Variuse „Vihmapiisad ja kuupaiste“ näitab, kui veenva kompositsioonitajuga ning seejuures materjali lausa hulljulge käsitleja on olnud autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.
Tuleb anda endast parim, et iga sõna mõte jõuaks kõigepealt laulja endani ja siis ka kuulajani.
Noorte metsosopranite ühenduse galakontsert „Metsikud mezzo’d“ 17. XI Tallinna Õpetajate Majas. Laval metsosopranid Grete Teearu, Karis Trass, Iris Roost, Johanna Maria Juhandi, Getter Unt, Anna Dõtõna, Kadi Jürgens, Merje Uppin, Aule Urb ja Tuuri Dede, külalistena Maarja Purga ja Annaliisa Pillak, klaveril Piia Paemurru, Irina Oja ja Kaili Eerma. Kavas aariad…
Selline mõttelõng hakkas kerima EMTA ooperistuudios lavale toodud Francis Poulenci Jean Cocteau’ näidendi ainelise lüürilise tragöödia „Inimhääl“ 31. mai etendusel (esitajaiks olid sopran Gèraldine Kuusik-Casanova ja Piia Paemurru klaveril, lavastaja Auri Jürna; sopranile oli lavastus osa doktori-, lavastajale magistritööst). Samale teemale juhtis mõtted juba 26. mail Lennuki tänava poollagunenud kütmata maja teise korruse…
Variuse teatri lavastus „Mojens!“ Benno Hanseni 125. sünniaastapäevaks: autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, peaosas Priit Volmer. Esietendus 20. III Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.
Kuna on lähenemas „Eesti 100“ ja me otsime pingsalt olulist, mis saja aastaga kultuurivaldkonnas juhtunud, andis Variuse teatri lavastus „Mojens!“ omamoodi võimaluse läbi elada kogu selle aja üks liin. Vaatajale…
Sarja „Lossimuusika“ kontserdid Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis: 31. I Karmen Puis (metsosopran) ja Piia Paemurru (klaver) ning 7. II Endrik Üksvärav (tenor) ja Jorma Toots (klaver).
Juba teist hooaega on Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis käimas sari „Lossimuusika“, mis pakub eripalgelist kammermuusikat. Meenuvad aastad 1970–1985, mil kammermuusika kõlas siin väga sageli. Tänu…
Bachi ja Händeli galakontsert sarjas „Eliitkontserdid“: Maria Valdmaa (sopran) ning ansambel Floridante koosseisus Ele Raik (barokkoboe), Meelis Orgse (barokkviiul), Saale Fischer (klavessiin, orel), Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Kristo Käo (teorb) 8. XII Estonia kontserdisaalis.
„Jääv, muutumatu suurus kaasluses, koosluses“ on pealkirja mõte, kui võtta appi võõrsõnade leksikon. Rõõmus kohtumine noortest muusikutest…
Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne 18. XI Estonia kontserdisaalis: solistid Kristiane Kaiser (Austria), Kristel Pärtna, Pavlo Balakin, Juuli Lill, Morten Frank Larsen (Taani), Roman Sadnik (Austria), Oliver Kuusik, Aare Saal, Mart Laur, Helen Lokuta, RO Estonia orkester, dirigent Vello Pähn.
Viimaseks romantikuks on tituleeritud Richard Straussi. Mees, kes teadaolevalt lõi…
Variuse teatri lavastus „Unustatud primadonna Els Vaarman“: autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstiline teostus Karmo Mende (Soome) ja Mare Kõrtsini, osades Katrin Lehismets, Heino Seljamaa, Diana Dikson-Soom, Peeter Kaljumäe, René Soom. Esietendus 4. X teatri- ja muusikamuuseumi saalis.
Ühe karismaatilisema laulva näitleja Els Vaarmani käekäiguga saab tutvuda lavastuses, mida Variuse teater etendab teatri- ja muusikamuuseumi saalis veel vaid mõnel õhtul – 30. ja 31. XI…
Kirjastus Canopus on avaldanud kauase Eesti Raadio helirežissööri, lugematute raadiointervjuude autori ja vanade salvestiste restauraatori Heino Pedusaare kogumiku „Uut möödunust“, kuhu autor on koondanud varem ilmunut (sama käsikirja algversiooni aastast 1986 ning ka osi 2006. aastal ilmunud kogumikust „Kive Estonia alusmüürist“) ning lisanud mõndagi uut ja huvipakkuvat.
Kui palju meid enam puudutab kõik see, mille oleme jätnud seljataha? Ei arva, et peaksin sõna võtma…
XXIII Rapla kirikumuusika festivali kontsert „Maarjamaa 800“ 2. VII Rapla Maarja-Magdaleena kirikus: Ines Maidre (orel), Allar Kaasik (tšello), Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), kammerorkester Collegium Consonante, dirigent Lehari Kaustel, Kaarli kontsertkoor, Estonia seltsi segakoor, Tartu ülikooli kammerkoor, koormeister Heli Jürgenson, dirigent Raul Talmar.
Lõpuks ometi on Maarjamaal tõeline suvi! Rapla linnakese jõekaldad on lausa tiined jasmiinilõhnast ning linna keskpunkti Rapla Maarja-Magdaleena…
Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival „PromFest“ 22.–25. V: Verdi „Aida“ uuslavastus, IX Klaudia Taevi nimeline konkurss ning kontserdid ja kohtumised.
