2010-1 (3281)
Tagasivaade: kahel õhtul Mozartiga
Ooperi sünniaja taustast ning saatusest Eesti lavadel
26. jaanuaril 1790. aastal esietendus Viini Linnateatris Mozarti koomiline ooper „Così fan tutte”. 16. XI 1789 oli Constanze ja Wolfgangi perre sündinud viies laps, tütar Anna, kes lahkus elust samal päeval (27. XII 1787 oli lahkunud pooleaastane tütar Teresia). On säilinud kiri Puchbergile, ühele…
26. jaanuaril 1790. aastal esietendus Viini Linnateatris Mozarti koomiline ooper „Così fan tutte”. 16. XI 1789 oli Constanze ja Wolfgangi perre sündinud viies laps, tütar Anna, kes lahkus elust samal päeval (27. XII 1787 oli lahkunud pooleaastane tütar Teresia). On säilinud kiri Puchbergile, ühele…
6 minutit
Sirp 2
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis: Kultuuriministeeriumi tööd ja päevad, Eesti Vabariigi viletsuse võrgustik.
Tommyboy tegi luulekogu. Intervjuu räppar-filosoofiga, kes arvab, et me pole liiga paljudeks asjadeks Eestis üldse valmis.
Mida teha Mälu instituudiga, kas see on ohtlik, vältimatu, tarbetu või ohutu, arutavad Toomas Hiio ja Eero Medijainen.
Seppo Zetterberg ja tema…
Sirbis: Kultuuriministeeriumi tööd ja päevad, Eesti Vabariigi viletsuse võrgustik.
Tommyboy tegi luulekogu. Intervjuu räppar-filosoofiga, kes arvab, et me pole liiga paljudeks asjadeks Eestis üldse valmis.
Mida teha Mälu instituudiga, kas see on ohtlik, vältimatu, tarbetu või ohutu, arutavad Toomas Hiio ja Eero Medijainen.
Seppo Zetterberg ja tema…
1 minut
Reedel ilmub Diplomaatia
Soomele pühendatud 2010. aasta esimese Diplomaatia avaloos võrdleb ajaloolane ja Riigikogu liige Mart Nutt Eesti ja Soome ajaloo kulgu. Eestis on alati tõmmatud paralleele Soomega. Ja tegelikult on Soomes sama tehtud ka Eestiga, kuigi vähem, kirjutab Nutt. „Kuid kui kahe rahva käekäiku kõrvutada juba hallidest aegadest alates, siis näeme, kui…
3 minutit
Vanemuises esietendub 3D-tantsulavastus „Vanamees ja meri“
Vanemuise teater esietendab laupäeval, 16. jaanuaril Sadamateatris 3D-taustavideoga tantsulavastust „Vanamees ja meri“, millega ühtlasi tähistatakse balletiartisti Aivar Kallaste 50. sünnipäeva.
1 minut
Juuraku ja Amiri performance kunstihoones
Krõõt Juuraku ja Fahim Amiri performance “AUTODOMESTICATION” seoses näitusega “Blue-Collar Blues” laupäeval, 16. jaanuaril Tallinna Kunstihoone neljandas saalis kell 19.00.
1 minut
Vanemuise „Madame Butterfly’s“ laulab mainekas vene tenor Oleg Balašov
Vanemuise ooperilavastuses „Madame Butterfly“ laulab homme, 13. jaanuari külalisena Pinkertoni rolli maailmas laialt tunnustust leidnud vene tenor Oleg Balašov Peterburi Maria teatrist.
1 minut
Ki Wa Draakoni galeriis
Esmaspäeval, 11.01.2010 kell 17.00 avatakse Draakoni galeriis Ki Wa näituseprojekt „wildlife documenatries“. Projekti külalisesinejad on Toomas Volkmann, Alan Proosa ja Toomas Thetloff.
