27. XI hommikul avaldas EKKMi tegevjuht-kuraator Marten Esko ühismeedias ehmatava teate, et EKKM on sunnitud 2019. aasta näitusehooaja varem lõpetama, sest SA Tallinna Kultuurikatel ütles ootamatult üles üürilepingu EKKMiga. Kultuurikatla ja Tallinna linnavalitsuse tellitud ehitusauditis seisab, et kuigi laguneva hoone konstruktsioonid on rahuldavas või isegi heas seisukorras, on hoone mitmeid detaile hinnatud vaatluste põhjal (elu)ohtlikuks. Vähemalt nii seisab Esko saadetud pressiteates.
SA Tallinna Kultuurikatel peaks olema uhke, et tal on EKKMi…
Sirja-Liisa Eelma lõpetas EKA 1996. aastal. Kas maalikunst üldse ja selle sees eesti oma on kahekümne aastaga palju muutunud ning kuidas Eelma sinna sobitub?
Jaan Elken: Näitan oma Tartu ülikooli teooriaaines „Maalimine lubatud!“ 1990ndate, eelkõige maalikunstnike liidu initsieeritud suurnäituste arhiivivideoid. Kui neid poleks, võiks ehk tõesti spekuleerida muutumismantraga – tegelikult on vähe muutunud. Maalikunstist kui ruumikunsti ambitsiooniga meediumist 1990ndatel veel küll eriti ei räägitud. Installatsioonid (loe: installatiivne maalikunst) kui sellised vajavad…
Viis küsimust Kai Kaljole
Kai Kaljo isikunäitus „Kai õpetab iseennast” Hobusepea galeriis 2. – 14. XI, külalisesinejana osales Austraalia kirjanik Luke Davies.
Miks oled valinud õpetamise teema?
Õpetamise teema on olnud minu elus ja loomingus viimase viie aasta jooksul eriti valdav seoses sellega, et Tallinna ülikooli senat valis mind 2007. aastal kaasaegse kunsti professoriks. Olin enne küll ligi 20 aastat EKAs tunde andnud – alustasin III kursuse üliõpilasena ettevalmistuskursuste juhendamist –, kuid esimest…
Anders Härm
28. X lõpetas EKKM selle aasta aktiivse hooaja ning kuulutas välja järgmise aasta nüüdiskunsti auhinna ehk siis Köler Prize’i nominendid. Kes nad on ja miks just nemad?
Nomineerituks osutusid Flo Kasearu, Marge Monko, Johnson ja Johnson, Margus Tamm ja Marko Mäetamm. Kokku on nominente nagu eelmisel aastalgi viis ja valitakse nii, nagu Köler Prize’i statuut ette näeb, kunstnike kolme viimase aasta loomingu põhjal. EKKMi juhatuses (Anders Härm, Elin Kard, Neeme…
Monika Järg, tekstiilikunstnik ja -disainer, Kaunase tekstiilibiennaali Eesti näituse kuraator
Milles seisneb tänavuse, VIII Kaunase tekstiilibiennaali eripära? Mida on meil sellest õppida?
Kaunase tekstiilibiennaali algatasid tekstiilikunstnikud. Leedu tekstiilikunst on rikkalik: ilmekas narratiivsus, tehnilised katsetused, värvi- ja vormikeel – kõik on erakordselt võimas. Eestlase maitsemeelele võib-olla ehk üle pakutudki, aga maailma mastaabis hinnatud. Esimesed Kaunase tekstiilibiennaalid olid suhteliselt tavapärased tarbekunstinäitused, kuhu toodi kokku palju eri materjali, värvi- ja vormilahendusega töid. Näitused olid tihedad…
Tartu kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks muutmise plaan on tekitanud kultuuriinimestes hämmastust ning protesti. Kui Jaak Allik esitas riigikogus 28. IX selle kohta järelepärimise, sai ta peaministrilt vaid põiklevaid vastuseid. Küll selgus, et valitsusega ei olnud kultuuriminister Tartu Kunstimuuseumi puudutavaid otsuseid kooskõlastanud ning mitte ühtegi sellekohast akti ka allkirjastanud. 30. IX kohtus kultuuriminister Tartu linnapeaga, et arutada nii Tartu kunstimuuseumi kui ka teiste muuseumide küsimust ning ühtlasi otsida kunstimuuseumi kogule ka uut…
13. septembril tuli kultuuriministeeriumist pressiteade, et Tartu Kunstimuuseumist saab Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Kas see on mõistlik samm? Mida see tähendab Eesti kunsti(kultuuri)kontekstis? Mida toob see kaasa Eesti Kunstimuuseumile, Tartu Kunstimuuseumile?
