-
Kirjanike omavahelistes aruteludes olen viimasel ajal püüdnud ülekeevaid tundeid pigem maha rahustada kui üles piitsutada. Olen kutsunud üles nägema asju nende paratamatutes seostes. Paraku ei piisa ainult kirjanike – nagu ka teiste kunstide viljelejate ühepoolsest mõistlikkusest. Mina võin ennast panna nii kirjastaja, trükkali kui raamatukaupmehe olukorda, aga kui need teised end minu olukorda panna ei suvatse, vaid lähtuvad ainuüksi oma hetkehuvidest, siis võite kolm korda arvata, kes on võidumees ja…
-
Kui lahendada rahastamise küsimused, peaksid luulevideote vastu huvi tundma kõik kultuuriasutused.
Ajakirjas Looming ilmunud „Luule ilmingutes” püüdsin kokkuvõtlikult kirjeldada luule ilmnemisvorme ja luule kui kunstiliigi kokkupuutealasid teiste kunstiliikidega. Kirjutamise käigus sai endalegi mõni asi selgemaks. Näiteks see, et erinevate kunstiliikide kattuvatel aladel on tekkinud kunstiliigid, mida tuleb võtta omaette kunstiliikidena. See on küll ammuilma tuntud tõik, kuid siiski vajalik meeldetuletus. Sama on lugu sellega, et on olemuslikult iseasi, kas sõna tähenduse…
-
On ütlematagi selge, et kuna ma olen eesti keeles kirjutav kirjanik, seda enam, et luuletaja, siis on eesti keele käekäik mulle eluliselt tähtis. Keele ja selle sõnade varal mu looming tekibki. Heliloojale helid, kunstnikule värvid, minule sõnad, ehk Juhan Liivi sõnadega: minu erakond on eesti keel. Ja kohe alguses pean rõhutatult kordama kahte põhitõde, mis kehtivad kõikide keelte kohta.
1. IGA SÕNA ON VAID MINGIL MÄÄRAL KOKKULEPITUD MÄRK , TUNNUS ehk…
-
Inimese eluea suhteliselt kiire muutusega ühiskond alles püüab kohaneda.
Inimese mõõdud muutuvad tema eluea jooksul ning on iga inimese puhul isemoodi. Roomav laps näeb täiskasvanute maailma alt üles ja ainult millegi otsa ronimine avardab ta nägemisvälja. See-eest näeb ta palju terasemalt põrandat enda ees ja leiab sealt ema suureks õuduseks otsekohe üles nii nõelad kui klaasikillud. Kuigi täiskasvanud inimeste pikkus võib erineda vaat et kaks meetrit, on need erinevused tühised,…
-
„Kui ilma sünnib inime, siis on ta ull ja unine.” Umbes nii kõlab üks rahvavärss. Ehkki inimene tõstab sündides kõva kisa ja pole teada, kas ta kisab võidurõõmust või ahastusest. Selle kisa tähenduse saab kindlaks teha alles tagantjärele tarkusega. Et, näe, teades ette, millistesse jubedustesse elu ta paiskab, röökis ta juba sündides nagu pöörane. Või kui inimesel läheb elus päris hästi, võib öelda, et ju see üks suur rõõmukisa oli.
