-
Korrastatud oskuskeeleta ei ole Eesti Vabariigis mõeldav õppimine, õpetamine ja korralik uurimistöö.
Eesti keel areneb kiiresti ja eriti kiiresti muutub teaduskeel. See on ka loomulik, sest teadus ise areneb kiiresti ja viimastel aastakümnetel on kujunenud paljud täiesti uued teadussuunad, nagu näiteks küberneetika, geenitehnoloogia jpt. Või võtkem arvutiteaduse, kus terminoloogia loomisel tuli alustada peaaegu nullist. Kui aga vaadata minevikku, pole siin midagi täiesti uut. Eesti teaduskeele hoogne areng sai tuule tiibadesse…
-
Rahvusvahelise ülikooli Audentes kirjastusel ilmus järjekordne teadustööde kogumik üsna pretensioonika pealkirja all “Euroopa pärast ajaloolist laienemist”. Kuigi raamat on inglisekeelne, on seda sisukat ja vastuolulist raamatut mõistlik lähemalt analüüsida. 19 artiklit on jaotatud nelja ossa: seadused ja poliitika, majandus, sotsiaalteadused ning meedia ja raamatuülevaated. Kõigi sisu pole võimalik siin avada, tuleb piirduda vaid üldiste pintslitõmmetega ja jääda lootma, et raamat leiab lugejaid ja põhjalikumat individuaalset analüüsi.
-
Audentese ülikooli toimetised. Koostanud Peeter Müürsepp ja Alec Charles. Tallinn 2005. 286 lk.
Viimasel ajal on üha hoogustunud diskussioon Eesti haridusmaastiku tuleviku üle. Leitakse, et liiga vähe on tähelepanu pööratud kutse- ja rakenduskõrgharidusele ning ülikoolide arv on väikese vabariigi kohta liiga suur. Suuremad ja tugevamad ülikoolid näitavad näpuga väiksemate, eeskätt eraülikoolide poole, süüdistades neid kõrghariduse devalveerimises. Eriti kriitiline on olnud Tartu ülikool, kes väheneva üliõpilaskontingendi tingimustes tunnetab esmakordselt teravat…