Rein Lang, Eesti kultuuriminister
Tegu on haldusala korrastamisega. Tartu Kunstimuuseumi liitmist Eesti Kunstimuuseumiga üheks asutuseks on plaanitud aastaid. Kui ma ei eksi, siis algasid sellekohased diskussioonid juba kümme aastat tagasi. Ühel korralikul kunstimuuseumil (mitte ajada segi kunstigaleriiga) peab lisaks atraktiivsetele näituseruumidele olema…
Hanno Soansi vestlus Maria Arusooga
Järgmisel neljapäeval, 25. augustil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Maria Arusoo kureeritud näitus „Kontiinum_kunst kui taju. Ruum kui protsess”, millega püütakse olemasoleva ruumi, 1934. aastal loodud meie kunsti esindussaali, valge kuubi kaudu ning abil ergastada vastuvõtja taju, lõhkuda vaataja ja teose objektistatud suhet, sest tema valitud teosed pakuvad lausa n-ö füüsilist elamust, voolavad vaatajast ühel või teisel viisil läbi.
Praegu peamiselt Londonis elav Maria Arusoo (1983)…
9. oktoobrini on Jaan Toomiku videod „Isa ja poeg” (1998), „Tantsides isaga” (2003), kolmandal „KanaNaha” festivalil esitatud performance’i dokumentatsioon („Nimetu”, 2002) jt väljas New Yorgi Uues Muuseumis (New York New Museum). Tegemist ei ole küll Toomiku personaalnäitusega – isikunäitusigi on tal Ameerika Ühendriikides ja New Yorgiski mitmeid olnud –, kuid Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu kunsti näitus „Ostalgia” on üks suurejoonelisemaid seda piirkonda, mitte niivõrd geograafilises, kuivõrd just vaimses ning…
Vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali , milline on selle aasta EKA lõpetajate tase, kui võrrelda eelmiste aastatega? Kas saab välja tuua mingeid suundumusi, rõhuasetusi, midagi spetsiifilist, mis pakub tänavusele EKA lõpetajale huvi?
EKA kunstide teaduskonnas kaitses tänavu magistrikraadi 15 üliõpilast, kelle tööd olid enamikus väljas EKA noore kunsti ja disaini festivali „Tase’11” raames magistritööde näitusel Rotermanni kvartalis 23. V – 5. VI. Kaks nädalat peaks olema piisav aeg, et kõik…
Eelmisel aastal käisid sa Viini messil Artdepoo projektiga, seekord Temnikova ja Kasela galeriiga. Nagu pressiteatest võis lugeda, läks teil hästi, sest Temnikova ja Kasela galerii vahendamisel läks väliskogudesse teadaolevalt seni suurim kogus eesti nüüdiskunsti: „Erakollektsionäärid Austriast, Saksamaalt ja Lätist ostsid Kaido Ole, Krista Möldri ja Merike Estna ning läti kunstniku Inga Meldere teoseid. Suurimaks õnnestumiseks tuleb pidada Kaido Ole suurte maaliseeriate „Ettevaatust tikud II” (2006) ja „Kaks” (2003) omandamist Austria…
Hausi galerii juhataja ja Artdepoo projekti kuraator Piia Ausman kõneleb Viini kunstimessi kogemusest.
Hausi galerii saadetud pressiteates oli lugeda, et Artdepoo osales Viini kunstimessil. Mõni kuu tagasi teatasite, et Artdepoo näitusesaal suletakse. Mis vormis Artdepoo edasi tegutseb?
Hausi galerii üheks olulisemaks eesmärgiks on näidata publikule Eesti kunsti tervikpilti: nii möödanikku, tänast päeva kui ka tulevikku ehk n-ö noort kunsti. Galerii töös ja arengus on olnud igal kunstiperioodil selles tervikreas oma koht. Kaks…
Kas kuuldused Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maaliosakonna sulgemise kohta vastavad tõele? Mis põhjustel seda peab tegema? Kas see on mõistlik otsus?
