2004-13 (3012)
Revolutsiooni seemned
Sionismi rajaja Theodor Herzl visandas oma romaanis ?Altneuland? juudiriigi tuleviku. Kirjanduslikult pole see suurem asi, aga ideoloogilise tähisena kahtlemata möödunud sajandi olulisemaid teoseid. Selles maalitud uue ühiskonna kontuurid on hämmastavalt sarnased totalitaristlike süsteemide utoopiatele, kus kõik on õnnelikud tänu tehnika arengule ja materiaalse keskkonna edenemisele. Hiiglaslikud tammid, kõrged vabrikukorstnad jne.…
4 minutit
Keda see huvitab?
Alati, kui kirjanduses on uued ja põnevad ajad, nagu nt. kuuekümnendail, seitsmekümnendail, kaheksakümnendail, üheksakümnendail, viimati sajandihakul, toimub suurem jagu suhtlusest, üksteise utsitamisest tegelikult isikliku suhtlemise pinnal, mitte meedias. Üks teksti proovile panemise olulisimaid viise on lugemine-kuulamine, juba olemuselt hoopis midagi muud kui lihtsalt lugemine. Omas ajas on selline suhtlus, selge…
2 minutit
Eesti poliitiline avangard!
Käesolevaga teatan, et ma astun tagasi. See tähendab, et palun käesolevat kirja võtta kui minu tagasiastumiste tõendust. Ma astun tagasi baarist Peldik. See otsus ei ole tulnud kerge südamega, aga ma arvan, et nii on ainuõige. Miks ma seda teen? Esiteks sellepärast, et peen mees astub vahel ikka tagasi. Teiseks…
1 minut
Matt kolme käiguga
26. III Sirbis antud Kononovi miniatuur laheneb 1. La1! 1? Kc5 2. Lf6! Kc4 (või 2? d6) 3. Lc3 matt; 1?Kd6 2. Lc1! Ke5 3. Lf4 matt; 1? d6 2. Lh8! Kb7 3. La8 matt või 2? Kc5 3. Lc3 matt; 1? Kb7 2. Kb5 Kb8 (c8) 3. La8 matt.…
1 minut
Kalender
1. aprill
100 aastat tagasi (1904) sündis Pärnumaal Seli vallas füsikokeemik Adolf Gustav Parts. Suri 18. II 1996 Sydney lähedal.
100 aastat tagasi (1904) sündis Pärnumaal Seli vallas füsikokeemik Adolf Gustav Parts. Suri 18. II 1996 Sydney lähedal.
3 minutit
Pilk piiri taha
?Springdance?
13. ? 17. IV toimub Hollandis Utrechtis festival ?Springdance?, mis esitleb uue põlvkonna tantsuloojate ja moekunstnike loomingut Hollandist, Eestist, Prantsusmaalt ja Indiast. Eestit esindavad rahvusvahelisel tantsufestivalil Mart Kangro, Katrin Essenson, ZUGA ühendatud tantsijad ning moekunstnik Reet Ulfsak.
13. ? 17. IV toimub Hollandis Utrechtis festival ?Springdance?, mis esitleb uue põlvkonna tantsuloojate ja moekunstnike loomingut Hollandist, Eestist, Prantsusmaalt ja Indiast. Eestit esindavad rahvusvahelisel tantsufestivalil Mart Kangro, Katrin Essenson, ZUGA ühendatud tantsijad ning moekunstnik Reet Ulfsak.
2 minutit
Annika Künnap 9. I 1963 ? 30. III 2004
Lahkunud on meie kallis kolleeg Annika Künnap. Annika oli ilus inimene. Ilus, rahulik ja soe. Tema looming oli leidlik, inimlähedane ja täis üllatavaid nüansse.
Annika sündis 9. jaanuaril 1963 Tartus. 1982 ? 1987 õppis ta EKAs tekstiilierialal. Siis läks koos abikaasa Ukoga Sangastesse; selline romantiline pööre sobis hästi nende…
Annika sündis 9. jaanuaril 1963 Tartus. 1982 ? 1987 õppis ta EKAs tekstiilierialal. Siis läks koos abikaasa Ukoga Sangastesse; selline romantiline pööre sobis hästi nende…
1 minut
Teatrist koduteel
Madis Kõiv, ?Finis nihili? (lav. Priit Pedajas). Professor ? Ain Lutsepp, Anselm Apostata ? Sulev Teppart. TEET MALSROOS
Rudolf: Oh, issand, miks mind küll kunstiga piinatakse!
Rudolf: Oh, issand, miks mind küll kunstiga piinatakse!
5 minutit
Tõnu Koger 19. X 1944 ? 30. III 2004
Lõppenud on teeneka kirjastustöötaja Tõnu Kogre elutee. Eesti Entsüklopeediakirjastus on kaotanud hiljutise kauaaegse hea kolleegi, juhi, tõlkija ja toimetaja.
Tõnu Koger sündis Tallinnas. 1963 lõpetas ta kuldmedaliga Tallinna 2. keskkooli. Suur tehnikahuvi viis ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1968 cum laude mehaanikainseneri diplomiga. Andekas noormees jäeti ametisse oma instituudi…
Tõnu Koger sündis Tallinnas. 1963 lõpetas ta kuldmedaliga Tallinna 2. keskkooli. Suur tehnikahuvi viis ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1968 cum laude mehaanikainseneri diplomiga. Andekas noormees jäeti ametisse oma instituudi…
1 minut
Vastuvooluteater, mainstream ja arengus toppama jäänud teater… või mis?
