakse kapitaliringlusest ja riiklikest institutsioonidest sõltumatu kunstikriitika võimalikkust. Kunstikriitika kunstikriitika pärast. Vt ka noorus kohustab. // Kõik, kes soovivad teha kaastööd, edastada infot või avaldada arvamust: artishokmovement@gmail.com
Internetipõhine väljaanne Artishok sai…
10 minutit
Kunstikriitika diagnoosid ja p(rogn)oosid
21. oktoobril korraldasid Eesti AI CA sektsioon ja võrguplatvorm Artishok Maarin Ektermanni eestvedamisel Märzi projektiruumis esimese kunstikriitika päeva „Diagnostika”. Kogunes esinduslik hulk Eesti (endiste ja tänaste) kunstikriitikute, peavoolu- ja erialameedia ning omaalgatuslike väljaannete esindajaid. Arutleti nii kitsalt kunstikriitika praeguse seisu kui kultuurimeedia toimimispõhimõtete üle, rünnati, süüdistati, kiideti ja kahetseti vastastikku…
4 minutit
Pealelend
Näitekirjanik Martin McDonaghit võib põhjusega nimetada eesti teatri lemmikiirlaseks: tosina aasta kestel on meil lavale jõudnud viis tema teksti, neist üks koguni kahel korral. Nüüd siis tema värskeim, 2010. aastal kirjutatud „Kadunud käsi” („A Behanding in Spokane”). Kas selle näidendi puhul on publikul põhjust oodata midagi varasemate tekstidega samalaadset või…
1 minut
Miks on ronk nagu kirjutuslaud?
Vanemuise „Kadunud käes” pole äralangemisi, loodud on püsiva kohaloleku ja filmitud tegelikkuse tunne.
Vanemuise „Kadunud käsi”, autor Martin McDonagh, tõlkija Laur Lomper, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) ja valguskunstnik Siim Allas. Mängivad Riho Kütsar, Maarja Mitt, Ott Sepp ja Markus Luik. Esietendus 18. XI Sadamateatris.
Vanemuises on „Kadunud käe”…
Vanemuise „Kadunud käsi”, autor Martin McDonagh, tõlkija Laur Lomper, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) ja valguskunstnik Siim Allas. Mängivad Riho Kütsar, Maarja Mitt, Ott Sepp ja Markus Luik. Esietendus 18. XI Sadamateatris.
Vanemuises on „Kadunud käe”…
5 minutit
Meedia- ja rahakomöödiad üksiküritavas Monoteatris
Monoteatri „Jan Uuspõld ja tema elu meedias”, autor, lavastaja ja esitaja Rein Pakk. „Minu hind?”, autor Bjarni Haukur Thorsson (Island), tõlkija Kadre Vaik ja lavastaja Andrus Vaarik. Mängib Anatoli Tafitšuk. Etendused Vene kultuurikeskuses.
Monoteater on end seni teadvustanud eelkõige Jan Uuspõllu ühemeheteatrina. Konkreetse näitleja isik(sus) määrab publiku suhtumise. Tean mitmeid inimesi,…
Monoteater on end seni teadvustanud eelkõige Jan Uuspõllu ühemeheteatrina. Konkreetse näitleja isik(sus) määrab publiku suhtumise. Tean mitmeid inimesi,…
3 minutit
Eestlanna eksperiment õhupumbaga
Liisa Smith: „Näitlejate elu on Inglismaal raske: neil on küll tohutult võimalusi, aga ka palju pettumusi.”
Oktoobris tõi eestlannast vabakutseline lavastaja Liisa Smith Londonis The Lion & Unicorn Theatre’s lavale Shelagh Stephensoni näidendi „Eksperiment õhupumbaga”. East Anglia ülikoolis ja Suurbritannia Kuninglikus Teatriakadeemias õppinud Liisa Smith on lavastanud nii Inglismaal kui ka…
Oktoobris tõi eestlannast vabakutseline lavastaja Liisa Smith Londonis The Lion & Unicorn Theatre’s lavale Shelagh Stephensoni näidendi „Eksperiment õhupumbaga”. East Anglia ülikoolis ja Suurbritannia Kuninglikus Teatriakadeemias õppinud Liisa Smith on lavastanud nii Inglismaal kui ka…
4 minutit
Kirg ja teadmatus katseklaasis
„Eksperimendis õhupumbaga” näidatakse meile katseklaasi valatud kokteili, mis tekitab juues aina suuremat janu.