Ei mäletagi, millal viimati sain kahest nähtusest sellise energialaengu. Mõlemad puudutavad jumalikku loodust: kevadise, jahedate ööde tõttu eriti kirgastes toonides pargialleede ja tujuka mere lummus ning inimhääl kui uskumatult varjundi- ja võimalusterohke varaait! Pärnu rohelus, parkide korrastatus, tammepuude rohkuse tõttu intensiivne energeetiline väli annavad võimaluse…
Möödunud sajandi esimestel aastakümnetel oli Eduard Vilde näidend „Tabamata ime“ äärmiselt aktuaalne ja selle teravik oli suunatud kõige „väljamaalt“ tulnu ihalusele: tõusiklikel väikekodanlastel jäi sageli mõistmata, et koju naasnul jäi ime tabamata ja kangelase peas helisesid vaid kuljused. Küll sooviks, et praeguses Eestis kerkiks esile mõni sulemeister, kes haakuks vastupidise teemaga, ärgitaks kultuuriüldsust rohkem huvi tundma nende andekate muusikute vastu, kes on oma…
Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera 5. I Mustpeade majas ning Arete Teemets – Martti Raide (kaastegev Toomas Vavilov) ja Pavlo Balakin – Sten Lassmann 17. I Tallinna raekojas.
Vapustav elamus Galina Grigorjeva autoriõhtust, kus muusikud viisid Paul Hillieri käe all pilgeni täis saali jagu kuulajaid kõrgemasse, vaimsusega täidetud ebamaisesse sfääri, pani mõtlema, milline on see sõnakujund, mis annaks minu öeldule küllaldase luulelise varjundi? Otsisin võõrsõnade leksikonist selgitust…
Kontsert sarjas „Ilus möldrineiu”: Helen Lepalaan (metsosopran) ja Martti Raide (klaver) 3. XII Tartu ülikooli aulas.
On see Tartu vaim või hoopis eestlase jonn, mis on andnud ajast aega siia linna tegusaid inimesi, kes on püsti hoidnud Tartu ülikooli, Vanemuise teatrit ja nüüd suutnud püsti panna Heino Elleri nimelise muusikakooli uue hoone, kus kuninglik Tubina saal! Uskumatu, et on suudetud vist kolm korda lühema aja jooksul, kui…
Lidia Agosti (sündinud Grauen, 1940–1951 Styx) elutee sai alguse Peterburis eestlasest mereväelase perekonnas. 1923. aastal repatrieerus perekond Eesti Vabariiki.
Pärast lauluõpinguid siinsetes erastuudiotes Varvara Malama (sajandivahetusel tunnustatud laulja Itaalia ooperilavadel, kuni revolutsioonini ka Peterburis) ja Sergei Mamontovi juures (Moskva Suure Teatri nõutud repetiitor, aastast 1920 Eestis, 1923–1932 Estonia ja erastuudiote juures repetiitor, 1924. aastast Tallinna konservatooriumi ooperiklassi õppejõud) jätkas ta õpinguid 1936. aastal Varssavi konservatooriumis ja 1938.…
Ooperimuljeid Pärnust ja Kuressaarest.
Kui keegi oleks osanud 30 aastat tagasi unistada sellisest muusikaküllusest suvises Eestis, nagu me tänavu kogeme, siis oleks peetud teda utopistiks. Kuid nüüd ületab festivalide hulk meie väikesel maalapil ka kõige julgemad fantaasiad. Kuidas kõik vaprad organiseerijad oma finantsprobleemidega hakkama saavad, jääb avalikkusele mõistatuseks ja saladuseks. Ja mis lausa hämmastav – kõikjale jätkub huvilisi nii palju, et esinemispaigad on pilgeni täidetud! Kuna olen…
Richard Wagneri „Tannhäuser”, külalistena dirigent Arvo Volmer, nimirollis Ivar Gilhuus (Norra) ja Wolframina Lauri Vasar (Saksamaa) 5. VI Estonia teatris.
„Strauss ja Mozart” 5. V Estonia kontserdisaalis: Tallinna Kammerorkester Olari Eltsi juhatusel, solistid Katherine Broderick (sopran, Suurbritannia), Mati Turi (tenor), kaastegevad Kädy Plaas, Maris Liloson (sopranid) ja Helen Lepalaan (metsosopran).
Kõik on looduspäraselt tekkinud muunduma, muutuma ja hävima, et seejärel sünniks teine.Paul Hindemithi lühiooper „Pikk jõulueine”, lavastaja Arne Mikk, dirigent Risto Joost, kunstnik Kristi Soe, valguskunstnik Rasmus Rembel, esitasid Estonia solistid ja kammerorkester. Esietendus 12. IV Estonia kammersaalis.
Dokumentaalfilm „Estoonlane Arne Mikk”, režissöör Aarno Cronvall (Soome), operaator Meelis Kadastik, monteerija Kersten Kõrge, produtsent Ruth Alaküla. Tootjad ArCron Productions, Laara Productions, ERR. Esilinastus 10. IV Estonia kammersaalis.
„Savoy ball” Estonia laval.
Pál Ábrahámi operett „Savoy ball”: lavastaja ja kunstnik Mart Sander, dirigendid Lauri Sirp ja Risto Joost, koreograaf Ingmar Jõela, valguskunstnik Anton Kulagin, Estonia solistid, koor ja orkester. Etendused 15., 16. ja 26. I Estonias.
„Itaalia lauluraamat”: Hugo Wolfi laulutsükli kontsertlavastus 23. I Estonia kontserdisaalis. Esitasid Maris Liloson (sopran), René Soom (bariton) ja Siim Selis (klaver), nõustaja ja lavastaja Andrus Vaarik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.