2 minutit
Evi Tihemetsa graafika näitus
Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalis (Estonia pst 8) on avatud Evi Tihemetsa graafika näitus.
1 minut
Peeter Mudisti uued maalid
Uue aasta esimene suurem näitus E-Kunstisalongis annab põhjust rõõmustamiseks meie moodsa kunsti klassika austajatele. Esmaspäevast 11. jaanuarist on avatud Peeter Mudisti isiknäitus tema viimasest loomingust.
1 minut
Anu Kalm Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 13.01.2010 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis Anu Kalmu (1960) isikunäitus „Kirjad noorele poeedile“.
1 minut
Popiparaadist Kumus
Võrdleksin kuuekümnendate noori just sel perioodil müügile ilmunud suurte plastiksvammidega, mis endasse kõike – verd, vett, õli, bensiini ja šampanjat – imesid, oma poorides segasid ning seejärel välja pigistasid – uue kunstina, uuenenud kultuurina. Leonhard Lapin Kumus eksponeeritud eesti popi klassika ning soome popiklassiku sikamies Harro näitus on kenaks ettekäändeks…
4 minutit
Hipiliikumisega Iraaki
Paranormaalne sõjavägi filmis „Mehed, kes jõllitavad kitsesid” on naiivne ja avalikult müüdipõhine.„Mehed, kes jõllitavad kitsesid” on igati muhe vaatamine, sotsiaalpoliitiliselt tundlikud teemad põimuvad lillelapse hoiaku ja parapsühholoogiaga. Film on satiiriline jant tõsistel teemadel ja tuginebki tõsilool. Saamatu ajakirjanik läheb pärast seda, kui kallim on ta maha jätnud, Iraaki reporterina mehetegusid…
3 minutit
Kõrvalpilk värskele eesti animafilmile
Tualetipoti küürimiseks kasutame paaniliselt üha moodsamaid vahendeid, ent meedial laseme endale iga päev rahulikult hinge sittuda.Selle aasta esimesed päevad möödusid teleri ees vaheldumisi Eesti suusatajate ja animameistrite tegemisi jälgides. Võin rõõmuga nentida, et nelja uue kunstilise animafilmi vaatamine osutus märksa köitvamaks tegevuseks, Eesti animaatleedid on endiselt heas vormis, hoopis paremas…
7 minutit
Rohkem kui silmaga näha
Kui inimtõug oma enesehävituslikkuse tõttu ükskord sellelt planeedilt kaoks, kaotaksid sellega ilmselt vähesed peale inimese enda.Pean tunnistama, et suhtusin James Cameroni „Avatari” enne selle esilinastust küllalt skeptiliselt. Kui mõnda filmi kiidetakse juba enne esilinastust taevani, on üheksal juhul kümnest tegu küündimatu jamaga, mis on kas üle koormatud sisutühjade eriefektidega või…
5 minutit
Hubane aastalõpukontsert
Tallinna Kammerorkestrilt Aastalõpukontsert: TK O ja Anna-Liisa Bezrodny (viiul), dirigent Eri Klas 31. XII Estonia kontserdisaalis. Eesti muusikalugu tunneb päris mitut kammerorkestrit ja nende hulgas vähemalt kahte Tallinna kammerorkestrit, seepärast tasub veel kord arutleda, kes on kes. 1961. aastal loodi Tallinna kammerorkester flöödikunstnik Samuel Sauluse initsiatiivil ja noore aktiivse dirigendi…
3 minutit
Jõulueelne kingitus