Ka minuni on seni jõudnud üksnes kuuldused ja ajaleheuudised selle kohta, nagu kavatseks ministeerium lõpetada riikliku koolitustellimuse esitamise maalikunsti erialale. Ühtegi paberit ega ametlikku teadet selle kohta ma näinud ei ole, samuti pole ülikooli valitsus teemat arutanud. Tellimuse lõpetamise põhjuseks on kuuldavasti aasta tagasi saadud osaline…
Sa avad homme näituse „Paranatellonta” dominiiklaste kloostri hingepalve kabelis ning see kestab kolm päeva, kusjuures avalikkusele on see lahti vaid kahel. Miks nii lühike aeg ja selline paik?
Kunagi ei tea, miks tuleb teatav kavatsus alles teataval tunnil ja mitte varem. Mind on hakanud huvitama Eesti kunstielus viimasel ajal reljeefselt ilmsiks tulnud punase kuninganna sündroom, võidujooks, evolutsiooniline võidurelvastumine.
Kõike korraga palju ja kohe. Sedasi küsis millalgi Mari Kartau. Kiwa küsis hiljuti kunsti…
Tallinnas on hakanud tegutsema mitte ainult uus, vaid lausa uut tüüpi galerii, Temnikova ja Kasela galerii: 2. novembril avasite NO99-teatris jaapani maalikunstnike näituse, käisite Berliini messil. Millega on tegemist? Mida on oodata?
Olga Temnikova : Berliinis korraldasime muu hulgas ka Jaan Toomiku uue lühifilmi „Oleg” linastuse koos Andres Lõo heliliste etteastete ja Edith Karlssoni skulptuuride ekspositsiooniga. Tegutsemist on olnud tõesti palju. Pärast Berliini messi käisime Eesti kunstnike töid näitamas ka…
Kuidas oled rahul tänavuse „Plektrumi” festivaliga ning robotite ilmumisega meie linnapilti, näitusesaali ja teadvusesse? Mida tõstad esile?
2010. aasta „Plektrumi” loosungiks oli „Kas sa armastaksid robotit”? Meie idee ei olnud laskuda tehnikamaailma ning pakkuda konkurentsi Robotexile, vaid avada seda teemat kultuurikontekstis. Teema oli suhteliselt keeruline, kuid festivali 12 päevale tagasi vaadates tundub, et ürituste, seminaride ja muusika- ning kunstiprogrammi kaudu avasime selle teema küllaltki hästi.
Tagasiside ja tunnustus külalistelt oli suur,…
Polymeri kultuuritehase olukorrast vestlevad Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Jaanika Kuklase, Martin Rünk, Tanel Saar ja Reet Varblane.
Esimene vestlusring kultuuritehase teemal peeti endise Polümeeri tehase ruumides 2005. aasta sügisel (Sirp 2. IX 2005). Siis oli just alustatud kultuuritehase, alternatiivse polüfunktsionaalse kultuurikeskuse loomist nendes ruumides. Nüüd on Polymeri kultuuritehas suutnud ennast tõestada igati aktiivse kultuurikeskusena. Samas, augusti keskpaiku ilmus meililistidesse, suhtlusportaalidesse ja jooksis ka ajakirjandusest läbi teade, et Polymeri kultuuritehas tahetakse jätta…
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus loodi 1992. aastal Avatud Eesti Fondi poolt. Tollal tegutses keskus George Sorosi rahastamisel ning Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nime all. Keskus avati ametlikult 1993. aastal ning samades ruumides Vabaduse väljak 6 ehk siis Tallinna Kunstihoones on tegutsenud praeguseni. 1999. aastast peale, pärast Sorosi fondi tegevuse ümberstruktureerimist, tegutseb KKEK iseseisva sihtasutusena. 2000. aastani sai KKEK rahalist toetust Avatud Eesti Fondilt, seejärel töötati välja „keeruline finantseerimise skeem,…
Kui EKKM ehk Eesti Kaasaja Kunsti Muuseum on ennast viimasel ajal taas nähtavaks teinud, siis KKEK ehk Kaasaja Kunsti Eesti Keskus on avalikust tähelepanust kõrvale jäänud. Teie blogis on toodud ära äsja Amos Andersoni kunstimuuseumis lõppenud Liina Siibi, Marge Monko ja Marko Mäetamme näitus, Jaanus Samma ja Jaan Toomiku osavõtt Rauma biennaalil ning järgmise aasta Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni konkurss. Mis koht on KKEK-il Eesti kunstimaastikul?