Giant Olive Theatre’ „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Liisa Smith, helilooja Angus Moncrieff, kunstnik Cara Newman, valguskunstnik Ciaran Cunningham. Mängivad Steven Lello, Holly Clark, Rae Brogan, Billie Fulford-Brown, Olivia Hunter, Noah James ja Mason Kayne. Esietendus 18.…
Giant Olive Theatre’ „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Liisa Smith, helilooja Angus Moncrieff, kunstnik Cara Newman, valguskunstnik Ciaran Cunningham. Mängivad Steven Lello, Holly Clark, Rae Brogan, Billie Fulford-Brown, Olivia Hunter, Noah James ja Mason Kayne. Esietendus 18.…
3 minutit
Maasoojus ja Eesti
Kuigi Eesti pinnas ei kuuma nagu Islandil, saab maasoojust kasutada ka meil. Ulatuslikumalt kui seni. 22. novembril toimus Tallinnas maasoojuse kasutamisele pühendatud foorum.
Näiliselt innovaatiliselt isemõtlev Eesti otsib teid oma energeetika mitmekesistamiseks. Siiani riigi energeetilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse mootorina toimiv põlevkivi ei ole kindlasti lõpmatute varudega ning karmid keskkonnanõuded…
Näiliselt innovaatiliselt isemõtlev Eesti otsib teid oma energeetika mitmekesistamiseks. Siiani riigi energeetilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse mootorina toimiv põlevkivi ei ole kindlasti lõpmatute varudega ning karmid keskkonnanõuded…
4 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
Maarja Vaino, sünd 1976
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kultuuride uuringud
Doktoritöö „Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus” http://www.tlu.ee/files/news/4294/Vainoa98ac35bf045327df8a0dfc70b4fa09e.pdf
Kaitsmine toimub 7. detsembril kl 14 Tallinnas Rüütli tn 10 TLÜ Ajaloo Instituudi saalis.
Juhendaja: prof Rein Veidemann
Oponendid: prof Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool) ja prof Arne Merilai (Tartu Ülikool)
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kultuuride uuringud
Doktoritöö „Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus” http://www.tlu.ee/files/news/4294/Vainoa98ac35bf045327df8a0dfc70b4fa09e.pdf
Kaitsmine toimub 7. detsembril kl 14 Tallinnas Rüütli tn 10 TLÜ Ajaloo Instituudi saalis.
Juhendaja: prof Rein Veidemann
Oponendid: prof Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool) ja prof Arne Merilai (Tartu Ülikool)
2 minutit
Tantsitud ja etendatud teadmised
Zafra Lerman on keemiaharidusega hariduse edendaja, kes koos oma õpilastega on leidnud unikaalse, ühtlasi universaalse tee, mil moel keerukamaid loodusseadusi mõistetavaks teha. Peale haridusasutuste on ta oma kujutavat kunsti, teatrit ja tantsu kasutavat meetodit rakendanud ka vanglates ja tänavalaste puhul. Maailma Kultuurinõukogu autasustas teda 2000. aastal oma hariduspreemiaga just nende…
3 minutit
Avalikud loengud
Reedel, 2. detsembril kell 13.30 esineb Tallinna tehnikaülikooli ruumis VII-131 (Ehitajate tee 5) avaliku loenguga „Õppimine Prantsusmaal” („Study in France”) akadeemilise ja teadustöö atašee Remi Brochenin Prantsuse Instituudist Eestis. Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud.
Laupäeval, 3. detsembril kell 16 toimub Tallinna ülikooli Mare hoone auditooriumis M -134 Stanfordi…
Laupäeval, 3. detsembril kell 16 toimub Tallinna ülikooli Mare hoone auditooriumis M -134 Stanfordi…
1 minut
Sümbioos on meid loonud, mitte võitlus
In memoriam Lynn Margulis 5. III 1938 – 22. XI 2011
Kui Charles Darwin 1859. aastal oma „Liikide tekke” avaldas, ei olnud sõna „sümbioos” bioloogias veel kasutusel. See sai tuntuks saksa mikrobioloogi Anton de Bary tööde kaudu alles 1870. aastate lõpul.
Sümbioos on liikide kooselu, mis põhineb positiivseil suhteil ühe- või teistsugusel…
Kui Charles Darwin 1859. aastal oma „Liikide tekke” avaldas, ei olnud sõna „sümbioos” bioloogias veel kasutusel. See sai tuntuks saksa mikrobioloogi Anton de Bary tööde kaudu alles 1870. aastate lõpul.
