$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kalevi Kull
-
Miks on roheliste toetus väiksevõitu?
Ühiskonnas, kus on soov kasvus kellelegi järele jõuda, on rohelisel vaatel vähem toetust kui seal, kus sellist alaväärsust ei tunta.
Roheline liikumine on maailmavaatena väga noor. Kuigi ökoloogia teadusena sündis juba rohkem kui sada aastat tagasi, tuli ta teadusest välja rahva sekka (ehk ajakirjandusse) keskkonnaprobleemide teadvustudes alles 1960ndail, sealhulgas Rachel Carsoni raamatu „Hääletu kevad“ mõjul. Donella ja Dennis Meadowsi jt „Kasvu piirid“ ilmus 1972. aastal, Herbert…4 minutit -
Olla elus
Üheski meie praegusel hetkel elusas rakus pole elu katkenud juba vähemalt kaks miljardit aastat.
Võib öelda, et elamist ennast peaaegu ei saagi ideaalses keeles kirja panna – ideaalses, niisuguses, mida täppisteadus on enda jaoks järjest paremaks teinud. Elamine ise pole mitte valem, vaid ülesannete lahendamine, lahenduste otsimine, selle valemiteni liikumise tee. Elamine on kogu aeg mingisuguses kokkusobimatuses, sest just see puuduolek on otsingute eeldus.
Elus olla. Olla elus. Sellest kõnelda on veidi…13 minutit -
Sümbioos on meid loonud, mitte võitlus
In memoriam Lynn Margulis 5. III 1938 – 22. XI 2011
Kui Charles Darwin 1859. aastal oma „Liikide tekke” avaldas, ei olnud sõna „sümbioos” bioloogias veel kasutusel. See sai tuntuks saksa mikrobioloogi Anton de Bary tööde kaudu alles 1870. aastate lõpul.
Sümbioos on liikide kooselu, mis põhineb positiivseil suhteil ühe- või teistsugusel kommunikatsioonil lähestikku elavate organismide vahel. Oluliseks tõukeks sümbioosi mõiste kasutuselevõtule oli 1870. aasta paiku tehtud avastus, et samblike keha koosneb…5 minutit -
Kuidas säästvat arengut ära tunda
Mida tähendab säästlik areng ehk ökoloogilises tasakaalus eluviis? Selle all mõeldakse sellist elu ja majandamisviisi, mis teistel ega tulevastel eluvõimalust ära ei võta, mis elutingimused alles jätab. See on ka tasakaalu määratlus: võime teha õige palju, aga sinnamaani, kus me elukeskkonda pöördumatult ei muuda.
Mismoodi need pöörduvad ja pöördumatud ehk säästlikud ja mittesäästlikud muutused teineteisest erinevad? Uuriks mõne näite peal. Näiteks veekasutus, veeringe. Võtame vajaliku vee jõest või järvest, või ojast,…3 minutit