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse…
EKKM ehk Eesti Kaasaja Kunsti Muuseum alustas Marco Laimre näitusega „Sedasi! Kütkestuse kultuur” oma neljandat hooaega. 2010. ja 2011. aastal toetab EKKMi tegevust programm – „Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011”. Sel perioodil on plaanis nii näitusetegevus kui maja renoveerimine, milleks loodate leida EASi tuge. Sa räägid pressitekstis ka EKKMist kui avalikule institutsioonile vastandatud institutsioonist, mille üks ülesanne on luua muuseumist kui sellisest kummaline kujutlus ehk hõivata ühtpidi kaasaegse kunsti muuseumi koht,…
Ungari kunstiteoreetiku ja -ajaloolasega Edit Andrásiga vestleb Reet Varblane
Edit Andrási uurimisvaldkond hõlmab nii Ameerika Ühendriikide kui ka Kesk- ja Ida-E uroopa ning Venemaa nüüdiskunsti ja teooriat, postsotsialistliku regiooni üleminekuaastaid kui ka feminismi, kunstikriitikat ja -teooriat. 2002. aastast peale on ta Ungari Teaduste Akadeemia kunstiajaloo uurimisinstituudi vanemteadur. Ta on töötanud Ungari Teaduste Akadeemia kunstikogu peakuraatori ning arhiivi juhatajana, ajakirjade Műértő (Ungari kunstiajaleht) ja Új Művészet (Kunst Täna) New Yorgi korrespondendina, olnud…
Mida loodate saavutada OÜ Visible Solutionsiga? Kas olete mõelnud Eesti või välismaisele (kunsti)turule? Või on tegemist kunstiprojektiga?
OÜ Visible Solutions on kunstiprojekt, kunstiteosettevõte, mis tegutseb reaalselt nii majanduse kui kunsti väljal, ühendades mõlemas kehtiva tegutsemisloogika ja otsides pidevalt uusi meetodeid sümboolse ja reaalse kapitali loomiseks ning nendevaheliste konverteerimisoperatsioonide sooritamiseks. OÜ Visible Solutionsi loomiseks andis tõuke Eesti riigi kultuuripoliitika, mis soosib ja suunab loovisikute ettevõtjana tegutsemist. Meie toodete ja teenuste lähtekohaks…
Eile algasid EKA arhitektuuri- ja Tallinna ülikooli linnakorralduse osakonna korraldatud VII urbanistika ja linnamaastiku päevad „Sotsiaalne tänav”. Päevad toovad kokku urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid ja aktivistid ning sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad. Loengud, töötoad, arutelud toimuvad peamiselt Kanuti gildi saalis, paralleelsessioonid („Postkapitalistlik tänav”, „Kogukondade loomine”, „Kunsti pilgu läbi”, „Loovdisain”, „Lahedad tänavad”, „Sein”) EKA arhitektuuriosakonnas (mõlemad Pikk tänav 20). Eile avati galeriis East (Pikk tn 36) Ingrid Ruudi kureeritud…
Piret Lindpere, Eesti kultuuriministeeriumi asekantsler, kuidas kommenteerite kunstiteoste tellimise seaduse uut versiooni?
Protsendiseaduse näol on ühelt poolt tegemist n-ö pehme valdkonnaga, mida kunstiteoste tellimine ju on. Teiselt poolt puudutab see riigieelarvet, riigihankeid ja ehitust. Kui 2009. aasta sügiseses eelnõus üritasime sulandada protsendiprintsiibi riigihankeseadusesse viimase muudatusena (sest riigihankeprotseduuriga on protsendiprintsiip riigi tasandil igal juhul seotud), siis pärast diskussioone rahandusministeeriumis sai selgeks, et RHSi raamesse kunstiteose ideekavandi tellimist kuidagi ei mahuta; selleks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