Sümbioos on liikide kooselu, mis põhineb positiivseil suhteil ühe- või teistsugusel…
5 minutit
E-raamatute mõjust kirjakultuurile
Aastal 1971 sai 24aastane üliõpilane Michael S. Hart oma venna parima sõbra kaudu ligipääsu Xerox Sigma V suurarvutile, mis oli üles seatud Illinoisi ülikooli. Hart, kellele polnud võõras matemaatika, kirjandus ega tänavamuusikuna rahateenimine, ei olevat esimese hooga teadnudki, mida uhke võimalusega teha. Kuna Harti kasutajakonto avati 4. juulil, otsustas ta…
4 minutit
Hämaralad ja -ajad. „Hullunud Tartu”
Et november on külm, pime ja kultuuriliselt tühjavõitu aeg, on ju ammugi teada. Tekk üle pea ja mis seal ikka. Aga Jaan Malin, näe, ärgitas meid, Tartu asjatajaid sellist novembrit ja sellelaadset linnaruumi kunstidega täitma. Kas nüüd ainumalt kaunitega – ka nonde kõhedamatega, et hingedeajal saaks esile tulla kõik too…
2 minutit
Luule disainikuuril
Asko Künnap, Mardikate määraja. Mälestused. Kirjutanud ja kujundanud Asko Künnap. Toimetanud Karl Martin Sinijärv. Näo Kirik, 2011. 93 lk.
Asko Künnapil ilmus sellel aastal uus luuleraamat „Mardikate määraja”, mis juba pealkirjas tema õieli sirutatud tundlaid reedab. Ja maailm on rohtmaa, mis end talle õieli vastu sirutab, täis olevusi, kellest igaühele on…
Asko Künnapil ilmus sellel aastal uus luuleraamat „Mardikate määraja”, mis juba pealkirjas tema õieli sirutatud tundlaid reedab. Ja maailm on rohtmaa, mis end talle õieli vastu sirutab, täis olevusi, kellest igaühele on…
6 minutit
Elu nagu uni, see talumatult kerge
Vanas muinasjuturaamatus „Unesnõiduja” juhtus tihti nii, et polnud kindlalt aru saada, et keegi on koll või kolliga asendatud, alles kolli aplus ja ahnus ning inimestes tekkinud kahtluseidu võisid ta paljastada. Tšuktšide maailmataju oli müstiline, eks nad võisidki vahest võtta kaika ja kolliks peetu lihtsalt maha lüüa. Tänases on sama tunne:…
3 minutit
Ilmsivaatleja küps debüüt
Margus Tamm, Unesnõiduja. Toimetanud Keiu Virro. Kujundanud autor. Raudwara, Tallinn 2011.
Margus Tamm on peamiselt kunstnik ja disainer (kõne all pole niisiis näiteks Id Revi samanimeline bassimees), kirjanikuna on „Unesnõiduja” tema debüüt. Tõtt-öelda meenutab kõnealune debüüt mõneski mõttes ühe hoopis teise, hoopis teistsuguse kunstniku Sandra Jõgeva 2008. aastal ilmunud ja 2009.…
Margus Tamm on peamiselt kunstnik ja disainer (kõne all pole niisiis näiteks Id Revi samanimeline bassimees), kirjanikuna on „Unesnõiduja” tema debüüt. Tõtt-öelda meenutab kõnealune debüüt mõneski mõttes ühe hoopis teise, hoopis teistsuguse kunstniku Sandra Jõgeva 2008. aastal ilmunud ja 2009.…
4 minutit
Antipropaganda
Propaganda uurimine on libateadus, mille juured ei ole kontaktis millegi viljakaga.
Garth S. Jowett, Victoria O’Donnell, Propagandast ja mõjustamisest. Tõlkinud Peedu Haaslava, toimetanud Inga Bowden. Kujundanud Siiri Timmermann. Tänapäev, 2011. 394 lk.
Sõna „propaganda” viib meie oludes mõtted kahele asjale. Esiteks lähiminevikus aega, mil meie vanemad (või vanemad inimesed ise) tegid perioodiliselt…
Garth S. Jowett, Victoria O’Donnell, Propagandast ja mõjustamisest. Tõlkinud Peedu Haaslava, toimetanud Inga Bowden. Kujundanud Siiri Timmermann. Tänapäev, 2011. 394 lk.
Sõna „propaganda” viib meie oludes mõtted kahele asjale. Esiteks lähiminevikus aega, mil meie vanemad (või vanemad inimesed ise) tegid perioodiliselt…
4 minutit
Palju õnne seitsmenda miljardi puhul!
Inimpopulatsioon ajastas oma kasvamise uue miljardini nii, et seda võiks võtta ka sünnipäevakingina. Saab ju tuleval aastal neljakümneseks meie kasvu piiride pärast muretsenud Rooma Klubi aruanne. Rooma Klubi ise asutati 1968. aastal Itaalia töösturi Aurelio Peccei ja Briti teadlase Alexander Kingi eestvedamisel. See kavandati ühendama kõigi kontinentide teadus-, majandus- ja…
7 minutit
