2010-47 (3326)
Talvejazz toob kevade lähemale!
Enne kevadist suurimat jazzifestivali hoiab „Jazzkaar” 12. veebruarist 18. märtsini meeled erksad „Talvejazzi” kontserdisarjaga. Seekord on rõhk eesti muusikal – kaks pianisti-heliloojat Tõnu Naissoo ja Urmas Lattikas plaanivad kuulajate ette tuua oma 2011. aastal ilmuvate albumite värsked kavad, jazzilauljatari Kadri Voorandi kontsert viiakse raadiokuulajateni üle Euroopa. Kavas on ka välismuusikute…
2 minutit
Reisikirjad Vilde kohvrisse
Eduard Vilde 145. sünniaastapäeva puhul korraldas Vilde muuseum laste ja noorte reisijuttude võistluse “Minu reisuelamus”. Viis kuud kestnud konkursile laekus mõlemas vanusegrupis kokku 180 tööd üle Eesti. Rõõmustav polnud mitte üksnes arvukas osavõtt, vaid ka kirjutiste eripära, mistõttu žürii mõnevõrra üllatavagi üksmeelega otsustas esile tõsta mitmeid aspekte. Nendeks olid ühelt…
1 minut
Esimene Sirp uuel aastal
* Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik avaldasid kahe peale kokku neli uut raamatut. Nüüd räägivad neist.
* Kas Tartu ülikooli tuleks juhtida samamoodi nagu äriühingut?
* Eesti poliitelu ahistab populism, nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal jääb puudu idealismist ja põhimõttekindlusest. Kui Savisaar ka taanduma peaks, leiavad ta kannupoisid koha Reformierakonna ridades.
* Cornelius Hasselblatt…
* Kas Tartu ülikooli tuleks juhtida samamoodi nagu äriühingut?
* Eesti poliitelu ahistab populism, nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal jääb puudu idealismist ja põhimõttekindlusest. Kui Savisaar ka taanduma peaks, leiavad ta kannupoisid koha Reformierakonna ridades.
* Cornelius Hasselblatt…
1 minut
Lahkus Eino Tamberg
24. detsembril lahkus 80-aastasena helilooja Eino Tamberg.
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1955. aastast ning osales ka praeguse juhatuse töös.
Eino Tamberg lõpetas 1953. aastal Tallinna Konservatooriumis Eugen Kapi kompositsiooniklassi. Ta on kirjutanud muusikat väga paljudes žanrites – olulisemad neist kuuluvad sümfooniliste teoste…
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1955. aastast ning osales ka praeguse juhatuse töös.
Eino Tamberg lõpetas 1953. aastal Tallinna Konservatooriumis Eugen Kapi kompositsiooniklassi. Ta on kirjutanud muusikat väga paljudes žanrites – olulisemad neist kuuluvad sümfooniliste teoste…
1 minut
Ilse Lehiste 31.01.1922–25.12.2010
Esimesel jõulupühal lahkus USA-s 88-aastaselt keeleteadlane Ilse Lehiste.
Ilse Lehiste oli sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõja-väelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks.
1944. aastal põgenes Lehiste Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning…
Ilse Lehiste oli sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõja-väelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks.
1944. aastal põgenes Lehiste Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning…
2 minutit
Inimkeel ei vabasta loomalikust loomusest
Ene Vainik, EKI seminari „Emotsioonid keeles ja keele ümber” (www.eki.ee/~ene/seminar/) algataja ja läbiviija: Miks on keele ja emotsioonide vastasmõju uurimine nii oluline?
Ad Foolen, Nijmegeni ülikooli (Holland) lingvistikaosakonna dotsent: Keeleteaduses on pikalt olnud tavaks vaadelda keelt ainult mõistuspärasest vaatepunktist: sõnad esindavad mõisteid ja laused kujutavad endast mõtte edasiandmise vahendit. Ameerika…
Ad Foolen, Nijmegeni ülikooli (Holland) lingvistikaosakonna dotsent: Keeleteaduses on pikalt olnud tavaks vaadelda keelt ainult mõistuspärasest vaatepunktist: sõnad esindavad mõisteid ja laused kujutavad endast mõtte edasiandmise vahendit. Ameerika…
5 minutit
VASTAB Ülo Sõstra, geoterminite töörühma esimees, TTÜ mäeinstituudi vanemteadur, geoloogia-mineraloogiateaduste doktor
Kokku on tulnud geoterminite töörühm. Kes sinna kuuluvad ja miks on kokku tuldud?