J. Jacobs, W. Casey, ?Grease? (lav. Andres Dvinjaninov). Sandy ? Liisi Koikson, Danny ? Priit Võigemast. PRIIT GREPP
Teisipäevases Eesti Päevalehes kurdab Mihkel Raud eesti teatri isoleerituse üle: meie teater olevat suletud ja oma arengus toppama jäänud, mida peegeldavat tänavused teatriauhinnadki. Tõsi see ju on, et möödunud aasta oli eesti…
Teisipäevases Eesti Päevalehes kurdab Mihkel Raud eesti teatri isoleerituse üle: meie teater olevat suletud ja oma arengus toppama jäänud, mida peegeldavat tänavused teatriauhinnadki. Tõsi see ju on, et möödunud aasta oli eesti…
5 minutit
Teater on valgus, mis teeb nähtavaks inimese tee
Rahvusvahelise teatripäeva läkitus
Teater on kõikide kunstide isa. See on tõde, mida ei saa kummutada. Ja seepärast on teater mu üks ja ainus kirg.
Teater on kõikide kunstide isa. See on tõde, mida ei saa kummutada. Ja seepärast on teater mu üks ja ainus kirg.
3 minutit
Subjektiivsete auhindade objektiivsed põhjused
Ega see igasugune auhindade andmise-saamise kommenteerimine (või arvustamine) väga tänuväärne töö ikka ole. Peamise ehk draama?ürii otsuste üle arutlemine on ikkagi metakriitika ning Eestis ehk väikses paigas võib selline asi moodustada ebameeldivusi. Samas oleks nii sajaprotsendiline kaasakiitmine kui ka täielik mahategemine mõttetu, ebavajalik ning ebakonstruktiivnegi. Pealegi ? võitjate üle ei…
2 minutit
Uudised
KUNST
Toomas Vindi mäng maastikusTäna kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones Toomas Vindi 60. sünnipäeva tähistav ?Mäng maastikus?. Tegemist on läbi aegade suurima Vindi isiknäitusega: väljas on 80 tööd aastatest 1970 ? 2004. Lisaks Vindi loomingu krestomaatiale on näha ka paarkümmend sel aastal valminud õlimaali. Näitust saadab hilisõhtune slaidiprogramm. Toomas Vint…
Toomas Vindi mäng maastikusTäna kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones Toomas Vindi 60. sünnipäeva tähistav ?Mäng maastikus?. Tegemist on läbi aegade suurima Vindi isiknäitusega: väljas on 80 tööd aastatest 1970 ? 2004. Lisaks Vindi loomingu krestomaatiale on näha ka paarkümmend sel aastal valminud õlimaali. Näitust saadab hilisõhtune slaidiprogramm. Toomas Vint…
13 minutit
Truudus ja ustavus
Truudus ja ustavus on imelikud asjad. Näiteks koerte puhul võlub see mind väga. Koerad kehastavad midagi, mida elus eneses on väga vähe alles jäänud. Samas kui mõni isik on samamoodi ustav ja truu, siis see nii väga mu imetlust ei ärata. Sest inimesel on siiski pea, millega kriitiliselt mõelda. Võibolla…
2 minutit
Ajalooteaduse ?kriis? mujal ja meil?
Eelmises Sirbi numbris ilmunud essees ?Ajalugu.Teadus või kirjandus?anr?? visandab Mati Laur ajalooteaduse probleemajaloo läbi kahe sajandi. Mati Lauri käsituses kannatab ajalooteadus raske pikaajalise haiguse all, mille sümptomiks on konsensuse puudumine järgmistes põhiküsimustes: Mis on ajalooline tõde? Mis on ajaloo-uurimise ese ning kuidas seda tuleb uurida? Miks ja kelle jaoks uuritakse…
5 minutit
Ekspert ? meie vedur, pidur ja hingehoidja
Esimesed sõnad, mida ajutine põllumajandusministri kandidaat meedias oma tulevase töö kohta ütles, olid midagi ?arendamise jätkamisest? või ?täiendamise arendamisest?. Kohe oli näha, et inimene valdab riigiametnikule sobilikku kõnepruuki, üldpoliitilist kantseliiti, milles tähtsaim on hingehoidlik, turvatunnet sisendav sõnum. Hea riigiametnik kõneleb seda ka une pealt. Amet annab keele. Vanasti nimetati keele…
2 minutit
Veel kord Eesti Teadusfondist ja poliitbüroost
Eesti Teadusfondi nõukogu esimehe Jüri Alliku artikkel ?Kas Teadusfond on poliitbüroo? (PM 11. II) meenutas A. de Saint-Exupéry novelli, milles jutustatakse lugu türgi astronoomist. Too mees oli avastanud uue asteroidi ja rääkis sellest konverentsil oma Euroopa kolleegidele. Kuna türklasel oli kombeks kanda oma traditsioonilist rahvuslikku riietust, s.o. fessi ja kottpükse,…
4 minutit
Vana mees liivakasti serval
Johan Huizinga Johan Huizinga, Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Hollandi keelest tõlkinud Mati Sirkel. Varrak, 2004.
Kui Johan Huizinga poleks ?Mängivat inimest? kirjutanud, siis oleks seda varem või hiljem teinud keegi teine. Sest säärase raamatu olemasolu on midagi, mida võib eeldada. Sest mäng on olemas. Varem või hiljem oleks…
Kui Johan Huizinga poleks ?Mängivat inimest? kirjutanud, siis oleks seda varem või hiljem teinud keegi teine. Sest säärase raamatu olemasolu on midagi, mida võib eeldada. