-
Balti riikides toetati ülemineku käigus kaotajaid kõige vähem, töötud ja pensionärid jäeti saatuse hooleks. Üleminekukompensatsioon moodustas Baltimaadel poole Visegrádi riikide ja vaid kolmandiku Sloveenia mahust. Kõnealune raamat ja selle autorid pälvisid 2013. aasta Stein Rokkani auhinna. Stein Rokkan (1921–1979) oli norra politoloog, kelle töö Euroopa riikide ja parteisüsteemide uurimisel on olnud hindamatu ning kestva mõjuga. Temanimelist auhinda annavad välja Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste Nõukogu ja Euroopa Poliitikauuringute Konsortsium. Auhinna pälvib teadlane, kelle…
-
Kui kunagi tähendasid valitud esindajad ja üldine valimisõigus sammu progressiivsema ja avatuma ühiskonna suunas, siis praeguseks on sest saanud mehhanism, mis hoiab inimesed poliitikast eemal.
Michael Hardt Antonio Negri, Declaration. Perseus Books Group. Kindle Edition, 2012.
Tuneesia, Egiptus, Liibüa, Jeemen, Bahrein, Süüria, Alžeeria, New York, Tel Aviv, Madrid, London, Ateena jne. 2010. aasta lõppes ja 2011. aasta algas protestilainetustega Lähis-Idas ja seejärel mujal maailmas, kohati kestavad need senini. Kuigi meediatähelepanu on paratamatult…
-
Vaja on poliitilist kultuuri, mis ei tolereeri tühja juttu ja kus on mitte ainult aktsepteeritav, vaid ka auasi tunnistada oma teadmiste piire, selle asemel et rääkida ükskõik mida.
On ilmselge, et demokraatiat ükskõik millises vormis ei saa olla ilma sõnavabaduseta. See ei toimiks, kui inimestel ja organisatsioonidel ei oleks võimalust vabalt oma seisukohti välja käia ja nende üle debateerida ning kui kodanikel ei oleks võimalik nendest lähtuvalt oma poliitiliste eelistuste üle…
-
Reformierakonnal ja IR Lil pole peaaegu ühtegi oma teemat, mida mõni teine erakond ei oleks oma viie kõige enam ruumi pälvinud teema hulka paigutanud.
Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle valiku määrab erakondade valimisprogrammide alusel langetatud kaalutletud otsus. On alust arvata, et meie otsused valimiskasti juurde minekul või selle juures…
-
Ideaalid nagu vabadus, võrdsus, demokraatia ja enesearendamine on ökokogukondades tihti sügavamalt ja sisulisemalt realiseerunud kui ühiskonnas, kus need mõisted tekkisid.
Airi-Alina Allaste (toim), Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Sarjas „Acta socialia”, TLÜ Kirjastus, 2011. 350 lk.
1960.-1970. aastatest peale teame, et inimühiskonna kasv ülejäänud keskkonna arvelt ei saa olla piiramatu ning et inimene ei saa olla looduse absoluutne valitseja. 1980ndate lõpust (jah, juba siis oli see selgeks saamas) teame, et inimtegevuse mõju globaalsele ökosüsteemile…
-
Kõige keerulisem objekt kogu meile teadaolevas universumis on inimkeha. Selle viiekümnest triljonist rakust juba igaüks eraldi on kujuteldamatult kompleksne ja imepärane nähtus. Rakud moodustavad seostudes ja omavahelises vastastoimes organismi, mis on võimeline maailma enda ümber hämmastavalt täpselt ja mitmekülgselt tajuma. Need organismid suudavad koostöös teiste omasugustega luua, säilitada ja edasi anda teadmisi, mis on aastatuhandete jooksul korduvalt ning radikaalselt muutnud tema elukeskkonna ja kogu planeedi nägu. Kui veel sada viiskümmend aastat…
-
Tunnistamine, et inimtekkeline kliimasoojenemine on vägagi tõsine probleem, viib paljude teiste küsimusteni,mida enamus ei ole valmis esitama.Kopenhaagenis eelmise aasta detsembri keskpaigas peetud ÜRO kliimakonverents oli vahest viimaste aastate üks olulisemaid poliitilisi sündmusi maailmas. Selle lõpptulemus oleks pidanud näitama suunda ja tahet inimkonna seni ühe tõsiseima probleemi lahendamisel. Tulemuseks oli aga ebaõnnestumine, mis peaks meid kõiki murelikuks tegema ning panema meid paljuski oma väärtusi ja tegevust ümber hindama. Mõistmaks riikide läbikukkumise…
-
Väga hea ülevaade sellest, millistest institutsioonidest demokraatlikud riigid koosnevad.
Arend Lijphart, Demokraatia mustrid. Valitsemisvormid ja nende toimimine 36 riigis. Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2009. 334 lk.
On ilmne, et demokraatlikud riigid ei ole kõik oma institutsionaalselt ülesehituselt sarnased,kuid see, kuivõrd need võivad erineda, jääb tavaliselt arvatavasti märkamata, kuna tuttav (kui üldse) ollakse ennekõike oma riigi iseärasustega. Ehk võivad need mõeldavad erinevused tunduda ka lausa vastuvõetamatu või ebasobilikuna. Kas näiteks…