Üldistes sõnaraamatutes nagu ÕS 2006, VKS 2006 ja EKSS 2009 on suhteliselt palju ebatäpsusi geoloogia, geotehnika (ehitusgeoloogia) ja mäenduse terminite alal, rida olulisi termineid ka puudub. Töörühma kuuluvad nende kolme eriala ülikoolide ja asutuste esindajad. Ühtsete standardite…
Üldistes sõnaraamatutes nagu ÕS 2006, VKS 2006 ja EKSS 2009 on suhteliselt palju ebatäpsusi geoloogia, geotehnika (ehitusgeoloogia) ja mäenduse terminite alal, rida olulisi termineid ka puudub. Töörühma kuuluvad nende kolme eriala ülikoolide ja asutuste esindajad. Ühtsete standardite…
2 minutit
VASTAB Peeter Päll, keelekorraldaja
Oled erialaterminoloogia korrastamisega rinda pistnud. Millistes küsimustes erialateadlastel ja keeleteadlastel kõige sagedamini lahkarvamusi ette tuleb?
Minu kogemus piirdub küll üksnes sõjanduse terminikomisjoni tööga, kuid seal oleme üldiselt suutnud lahkarvamusi vältida; ilmselt on vastastikune usaldus olnud suur. Üsna meelsasti lepitakse ka sellega, et erialapruuk võib erineda üldkeelsest ega kiputa üldkeelele kõike…
Minu kogemus piirdub küll üksnes sõjanduse terminikomisjoni tööga, kuid seal oleme üldiselt suutnud lahkarvamusi vältida; ilmselt on vastastikune usaldus olnud suur. Üsna meelsasti lepitakse ka sellega, et erialapruuk võib erineda üldkeelsest ega kiputa üldkeelele kõike…
2 minutit
Keel areneb pidevalt
Korrastatud oskuskeeleta ei ole Eesti Vabariigis mõeldav õppimine, õpetamine ja korralik uurimistöö.
Eesti keel areneb kiiresti ja eriti kiiresti muutub teaduskeel. See on ka loomulik, sest teadus ise areneb kiiresti ja viimastel aastakümnetel on kujunenud paljud täiesti uued teadussuunad, nagu näiteks küberneetika, geenitehnoloogia jpt. Või võtkem arvutiteaduse, kus terminoloogia loomisel…
Eesti keel areneb kiiresti ja eriti kiiresti muutub teaduskeel. See on ka loomulik, sest teadus ise areneb kiiresti ja viimastel aastakümnetel on kujunenud paljud täiesti uued teadussuunad, nagu näiteks küberneetika, geenitehnoloogia jpt. Või võtkem arvutiteaduse, kus terminoloogia loomisel…
7 minutit
Suhelda saab vaid multimodaalselt
Informatsioon on ühesuunaline, kommunikatsioon on põhimõtteliselt kahesuunaline. Kahe osaleja kommunikatsioon ei toimu aga mitte ainult keele vahendusel, vaid kasutame ka keha, žeste ja näoilmeid − modaalsusi. Kommunikatsiooni evolutsioon tipneb ülimalt väljendusrikka ja ökonoomse suulise keelega. Arvatakse, et kommunikatsioon põhineb kas häälitsustel või miimilisusel/žestikuleerimisel.
4 minutit
Morfosüntaksi pikk päev
Helle Metslang, kust olete leidnud oma uurimisteemad?
Alustasin generatiivse grammatika grupis Huno Rätsepa juures. Tema soovitas mulle Juhan Peegli ideed uurida rahvalaulude keelt süntaktilisest vaatenurgast. Juhan Peegli ja Huno Rätsepa käe all analüüsisin rahvalaulu keelt, kaitsesin kandidaadiväitekirja 1978. aastal. Teine doktoritöö kasvas välja eesti keele teadusliku grammatika ettevalmistamisest. Mulle sattus…
Alustasin generatiivse grammatika grupis Huno Rätsepa juures. Tema soovitas mulle Juhan Peegli ideed uurida rahvalaulude keelt süntaktilisest vaatenurgast. Juhan Peegli ja Huno Rätsepa käe all analüüsisin rahvalaulu keelt, kaitsesin kandidaadiväitekirja 1978. aastal. Teine doktoritöö kasvas välja eesti keele teadusliku grammatika ettevalmistamisest. Mulle sattus…
7 minutit
Arhitektuurimuuseumi „juhtum”
2011. aasta 1. jaanuaril möödub 20 aastat Eesti Arhitektuurimuuseumi asutamisest. Jah, just 1. jaanuariga 1991 dateeris tollane kultuuriminister Lepo Sumera muuseumi asutamise käskkirja. Lepo Sumera jääb meie ajalukku kui tõeline looja: tema ja Erkki-Sven Tüür musitseerisid soolalao avamisel ning veidi hiljem kirjutas Lepo Sumera soolalaole Eestis vist tänaseni ainulaadse ruumimuusika.…
4 minutit
Kuidas taltsutada jõuluhirmu
Jõuluvana juuresolekul ei tohi vanduda, juua, suitsetada ja lärmi teha.
Mängufilm „Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele” („Rare Exports: A Christmas Tale”, Soome-Norra-Prantsusmaa-Rootsi 2010, 80 min), režissöör ja stsenarist Jalmari Helander, operaator Mika Orasmaa, produtsent Petri Jokiranta. Osatäitjad Onni Tommila, Jorma Tommila, Per Christian Ellefsen, Ilmari Järvenpää, Peeter Jakobi. Esilinastus Eestis…
Mängufilm „Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele” („Rare Exports: A Christmas Tale”, Soome-Norra-Prantsusmaa-Rootsi 2010, 80 min), režissöör ja stsenarist Jalmari Helander, operaator Mika Orasmaa, produtsent Petri Jokiranta. Osatäitjad Onni Tommila, Jorma Tommila, Per Christian Ellefsen, Ilmari Järvenpää, Peeter Jakobi. Esilinastus Eestis…
2 minutit
Patuoinaste otsimise aasta
Tagasi vaadates jääb kindel mulje, et peagi mööduval 2010. aastal räägiti eesti filmi asjus palju rohkem filmiraha kui -kunsti puudumisest. Peeti mängufilmikonverentsi, PÖFFi paiku poliitkorüfeede pisikest ümarlauda ning jututube ETV „Vabariigi kodanikes” ja „Jüri Üdi klubis”, ilmusid arvamused ja ülevaated päevalehtedes ja Eesti Ekspressis.
5 minutit
Joaquini viibimine kahes osas
Räpparikarjäärist ei saanud asja, habemesse pobisev Joaquin ei võitnud hiphopparite südameid.
Dokumentaalne mängufilm „Ma olen ikka veel siin” („I’m Still Here”, US A 2010, 106 min), režissöör Casey Affleck, peaosas Joaquin Phoenix, stsenaarium Casey Affleck ja Joaquin Phoenix.
Ükskord ammu, enne veel kui Nokia kontserdimajas pandi maha punane vaip ja anti…
Dokumentaalne mängufilm „Ma olen ikka veel siin” („I’m Still Here”, US A 2010, 106 min), režissöör Casey Affleck, peaosas Joaquin Phoenix, stsenaarium Casey Affleck ja Joaquin Phoenix.
Ükskord ammu, enne veel kui Nokia kontserdimajas pandi maha punane vaip ja anti…
5 minutit
Avalik kiri noorele stsenaristile
Kui oled algaja kirjamees ja kribid stsenaariume, sest filmimehed ju tellivad, ole ettevaatlik, ära hakka tööle lepinguta!
Puss täkke teeb rinda ja kuulekas ruunon ise kes peale surub.Ning veri, mis purskub on kleepuv ja kuum.Saab ligaseks söötmata muru.
Hando Runneli salm luuletusest „Vanad sõbrad”
Ühel õhtul ütles Laura:„Telekast tuleb mingi sinu loo järgi…
Puss täkke teeb rinda ja kuulekas ruunon ise kes peale surub.Ning veri, mis purskub on kleepuv ja kuum.Saab ligaseks söötmata muru.
Hando Runneli salm luuletusest „Vanad sõbrad”
Ühel õhtul ütles Laura:„Telekast tuleb mingi sinu loo järgi…
7 minutit
Üks kauge jõulujutt lörtsi ja vihmaga, filmist rääkimata
Õigupoolest on minu siinse jõulujutu algus tõsimeeli filmi väärt lugu, aga filmini jõuame ka. Kamp Pärnu noormehi, kõik Eesti sõjaväe sundteenistuse läbinud mehed, on jõulureede õhtul Hollandis kindla sooviga Belgiasse jõuda. Aga viisat pole kellelgi, sest Belgia konsul Riias oli kindlalt keeldunud seda andmast.
4 minutit
Meele „taeva alt” Saalomoni ülemlauluni
Raul Meele näitus „Saalomon ja Raul” Munkadetaguse torni galeriis kuni 6. I 2011.
Eesti keeles on väljend „mis meelel, see keelel”. On see maitsmismeel? Ei, eesti keeles algab mõtlemine närvilõpmetest ning tajud ulatavad ajudesse. Ehk teisisõnu, viiele meelele lisandub veel üks: mõtlemine. Kõik kokku üks meel. Mida võib arvata selline…
Eesti keeles on väljend „mis meelel, see keelel”. On see maitsmismeel? Ei, eesti keeles algab mõtlemine närvilõpmetest ning tajud ulatavad ajudesse. Ehk teisisõnu, viiele meelele lisandub veel üks: mõtlemine. Kõik kokku üks meel. Mida võib arvata selline…
6 minutit
Kuidas hinnata performance’i-kunsti?
Seda teksti ajendas mind kirjutama Mai Söödi artikkel „Performance’i-kunsti taak” (Sirp, nr 44), aga ka vastuseta jäänud küsimus „Kuidas adekvaatselt performance’it hinnata?”. Millegi hukkamõistmine eeldab arusaamist ja mõistmist, kusjuures hea-halva skaala ei ole peamine.
4 minutit
Rohi hakkab kasvama juurest
Lõppevale kunstiaastale tagasi mõeldes tuleb vägisi meelde omaaegne revolutsioonilise situatsiooni määratlus: alamkihid ei taha ja ülemkihid ei saa enam endistviisi jätka, pluss loomulikult võimatu (majanduslik) olukord. Aga see ei käi sugugi mitte ainult kunsti kohta: kultuur või õigemini kultuuritegemist saatvad (takistavad) asjaolud (eelkõige raha ja tegijate sotsiaalsete garantiide puudus) on…
2 minutit
Something out of nothing
„Olen teinud midagi eimillestki”, kirjutas John Constable (1776–1837) oma maalitud maastike kohta. Tõepoolest, selleks oli alust XIX sajandi alguse maalikunsti kontekstis. Endiselt oli siis oluline ideoloogia, mis lähtus eriti Prantsusmaal 1648. aastal asutatud kuninglikust maalikunsti ja skulptuuri akadeemiast. 1795. aastal oli see arhitektuuriakadeemiaga kaunite kunstide akadeemiaks liidetud ja kujundas arusaamist…
6 minutit
Kui suur on suur armastus
Sirje Runge Kumus eksponeeritud maal „Suur armastus” on tähelepanuväärne teos, aga mitte üksnes oma suuruse poolest. Seda on varem eksponeeritud Rotermanni soolalaos, ent Kumus mõjub ta siiski teistmoodi, justkui oleks uuesti üle maalitud. Ruum on teine ja intiimsem, selle mõõtkava sootuks erinev, valgus tugevam ning Jaan Ollik on maali aluse vormistanud…
2 minutit
Kunstihoones avaneb modernismi süda
Näitus „CoBrA ja Co” Tallinna Kunstihoones kuni 21. I 2011. Kuraatorid Denis Laoureux ja Harry Liivrand.
Maalinäitus „CoBrA ja Co” avab eesti publikule modernistliku kunsti ühe arengutee 1940. aastate lõpust kuni tänapäevani. CoBrA suurtest klassikutest tegutseb veel vaid ülikõrges eas Pierre Alechinsky, ent rühmituse pärandi arendajad, kelle tööd on näitusel…
Maalinäitus „CoBrA ja Co” avab eesti publikule modernistliku kunsti ühe arengutee 1940. aastate lõpust kuni tänapäevani. CoBrA suurtest klassikutest tegutseb veel vaid ülikõrges eas Pierre Alechinsky, ent rühmituse pärandi arendajad, kelle tööd on näitusel…
3 minutit
Arhitektuuritoimetaja võlu ja valu
Kolm kuud on Sirbis olnud iganädalane arhitektuurirubriik. See aeg on kokkuvõtete tegemiskes küll pisut lühike, kuid mingi ettekujutus selle valdkonna kajastamise võimalikkusest ja vajalikkusest on siiski tekkinud. Nii mõnigi kahtles esimesel hetkel, kas on üldse võimalik iga nädal kolm lehekülge täita arhitektuuritemaatikaga – nii tihti ju maju ei valmi ja…
3 minutit
Kes on ruumilise sidususe minister?
Pool Eestist on muutunud museaalseks ääremaaks. Seal elab kümnendik Eesti elanikkonnast. Piiririigi ja sillapea ambitsioonidega Eesti on küll üha avatum, kuid tahes-tahtmata ikka Euroopa ääremaa. Kas koostatava üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+” söandatakse argise arengu kastist välja astuda, et väljendada eestlaste avalikku huvi?
4 minutit
Energiatõhusus ja selle hind
„Hea arhitektuur peaks reageerima sotsiaalsele, tehnilisele ja kultuurilisele arengule ning suutma öelda midagi ka meie tuleviku kohta. Seetõttu pean väga oluliseks, milliseid küsimusi tõstatab modernne arhitektuur ökoloogia teemal – nii oluliseks, et see on andnud mulle motivatsiooni uue arhitektuuri loomiseks,” ütleb Austria arhitekt Georg W. Reinberg oma raamatu „Ecological Architecture…
5 minutit
Maastikuarhitektuur. Inimesele
Pilguheit maastikuarhitektuurile, selle eriala ideoloogiale ja kitsaskohtadele.
Eelsõna
Õigupoolest oleksin võinud selle kerge veste maastikuarhitektuurist teostada sellisel moel, milleni soovis jõuda Walter Benjamin – tsitaatide kogumina, sest asjad, mida öelda, on kõik kuskil ammu öeldud ja oleks üsna mõistlik ning lugejasõbralik need maailmast ühte lugemiskorda kokku koguda. Kuna ma ei saa aga…
Eelsõna
Õigupoolest oleksin võinud selle kerge veste maastikuarhitektuurist teostada sellisel moel, milleni soovis jõuda Walter Benjamin – tsitaatide kogumina, sest asjad, mida öelda, on kõik kuskil ammu öeldud ja oleks üsna mõistlik ning lugejasõbralik need maailmast ühte lugemiskorda kokku koguda. Kuna ma ei saa aga…
6 minutit
Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaas
17. novembril taasavati Tallinna Issanda Muutmise peakiriku konserveeritud ikonostaas.
Tallinna Issanda Muutmise Peakirik (SuurKloostri 14) kuulus algselt tsistertslaste ordu peaingel Miikaelile pühendatud nunnakloostrile. Pärast reformatsiooni, 1543. aastal, sai nunnakloostrist tütarlaste õppeasutus ning 1631. aastal käskis kuningas Gustav II Adolf muuta endise kloostri kuninglikuks gümnaasiumiks. Kloostrikirik läks aga üle Rootsi garnisoni…
Tallinna Issanda Muutmise Peakirik (SuurKloostri 14) kuulus algselt tsistertslaste ordu peaingel Miikaelile pühendatud nunnakloostrile. Pärast reformatsiooni, 1543. aastal, sai nunnakloostrist tütarlaste õppeasutus ning 1631. aastal käskis kuningas Gustav II Adolf muuta endise kloostri kuninglikuks gümnaasiumiks. Kloostrikirik läks aga üle Rootsi garnisoni…
5 minutit
Suurkogu aasta
Teatris käib ajaarvamine sootuks teistmoodi kui muude inimeste maailmas. „Head uut aastat!” – teatris ei kõla see soov aasta esimestel tundidel ja päevadel, vaid hoopis augustis või hiljemalt septembri alguses, kui teatritegijad on suvepuhkuselt tagasi ja alustatakse uue hooaja esimeste proovidega. Samuti olen ma täheldanud, et minevikku meenutades on teatriinimestel…
1 minut
Kuidas seletada teatripilti lavakooli juhile?
Võimalus sattuda vaatama nii tehniliselt täiuslikku kui ka kunstiliselt põnevat lavastust on kahetsusväärselt väike.
Olin just alustanud sõnateatri kalendriaasta olulisemaid kunstisündmusi kokkuvõtva artikli kirjutamist, kui Postimehe veergudel lahvatas diskussioon Eesti teatrikultuuri hetkeseisu üle. Arutelu katalüsaatoriks oli Ott Karulini juhitava Eesti Teatri Agentuuri korraldatud seminar pealkirjaga „teater | väärtus”, mille raames…
Olin just alustanud sõnateatri kalendriaasta olulisemaid kunstisündmusi kokkuvõtva artikli kirjutamist, kui Postimehe veergudel lahvatas diskussioon Eesti teatrikultuuri hetkeseisu üle. Arutelu katalüsaatoriks oli Ott Karulini juhitava Eesti Teatri Agentuuri korraldatud seminar pealkirjaga „teater | väärtus”, mille raames…
9 minutit
„Pähklipureja” – tore jõulukink kõigile
Estonia uhiuus ballett „Pähklipureja” annab rikkalikult võimalusi näitlemiseks ja tantsimiseks.
Rahvusooperi Estonia „Pähklipureja”, helilooja Pjotr Tšaikovski, libretist Marius Petipa, koreograaf Ben Stevenson (Texase Balletiteater, US A), muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost, lavastaja Timothy O’Keefe (US A), kunstnik Tom Boyd (Houstoni Ballett, US A),…
Rahvusooperi Estonia „Pähklipureja”, helilooja Pjotr Tšaikovski, libretist Marius Petipa, koreograaf Ben Stevenson (Texase Balletiteater, US A), muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost, lavastaja Timothy O’Keefe (US A), kunstnik Tom Boyd (Houstoni Ballett, US A),…
5 minutit
Kuidas loobuda koos eluga tasuta kaasa saadud vaimsest stardipaketist?
Tartu Uue teatri „Sisaliku tee” on õnnestunud ristisõda suure hulga praeguste väärtuste vastu.
Tartu Uue teatri „Sisaliku tee”, autor ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Kristel Leesmend ja Nero Urke. Esietendus 11. XI Genialistide klubis.
Selguse huvides alustan endast. Siinse teatriarvustuse kontekstis võiks…
Tartu Uue teatri „Sisaliku tee”, autor ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Kristel Leesmend ja Nero Urke. Esietendus 11. XI Genialistide klubis.
Selguse huvides alustan endast. Siinse teatriarvustuse kontekstis võiks…
5 minutit
MUUSIKAMAAILM
Rostropovitši ja Karajevi festivalid Bakuus1. – 10. XII korraldati Bakuus Kara Karajevi nimeline pianistide konkurss, pianismikonverents ning esseekonkurss teemal „Klaver Kara Karajevi loomingus” esmakordselt rahvusvahelistena. Mõlemat žüriid juhtis Bakuu muusikaakadeemia rektor pianist Farhad Badalbäili, ka kuulsa Gabala festivali üks juhte. Kara Karajevi nime kannab praegu riiklik kammerorkester.
8 minutit
Siluetid ja labürindid
„Siluetid ja labürindid”: Tallinna Kammerorkester ja EMT A segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel 4. XII Tallinna Metodisti kirikus.
Tallinna Kammerorkestri kontsert „Siluetid ja labürindid” haakus oma mõttelaadilt ja osalt ka muusikute tuumikult 7. detsembril toimunud NYYD Ensemble’i keelpillikvarteti kontserdiga. Mõlemas kavas võis leida eesti heliloojate Pärdi, Sumera ja Kõrvitsa teoseid. 4.…
Tallinna Kammerorkestri kontsert „Siluetid ja labürindid” haakus oma mõttelaadilt ja osalt ka muusikute tuumikult 7. detsembril toimunud NYYD Ensemble’i keelpillikvarteti kontserdiga. Mõlemas kavas võis leida eesti heliloojate Pärdi, Sumera ja Kõrvitsa teoseid. 4.…
2 minutit
Mõtlemine algab kujustamisest
„The Music of the Image”: Brüsseli Filharmoonikud, Lewis Morison (altsaksofon), Gaëlle Mechaly (sopran), Juanjo Mosalini (bandoneon) ja Gabriel Yared (klaver) Dirk Brossé dirigeerimisel 2. XII ning „Suur filmimuusika kontsert”: Peterburi sümfooniaorkester Cinema ja Žanna Dombrovskaja (sopran) Igor Ponomarenko juhatusel 6. XII Estonia kontserdisaalis.
Pimedate Ööde filmifestivali raames võis näha igasuguseid…
Pimedate Ööde filmifestivali raames võis näha igasuguseid…
3 minutit
Hetk ajas
Jõuluaaria” kolm kontserti: 27. XI, 4. ja 11. XII Tallinna Jaani kirikus.
Kontserdi kuulajale mõjub Jaani kiriku uus interjöör väga sooja ja heledana. Akustika on suurepärane ja lisaväärtuse kontserdipaigana annavad orelid, millest üks asub all altari juures. Kõik kolm „Jõuluaaria” kontserti erinesid peale esinejate ja kavavaliku ka stiililiselt ja emotsionaalselt. Kontserte…
Kontserdi kuulajale mõjub Jaani kiriku uus interjöör väga sooja ja heledana. Akustika on suurepärane ja lisaväärtuse kontserdipaigana annavad orelid, millest üks asub all altari juures. Kõik kolm „Jõuluaaria” kontserti erinesid peale esinejate ja kavavaliku ka stiililiselt ja emotsionaalselt. Kontserte…
3 minutit
Bachi uurides, kuulates ja mängides
Intervjuu Lembit Orgsega
Oled Eesti muusikaelus tuntud pianisti, klavessinisti, ansamblisti, koolitaja ja pedagoogina. Üks sinu olulisi huvisid ja uurimisobjekte on aastaid olnud Johann Sebastian Bach, kelle muusika sügavustesse oled püüdnud tungida nii interpreedi kui teoreetikuna: võtnud ette reise Bachi radadele, käinud kuulamas maailma parimaid Bachi interpreete. Ajalehes The New York…
Oled Eesti muusikaelus tuntud pianisti, klavessinisti, ansamblisti, koolitaja ja pedagoogina. Üks sinu olulisi huvisid ja uurimisobjekte on aastaid olnud Johann Sebastian Bach, kelle muusika sügavustesse oled püüdnud tungida nii interpreedi kui teoreetikuna: võtnud ette reise Bachi radadele, käinud kuulamas maailma parimaid Bachi interpreete. Ajalehes The New York…
5 minutit
Neeme Järvi kontserdimaraton Berliinis
Neeme Järvi on jälle Berliinis, kus annab detsembris metropoli filharmoonikutega seitse kontserti. Oma debüüdi selle muusikakollektiivi ees tegi eestlane kümme aastat tagasi, juhatades Pärdi, Prokofjevi ja Tšaikovski teoseid. Viimati seisis maestro Spree jõemetropolis maailma ühe prestiižikama sümfooniaorkestri ees tänavu märtsis, toona kõlas Filharmoonia nooblis Tiergarteni linnaosas asuvas hoones Brahmsi, Weberi…
3 minutit
Muusika-aasta 2010: Rõõmu ja muret
Ivari Ilja:
Pianisti mätta otsast vaadatuna valmistas rõõmu klaverimängijate järelkasv, mille tugevuses võis veenduda klaverifestivalil Chopini ja Schumanni noorte pianistide galakontserte kuulates. Oli mitmeid suurte heliloojate ümmargusi tähtpäevi nii meil kui maailmas, mille tähistamine pakkus publikule rohkesti võimalusi kuulata huvitavaid kontserte ning saada osa põnevatest juubeliüritustest. Muredest võiks ju rääkida…
Pianisti mätta otsast vaadatuna valmistas rõõmu klaverimängijate järelkasv, mille tugevuses võis veenduda klaverifestivalil Chopini ja Schumanni noorte pianistide galakontserte kuulates. Oli mitmeid suurte heliloojate ümmargusi tähtpäevi nii meil kui maailmas, mille tähistamine pakkus publikule rohkesti võimalusi kuulata huvitavaid kontserte ning saada osa põnevatest juubeliüritustest. Muredest võiks ju rääkida…
8 minutit
Ühest Tartus ilmunud muusikateooria õpikust
Tartu vanaraamatuärides võib tänaseni aeg-ajalt müügil kohata 1913. aastal avaldatud mahukat venekeelset muusikateooria õpikut (461 lehekülge), mille autoriks on keegi Julia Pustorosleva. Raamatu pealkiri, nagu tol ajal kombeks, on pikk ja põhjalik: „Muusika elementaarteooria koos muusikaajalooliste selgituste, 13. kuni 20. sajandist pärit heliloojate loomingu näidete, klahvkeel- ja poogenpillidel heli tekitamise…
2 minutit
Regilaulust siin ja seal
Kolm novembrisündmust – konverentsil, raamatus, Internetis
Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimus 24. ja 25. novembril regilaulukonverents pealkirjaga „Sa laulad siinnä, ma laulan siellä”. Rahvalaulu-uurijate kokkusaamisele andsid lisamõõtme veel kaks sündmust: esitleti „Eesti regilaulude andmebaasi” (www.folklore. ee/regilaul) ja Ingrid Rüütli raamatut „Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi” (toimetanud Edna Tuvi, sisaldab…
Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimus 24. ja 25. novembril regilaulukonverents pealkirjaga „Sa laulad siinnä, ma laulan siellä”. Rahvalaulu-uurijate kokkusaamisele andsid lisamõõtme veel kaks sündmust: esitleti „Eesti regilaulude andmebaasi” (www.folklore. ee/regilaul) ja Ingrid Rüütli raamatut „Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi” (toimetanud Edna Tuvi, sisaldab…
3 minutit
Kas tekstil on sugu? ehk Ekspeditsioon autori aluspükstesse
Viimasel ajal on kirjanduskriitika tõusnud väga huvitavate diskussioonide objektiks. Veelgi enam, küsimus on laienenud peale teksti ka autorile, nii et võime sama hästi rääkida autorikriitikast. Piir nende vahel on aga äärmiselt hägune. Ühelt poolt on kõlanud arvamusi, nagu mõjutaks mõne autori sugu ja isiksus tema teksti liigmalbelt vastu võtma, teiselt…
8 minutit
KIRJANDUSGALLUP 2010
Milline teos, sündmus, ilming tõuseb (praeguse seisuga) lõppevast kirjandusaastast (s.t v.a detsember) kõige eredamalt esile ja miks?
Berk Vaher:
Ei ole ma siin originaalne: esile tõuseb ikka sagin Sofi Oksase “Puhastuse” ümber. Ehmatus selle üle, et keegi meile nii lähedal ja justkui samas kirjanduslikus kaalukategoorias tegutsenu äkki meist kirjutades meie…
Berk Vaher:
Ei ole ma siin originaalne: esile tõuseb ikka sagin Sofi Oksase “Puhastuse” ümber. Ehmatus selle üle, et keegi meile nii lähedal ja justkui samas kirjanduslikus kaalukategoorias tegutsenu äkki meist kirjutades meie…
14 minutit
Geeniuste asi
Õpetlik on jälgida, kuidas Vladimir Tšiž üritab irrutada väärtusliku osa vääritust, kirjandusliku geniaalsuse maisest, moraalselt ja sotsiaalselt süüdimatust isikust.
Vladimir Tšiž, Kirjanik psühhiaatri silmis. Koostanud Hando Runnel, tõlkinud Antti Lääts, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2010. 432 lk.
Smolenski aadlikest põlvneval Vladimir Tšižil (1855–1922) on suuri teeneid meie mõtteloo rahvusvahelisel viljastamisel. Kuulsa…
Vladimir Tšiž, Kirjanik psühhiaatri silmis. Koostanud Hando Runnel, tõlkinud Antti Lääts, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2010. 432 lk.