„Haydn ja Schubert”: ERSO, EFK ja Irina Zahharenkova (klaver) Daniel Reussi juhatusel 19. XII Estonia kontserdisaalis. Selle kontserdi juhtfiguur Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent Daniel Reuss on koos kooriga esinenud arvukatel kontsertidel mitmetes Euroopa kultuurikeskustes, sealhulgas Viini kontserdimajas, koorifestivalidel Šotimaal, Saksamaal, Prantsusmaal jm. Ta on teinud koostööd teistegi eesti muusikakollektiividega nagu…
3 minutit
Publik kinkis südame Paavo Järvile ja Radu Lupule
Need kunstnikud, kes kutsutakse esinema Festspielhausi lavale, on jõudnud kunstiolümpose tippu. Saksamaa üks kuulsamaid ooperija kontserdihooneid, mida juhib Andreas Mölich-Zebhauser, kutsub oma majja esinema ainult kunsti crème de la crème’i. Paavo Järvi ja tema Bremeni orkester kuuluvad sellesse kategooriasse. Grammy auhindade võitja Paavo Järvi on oma põlvkonna üks nõutumaid dirigente.…
2 minutit
Jazziaasta 2009 lõpetas vilgas viiulijazz
Aastalõpumõtted
Lõppenud jazziaasta pakkus eesti publikule hulganisti häid kontserte nii kodustelt kui ka külla tulnud muusikutelt, nagu ka häid plaate. Viimastest tulevad meelde eelkõige Kristjan Randalu igas mõttes maailmaklassiga „Desde Manhattan” ja Kadri Vooranna võimas debüüt „Tunde kaja”, aga ka Ain Agana ellukutsutud soome-eesti kvarteti „Pictures”, Šveitsis elava eestlanna Ingrid…
Lõppenud jazziaasta pakkus eesti publikule hulganisti häid kontserte nii kodustelt kui ka külla tulnud muusikutelt, nagu ka häid plaate. Viimastest tulevad meelde eelkõige Kristjan Randalu igas mõttes maailmaklassiga „Desde Manhattan” ja Kadri Vooranna võimas debüüt „Tunde kaja”, aga ka Ain Agana ellukutsutud soome-eesti kvarteti „Pictures”, Šveitsis elava eestlanna Ingrid…
2 minutit
Nimesid ja spekulatsioone
Eesti nn akadeemilise kunstmuusika esiettekannete arv oli aastal 2009 eelmise aastaga võrreldes kasinam nii teoste arvu, kaalukate žanrite kui ka välisesiettekannete poolest: andmeid on 118 originaalteose, seade või uusversiooni esmaesitusest Eestis või mõnes välisriigis – mis kindlasti ei ole lõplik arv. Nimekirjas on vaid Eesti Heliloojate Liidu liikmete looming. Ka…
1 minut
PEALELEND: Al Paldrok
Al Paldrok Mida pakub tänavune „In graafika”? Kas on tegemist ühtse kontseptsiooniga või on taas laiapõhjaline näituste popurrii?
Kui viimaste aastate põhinäitustel on järjekindlalt eksponeeritud ambitsioonikate nimedega kunstnikerühmitusi Ameerika avarustest, siis tänavu-aastane festival pöörab pea taas õhtumaa ebautoopiate suunas. Prantsusmaal tegutsev ja Marseille’s peakorterit pidav Le Dernier Cri Kamikazegrupp ühendab võrgustikuna…
Kui viimaste aastate põhinäitustel on järjekindlalt eksponeeritud ambitsioonikate nimedega kunstnikerühmitusi Ameerika avarustest, siis tänavu-aastane festival pöörab pea taas õhtumaa ebautoopiate suunas. Prantsusmaal tegutsev ja Marseille’s peakorterit pidav Le Dernier Cri Kamikazegrupp ühendab võrgustikuna…
2 minutit
Eesti ehtekunsti esimene alt
Tänavuse Roman Tavasti nimelise loomingulise stipendiumi noorele ehtekunstnikule andis detsembri lõpul kunstiakadeemia üliõpilasele Ettel Poobusele üle Tavasti ettevõtte praegune juht Arvi Tavast. Tunnustuse tõid Poobusele viimase poolaasta kaelaehted, mis mõjuvad klassikalistele kullassepatöö võtetele vaatamata ometi värsketena. Ettel Poobus on oma elu jaganud ehtekunsti ja laulmise vahel. Vaiko Epliku ansamblist Eliit…
1 minut
Lippude all
Pärnu kaasaegse kunsti aastanäitus peeti üheksandat korda ning seitsmendat aastat oli selle kuraator Andrus Joonas. Viimane on lippude all mõelnud maailmavaadet ning ideoloogiat, mis inimesi ühendab või siis eraldab. Samuti geograafilist, religioosset või sugukondlikku ruumi, kuhu sünnitakse ning mille maailmavaade tavaliselt enesestmõistetavalt omaks võetakse. Iga näitusest osa võtnud kunstnik oli…
3 minutit
Paljude sõnumitega näitus
2010 on lugemisaasta. Selle sündmuse ühe avaüritusena avati Võru Linnagaleriis näitus „Kiri”, mille kuraatorid kutsusid kunstnikke lahendama kirja saamise, kirjutamise ja lugemise temaatikat. 42 näitusel osalevat kunstnikku on lahendanud teema väga mitmepalgeliselt ja minule, ühele kuraatorile, suure üllatusena ka väga tõsiselt. Publikut ülemajanäitusele on jätkunud. Avamisele tuli umbes viiskümmend inimest, …
2 minutit
Taniloo laulatamine Billeneevega ehk Tartu kunstnike aastanäitus
Pärast 2007. aasta žüriivaba näituse eksperimenti ja 2008. aasta kuraatoriprojekti naasis Tartu kunstike aastanäitus Kunstimajas taas traditsioonilise žürii ja kujundaja vormi juurde. Žüriisse kuulusid seekord Meiu Münt, Tõnis Paberit, Imat Suumann, Markus Toompere ja Indrek Grigor. Kujundajaks oli palutud Kiwa. Näitusele laekunud 74 enamjaolt tuntud autori tööde üldpilt oli võrdlemisi…
3 minutit
Kuidas Under Adsonit magatas
Sirje Kiini käsitluses saab Marie Underi luulest intiimelu illustratsioon.„Pärast „Sonette” polnud eesti kirjandus enam endine,” kirjutab vastselt ilmunud Underi biograafia autor Sirje Kiin (lk 218). Tõsi – nagu ka see, et pärast Kiini teost pole eesti biograafiakirjutus enam endine. Iga elav luuletaja peab nüüdsest arvestama tõsiasjaga, et kord tuleb kirjandusteadlane,…
5 minutit
Biobibliograaf põline rikas
Sirje Kiini pikaajalise uurimuse tulemus on hästi ajastatud, kuna näitab vana hea biobibliograafia põlistavat jõudu.Möödunud kirjandusaastake – viivuke sajandis – oli õige meeltülendav, et päris patt oleks kurta. Kõrvuti mitme proosaluulelise algupärandiga sain kõige ärgitavama elamuse ometi metakirjanduse vallast (kui sulgudesse jätta omaenese vaimsed seiklused seoses Uku Masingu juubeliga). Sirje…
7 minutit
„Tõde ja õigus” ilmutab end prantslastele
Juturing eesti kirjanduse tähtteose tõlkijate Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze’i ja Jean-Pierre Minaudier’ga.Prantslastele pole „Tõde ja õigus” päris tundmatu: pärast sõda ilmus saksa keele vahendusel selle adaptatsioon. Nüüd siis meie suureks rõõmuks kirjastuselt Gaïa uustõlge, mille kolm esimest osa on juba poodidesse jõudnud, kaks viimast on peagi ilmumas. Millest korraga…
13 minutit
Eluvõitluse tühjus ime ümber
Tammsaare kui ühiskonnakriitilise eksistentsialisti hoiaku kohaselt peab armastus alati eluvõitluses surmale alla vanduma.Elmo Nüganen tõi eelmise aasta lõpus lavale A. H. Tammsaare romaani „Ma armastasin sakslast”. Loogiline ja sidus samm, arvestades tema mastaapseid süvenemisi sama autori kesksesse teosesse. „Tõe ja õiguse” II osal põhinevat lavastust nägingi esimest korda just Põrgulaval,…
6 minutit
Võitluslaul, tütarlaps, naeratav suu, muudab kergemaks su jalaastu
Mässajatel on veel vähem vastuseid maailma ees seisvatele valusatele küsimustele kui suurriikide juhtidel.Nelja aasta eest Sirbis ilmunud loos „Meeleparanduslik teater” (24. III 2006) osutab Marek Tamm ühiskondlikest teemadest tõukuva maailmaparandusliku teatriga kaasnevatele küsitavustele. Tamm tsiteerib Sartre’it, kes omaenda loodud „angažeeritud kirjanduse” mõistele mõeldes ütleb, et „angažeeritus” ei tohiks ses sõnapaaris…
6 minutit
Maailm ja mõnda, mis seal sees näha on
Artiklitest kogumiku kokkupanemine on raske töö. Eriti raske on iseenda artikleid valida – tean, olen isegi proovinud. Iga lugu on oluline, kunagi mingi konkreetse asja tarvis kirjutatud, kuidagi ei tahaks seda kõrvale jätta. Aga valik on tarvis teha. Ott Kurs on pärast 2004. aastat nautinud emeriitprofessori põlve ja kasutanud seda…
3 minutit
Tagasivaade Kopenhaagenile
Tunnistamine, et inimtekkeline kliimasoojenemine on vägagi tõsine probleem, viib paljude teiste küsimusteni,mida enamus ei ole valmis esitama.Kopenhaagenis eelmise aasta detsembri keskpaigas peetud ÜRO kliimakonverents oli vahest viimaste aastate üks olulisemaid poliitilisi sündmusi maailmas. Selle lõpptulemus oleks pidanud näitama suunda ja tahet inimkonna seni ühe tõsiseima probleemi lahendamisel. Tulemuseks oli aga…
10 minutit
Taskud tagurpidi
Mis juhtuks, kui Eestis oleks kõikide, mitte ainult riigikogu liikmete ja ametnike palk, vaid tõepoolest kõikide kõik sissetulekud avalikud? Kas ühiskond laguneks vaenulikeks rühmadeks? Või vihastataks ja siis lepitaks? Ehk nihkuks palgatase hoopiski üldtunnetatult õiglasemasse suhtesse? Igal juhul oleks see põnev katsetus. Milline võrdlemine läheks lahti! Temasugusel on selline palk?!
2 minutit
Kiizu-Miizu Lugemizaasta
Armas lehelugeja! Juba nädal otsa käib Eestis lugemisaasta. Sellega tõstab riik esile lugemise kui tegevuse väärtust, seega on ka Sirbi lugemine auväärsem olemise viis kui kunagi varem. Nii et – jätkake, riik kultuuriministeeriumi kehastuses vaatab Sirbi lugeja peale sõbraliku pilguga. Ta on teie tegevuse väärtustamiseks isegi logo ja maskoti teinud.…
3 minutit
Adolf Šapiro: „Mängu ilu ongi elu mõte”.
Ühel pärastlõunasel ajal selle aasta oktoobris, pärast Luigi Pirandello näidendi „Nii see on (kui teile nii näib)” taastusproovi Linnateatris vestlesime Adolf Šapiroga. Kirja said vanameistri elu- ja loometõed, mis aastate jooksul settinud, näpuotsatäis ka Eesti nostalgiat.
Kristiina Garancis: Sinu armastuslugu Eestiga algas aastal 1971, kui lavastasid omaaegses Noorsooteatris Anton Tšehhovi…
Kristiina Garancis: Sinu armastuslugu Eestiga algas aastal 1971, kui lavastasid omaaegses Noorsooteatris Anton Tšehhovi…
7 minutit
