Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: „Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.“
Ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti Teaduste Akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022
Leopold Brauneissi raamat on kompendium, mis valgustab Arvo Pärdi loomingu konstruktsiooniprintsiipe, nii kompositsioonitehnilisi kui ka metafüüsilisi.
Leopold Brauneissi peetakse üheks maailma parimaks Pärdi muusika tundjaks, kelle töösse suhtub soosivalt ka Pärt ise. 14. II esitleti Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis uut raamatut „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“, mille autor on austria muusikateadlane, muusikapedagoog ja helilooja, Viinis elav Brauneiss. 2010. aasta sügisel oli Brauneiss kutsutud Tallinna EMTA kultuuriteaduste…
2009. aastal valiti mind Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM – European Society for the Cognitive Sciences of Music) juhatuse liikmeks. Enne valimist ei kujutanud ma enesele kuigi hästi ette, kas tegu on sinekuuri või, vastupidi, ametiga, kus tööd on palju, tulu aga vähe. Selgus, et tõde on vahepeal. Siinses kirjutises tahan lugejaga jagada kogemust kahest, nagu mulle tundub, seni kõige kaalukamast ettevõtmisest, millega mul ESCOM i juhatuses on tulnud kahe aasta…
Õppimist, või laiemalt, teadmiste ja oskuste omandamist ilma eksameid sooritamata oleks enesele üsna raske ette kujutada. Laias laastus võib eksamid jagada kaheks: sisseastumisja lõpueksamiteks. Sisseastumiseksamitega hinnatakse inimese võimeid ja potentsiaali omandada üht või teist laadi teadmisi, lõpueksamitega aga tema tegelikke saavutusi selles tegevuses. Formaliseeritud eksameid ehk standardiseeritud ülesannete või küsimuste kogumeid inimese võimete ja omaduste või teadmiste ja oskuste mõõtmiseks nimetatakse testideks. Testide populaarsus erineb riigiti. Traditsiooniliselt on testide rakendamist…
Leida Tarand (sündinud Karu), kes läks kooli 1915. aastal Tallinnas, on oma mälestustes (Tartu, 2010, lk 18) kirjutanud: „Muusikaline harimatus ja loomupärane andevaesus ei võimalda mul nautida muusikalisi suurvorme, vaid minu elamuste ring piirdub lühemate instrumentaal- ja vokaalpaladega. Minu viimaste aastakümnete kogemused, millised mul on kogunenud peamiselt raadio kuulamisega, tõendavad, et ka andevaest on võimalik arendada, kui talle vastavat haridust õigel ajal võimaldatakse. Mina seda ei saanud just ennekõike omaenese hoiaku…
Ühiskonnas võib teinekord muusikast kaugel seisvate inimeste seas kohata hoiakut, mille järgi pillimäng või laulmine polevat muud kui üks lust ja lillepidu. Tõepoolest, olen inglise keeles lugenud ütlust „Never met a musician who regretted for being one”, mis viitab sellele, et muusikaga tegelemine võib ka elukutselisele muusikule pakkuda suurt emotsionaalset ja intellektuaalset rahuldust. Siiski leiab teaduslikus kirjanduses viimasel ajal üha sagedamini näiteid, et tänapäeva lääne professionaalne muusikakultuur nõuab pillimängijatelt või…
Juri Lotmani nimi eesti lugejale tutvustamist ei vaja. Tõenäoliselt teavad aga vähesed, et Juri Lotmani kolmest õest vanima, Inna Obraztsova (1915–1999) tegevus oli seotud muusikaga. Paljude aastate vältel töötas Obraztsova Pihkva muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana, tegeldes selle kõrval heliloomingu ning teadusliku uurimistööga. Obraztsova muusikateoste kohta nende ridade autor midagi öelda ei oska. Trükki need olemasolevatel andmetel jõudnud ei ole ning kuivõrd Obraztsova heliloojate liitu ei kuulunud, siis ei peegelda tema…
Käisin aastavahetusel Ameerika Ühendriikides – Kesk-Läänes Ohio osariigis, täpsemalt selle pealinnas Columbuses. Hiljutise rahvaloenduse andmetel on Columbuses üle 700 000 elaniku, pealinnas koos lähiümbrusega elab kokku aga üle 1,7 miljoni inimese. Nii et mastaabid on rahvastiku poolest Eestiga võrreldavad. USA kõigi linnade seas on Columbus elanike arvult 16. kohal. Ohio teised suuremad linnad on Cleveland ja Cincinnati.
