-
Kai Rüütel (metsosopran, Eesti/Suurbritannia), Paul Carey Jones (bariton, Suurbritannia), Tarmo Eespere (klaver, RO Estonia), kavas katkendid Mozarti, Bizet’, Massenet’, Tšaikovski, Verdi ja Wagneri loomingust. 26. VII Tallinna raekojas.
Metsosopran Kai Rüütel on harv esineja kodumaal, kuna noore laulja töö on pikemat aega seotud Londoni Kuningliku Ooperimaja Covent Gardeni ja Šoti Ooperiga Glasgow’s.
-
Vincenzo Bellini ooperi „Norma” kontsertettekanne: dirigent Alberto HoldGarrido (Hispaania), Norma – Virginia Wagner (Argentina), Pollione – Kaludi Kaludow (Bulgaaria), Adalgisa – Helen Lokuta, Oroveso – Mati Palm, Clotilde – Kristel Pärtna, Flavio – Oliver Kuusik, Estonia koor ja orkester 11. II Estonia kontserdisaalis.
„Norma” maailmaesietendus toimus 26. detsembril 1831 La Scalas. Felice Romani, kes oli koguni kaheksa Bellini ooperi libretist, tegi ka „Norma” libreto. Ooperi valmimiseks kulus heliloojal kolm kuud. Nõudlik…
-
Kontserdisari „Ooper raekojas” 5. – 22. VII Tallinna raekojas. Ülearu tihti Tartu ooperilauljad Tallinna ei satu ja juba seetõttu oli põhjust end 15. juulil raekotta asutada, sest sealsel ooperikontserdil laulsid Vanemuise solistid metsosopran Karmen Puis ja bariton Atlan Karp, klaveril Jaanika Rand-Sirp. Kavas oli Mozarti, Weberi ja Wagneri vokaalloomingut. Kontserdikülastajad olid valdavalt välismaalased, sekka üksikud kodumaised uudistajad. Avalugu Mozarti „Vado, ma dove?”(„Lähen, aga kuhu?”) kõlas Puisi esituses stiilselt ja ühtlase…
-
Georges Bizet’ ooper „Carmen”: dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost, lavastaja Walter Sutcliffe (Inglismaa), kunstnik Liina Keevallik, solistid, rahvusooperi Estonia koor, poistekoor ja orkester 28. ja 29. V Estonias.
Kui Georges Bizet’ (1838–1875) ooper „Carmen” (Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libreto Mérimée samanimelise novelli järgi) 3. III 1875 Opéra Comique’is Pariisis esietendus, arvati teos läbikukkunuks ja ajalehtedes kirjutati, et „Carmen” toob lavale rea labaselt kujutatud vastikuid tegelasi, nii et ei tahaks…
-
Tšaikovski „Padaemand”: uued peaosalised Heli Veskus (Liisa) ja Mart Madiste (Hermann) 26. II rahvusooperis Estonia. Ooper „Padaemand” esietendus 1890. aasta lõpul Peterburi Maria teatris, peaosades tookord Nikolai Figner (Hermann) ja Medea Figner (Liisa).
Estonias on seda populaarset ooperit lavastatud korduvalt. Nüüdne, Arne Miku käe all valminud „Padaemand” esietendus 2004. aastal, seega on lavastus püsinud repertuaaris üle kuue aasta. Liisa rollis on säranud meie sopranid Nadia Kurem ja Pille Lill. Kirgliku…
-
Jõuluaaria” kolm kontserti: 27. XI, 4. ja 11. XII Tallinna Jaani kirikus.
Kontserdi kuulajale mõjub Jaani kiriku uus interjöör väga sooja ja heledana. Akustika on suurepärane ja lisaväärtuse kontserdipaigana annavad orelid, millest üks asub all altari juures. Kõik kolm „Jõuluaaria” kontserti erinesid peale esinejate ja kavavaliku ka stiililiselt ja emotsionaalselt. Kontserte ühendavaks nimetajaks võib pidada esinejate kõrget professionaalsust.
-
„Meistrite akadeemia”: Kai Kallastu (sopran) ja Diana Liiv (klaver), Pille Lill (sopran) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Liszt, Pärt, Tormis ja Sisask. 13. XI Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.
Kai Kallastu on vabakutselise lauljana esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana Eestis, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaaris, mis hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani, on olnud ka eesti heliloojate teoste esmaesitusi. Lõpetanud Helsingi Metropolia ülikooli muusikamagistrina, on ta lauluõpinguid jätkanud mitme nimeka vokaalpedagoogi juhendamisel.…
-
„Pjotr Tšaikovski 170”: Mati Palm (bass) ja Maria Veretenina (sopran), klaveril Tarmo Eespere ja Piia Paemurru 16. X Matkamaja saalis.
Laupäeval anti Tallinnas Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus tuntud vene helilooja vokaalloomingut esitasid Eesti kõigi aegade tuntuim bass Mati Palm ning mitmeid laulukonkursse ja preemiaid võitnud noor lauljatar Maria Veretenina. Kontserdipaika kaunistasid Oleg Võssotski maalid. Tšaikovski (1840–1893) on maailmas üks tuntumaid ja populaarsemaid heliloojaid. Tema loomingule on omane…
-
„Eliitkontserdid”: Mati Turi (tenor) ja Martti Raide (klaver) 17. II Kadrioru lossis.
Oh, oh, mõtlen: „Kas tõesti tullakse kolmapäeval, veebruaris, õhtul pimedas Kadriorgu kammermuusika kontserdile?”. Saksa Lied’i kontsert on tänasel päeval justkui unustusehõlma vajuma hakkav luksus, ühtlasi tõsine väljakutse nii lauljale kui pianistile. Sõnadel on selles žanris suur tähendus ja klaveripartii on sageli väga tehniline. Lehitsen kavalehte, esitamisele tulevad seitse Franz Schuberti laulu, Gustav Mahlerilt neli ja Richard Straussilt kuus laulu…