Smolenski aadlikest põlvneval Vladimir Tšižil (1855–1922) on suuri teeneid meie mõtteloo rahvusvahelisel viljastamisel. Kuulsa…
8 minutit
Inimlik mõõde
Inimese eluea suhteliselt kiire muutusega ühiskond alles püüab kohaneda.
Inimese mõõdud muutuvad tema eluea jooksul ning on iga inimese puhul isemoodi. Roomav laps näeb täiskasvanute maailma alt üles ja ainult millegi otsa ronimine avardab ta nägemisvälja. See-eest näeb ta palju terasemalt põrandat enda ees ja leiab sealt ema suureks õuduseks…
Inimese mõõdud muutuvad tema eluea jooksul ning on iga inimese puhul isemoodi. Roomav laps näeb täiskasvanute maailma alt üles ja ainult millegi otsa ronimine avardab ta nägemisvälja. See-eest näeb ta palju terasemalt põrandat enda ees ja leiab sealt ema suureks õuduseks…
8 minutit
Vajatakse animaalset teoloogiat
Fanny de Sivers töötleb eluslooduse ja inimese vahekorda ehtprantslaslikult.
Fanny de Sivers, Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm. Toimetanud Jüri Talvet. Kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli kirjastus 2010. 72 lk.
Hiljuti 90. sünnipäeva tähistanud Fanny de Sivers on teinud lugejale kauni kingituse esseekogumiku näol, mille eesmärgiks on kummutada „keskmise kristlase”…
Fanny de Sivers, Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm. Toimetanud Jüri Talvet. Kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli kirjastus 2010. 72 lk.
Hiljuti 90. sünnipäeva tähistanud Fanny de Sivers on teinud lugejale kauni kingituse esseekogumiku näol, mille eesmärgiks on kummutada „keskmise kristlase”…
3 minutit
Kristlus ja tänapäev
Essee etteantud teemal
Nii mõnigi kord on minu kolleegid või teadlastest tuttavad avaldanud taktitundeliselt imestust selle üle, et „nii tark inimene ja usklik”. Eriti aga tundub neid häirivat, et ma ei ole lihtsalt religioosne, vaid kuulun kindlasse konfessiooni (olen roomakatoliiklane) ning käin regulaarselt kirikus. Olen korduvalt pidanud vastama küsimusele, kas ma siis…
Nii mõnigi kord on minu kolleegid või teadlastest tuttavad avaldanud taktitundeliselt imestust selle üle, et „nii tark inimene ja usklik”. Eriti aga tundub neid häirivat, et ma ei ole lihtsalt religioosne, vaid kuulun kindlasse konfessiooni (olen roomakatoliiklane) ning käin regulaarselt kirikus. Olen korduvalt pidanud vastama küsimusele, kas ma siis…
5 minutit
Kellega veedad sa jaaniöö?
Tean mehi, kes kardavad öid, mida peab ärkvel olles teistega mööda saatma. Ja et mitte eputada ning teki alla pugeda, sõidavad nad öösiti ühest linnast teise. Rahunevad alles siis, kui pilet ööpikaks reisiks ostetud, ükskõik millisesse linna. Hirmul üldrahvaliku öö ees, jätavad nad päevaks-paariks maha isegi perekonna, saaks ainult üksi…
1 minut
Neli aastat sisepoliitikas – kus me oleme?
Peaministripartei piiritu enesekindlus ja ignorantsus teistsuguse vaatenurga osas on suretanud sisulise diskussiooni Eesti tuleviku üle.
Küsides kõrgest riigiametnikust sõbralt, mis on Eesti sisepoliitikas olulist toimunud viimase nelja aasta jooksul, sain vastuseks: „Mitte midagi”. Nimetatu sundiski mind nädalapäevad enne aastakümne lõppu endalt küsima, mis iseloomustab viimast valimistsüklit ehk aastaid 2007–2011.
Küsides kõrgest riigiametnikust sõbralt, mis on Eesti sisepoliitikas olulist toimunud viimase nelja aasta jooksul, sain vastuseks: „Mitte midagi”. Nimetatu sundiski mind nädalapäevad enne aastakümne lõppu endalt küsima, mis iseloomustab viimast valimistsüklit ehk aastaid 2007–2011.
5 minutit
Pomerants ja Ansip (kooris): „Kui see on lumetorm, siis sellises tormis ma tahaksingi elada”
Aasta lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid. Millised olid selle aasta suured avalikud sündmused, mis muutsid meie kohaliku maailma käiku? Kes teab. Aga mõned kandidaadid pakun välja. Võib-olla saab tippsündmuseks alanud valimiskampaania, milles Andrus Ansip on kasutanud jätkuvalt oma vana head manipuleerimisvõtet, mis on glittering generalities ja mille põhitaktika on: Eestile on…
2 minutit