Tartu vanaraamatuärides võib tänaseni aeg-ajalt müügil kohata 1913. aastal avaldatud mahukat venekeelset muusikateooria õpikut (461 lehekülge), mille autoriks on keegi Julia Pustorosleva. Raamatu pealkiri, nagu tol ajal kombeks, on pikk ja põhjalik: „Muusika elementaarteooria koos muusikaajalooliste selgituste, 13. kuni 20. sajandist pärit heliloojate loomingu näidete, klahvkeel- ja poogenpillidel heli tekitamise mooduste selgitamise ning muusikaterminoloogiliste lühendite väikese sõnastikuga”.
Möödunud aasta 27. novembril Sirbile antud intervjuus rääkisid Toomas Siitan ja Urve Lippus muu hulgas eesti muusikateaduse aastaraamatu Res Musica esimest numbrist, mis tollal oli äsja trükikojast tulnud. Tsiteerin Siitanit: „Ajakiri valmib [EMTA] muusikateaduse osakonna ja [Eesti muusikateaduse] seltsi ühistöös. Ajakirja juures on kõige olulisem, et siin on tegu teadusliku publikatsiooniga, mille põhiartiklid on eelretsenseeritud, kusjuures tegu on rahvusvahelise retsensentide kolleegiumiga. See annab võimaluse tõsta oma töid n-ö teadusbürokraatia silmis.”…
Balti muusikateadlaste konverentsid on aset leidnud 1967. aastast igal aastal vaheldumisi erinevates Eesti, Leedu ja Läti linnades nagu Jūrmala, Kaunas, Klaipėda, Pärnu, Riia, Šiauliai, Tallinn, Viljandi ja Vilnius. Nõukogude ajal lisandus konverentside teaduslikule mõõtmele püüd uurijate konsolideerimise kaudu avaldada pisutki vastupanu Balti riikide sovetiseerimisele ning edendada sotsialistliku realismi doktriinist sõltumatult eeskätt rahvusliku muusika uurimist. (Muuseas, Leedu omaaegne president Vytautas Landsbergis on elukutselt muusikateadlane.) Arusaadavatel põhjustel ei pea Balti muusikateadlaste konverentsid…
Pärdi seminar 15. – 17. X EMTA doktorikoolis
Ilmselt pole ühelegi Eesti teaduses ja kõrghariduses töötavale inimesele jäänud märkamatuks viimastel aastatel sellesse valdkonda Euroopa Liidu tõukefondidest voolav raha. Selle raha kasutamine on seotud mitmete piirangute ja tihti üsnagi komplitseeritud asjaajamisega, ent kokkuvõttes oleks vale jätta tunnustamata teadus- ja arendustegevuse võimaluste avardumist, mida meie teadusele on hakanud võimaldama EL i vahendusel laekuvad lisaressursid. Sihtasutus Archimedese kodulehe andmetel tegutseb Eestis praegu kolmteist…
Sisekõrva implantaat on aparaat, mida kasutab tänapäeval maailmas sadu tuhandeid inimesi, sealhulgas kümneid inimesi Eestis. Tegemist on proteesiga, püütakse tehnoloogiliste vahenditega kompenseerida sisekõrva toimimise vaegust. Inimese kuulmissüsteem koosneb laias laastus kahest osast: perifeersest (kõrv) ja tsentraalsest (aju). Perifeerses kuulmises on heli kodeeritud mehaanilise võnkumise ning tsentraalses kuulmises elektriliste impulsside kujul. Mehaanilise energia teisendus elektriliseks toimubki sisekõrvas, aga kui viimane mingitel põhjustel ei toimi, siis ei saa nimetatud teisendus toimuda, heli ajusse…
Ettekanne rahvusvahelise köitekunstinäituse „Scripta manent IV ” konverentsil 28. IX rahvusraamatukogus.
Kes on Veljo Tormis? Minu ettekande eesmärk on vaadelda Veljo Tormise rahvamuusikale tugineva stiili vastuvõttu Eestis peamiselt 1960. aastatel tema kolleegide, heliloojate ja muusikateadlaste poolt. Üks meie parimaid Tormise loomingu tundjaid, EM TA professor Urve Lippus on „Eesti muusika biograafilise leksikoni” (2008) Tormisele pühendatud artiklis seda stiili iseloomustanud nii: „Suuremas osas loomingust kasutab [helilooja] lähtepunktina vana rahvalaulu, eriti eesti ja…
Ball on enesele võtnud nähtavasti mitte kuigi tänuväärse ülesande selgitada muusika toimimist kuulajale, kel puudub süstemaatiline muusikaline haridus.
Sirp palus mul tutvustada tänavu Londonis ilmunud Philip Balli raamatut „Muusikaline vaist” („The Music Instinct”, kirjastus Bodley Head). Ingliskeelse raamatu arvustamine eesti keeles on veidi küsitava väärtusega tegevus, sest tõenäoliselt ei satu selline retsensioon kunagi autori kätte ning järelikult tema ja retsensendi vahel mingit dialoogi tekkida ei saa. Nii et retsensioonist kujuneb…
„Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani” tekitab autori vastu tõsist aukartust. Raamatu maht keskmise suurusega šriftis on üle tuhande kahesaja lehekülje ning Sassoon näib ühtviisi hästi kodus olevat kõigis nendes kultuurivaldkondades, mida ta oma teoses käsitleb.
Ilse Lehiste on sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning hiljem Hamburgi ülikoolis. 1948. aastal kaitses Lehiste Hamburgi ülikooli juures filoloogiadoktori kraadi. Lehiste väitekirja teemaks oli mitmekülgsete huvidega William Morrise looming – teda peetakse üheks juugendstiili alusepanijaks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Heliloojate seast on Juhan Smuuli kõige tihedam loominguline koostöö sidunud Gustav Ernesaksaga.Valdur-Peeter Vahi / Eesti Rahvusarhiiv
31. jaanuaril täitus sajand Ilse Lehiste sünnist. Eesti päritolu keeleteadlane sai 1948. aastal Hamburgi ja 1959. aastal Michigani ülikoolist doktorikraadi. Ta on töötanud mitmes ülikoolis, kõige pikemalt Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonnas, ning olnud Kölni, Viini ja Tōkyō ülikooli külalisprofessor. Lehiste oli Ameerika Keeleteaduse Seltsi president, Essexi, Lundi ja Tartu ülikooli audoktor ning Eesti ja Soome teaduste akadeemia välisliige. Ta on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Wiedemanni keeleauhinna. Ilse Lehiste sulest pärineb arvukalt teaduspublikatsioone, eesti keeles on kättesaadavad artiklikogumik „Keel kirjanduses“ (2000) ja luulekogu „Noorest peast kirjutatud laulud“ (1989). Ilse Lehiste 1997. aastal külas akadeemik Jaan Rossil.Erakogu
Raimo Pullati andmetel on Peterburis muusikalist haridust saanud või seal muusikuna tegutsenud ligi 80 eestlast, kellest enam kui neli viiendikku olid õppinud sealses konservatooriumis ning kellest suurem osa pöördus Eestisse tagasi. Fotol Peterburi konservatoorium ajavahemikus 1910–1917.Tundmatu autor / Wikimedia Commons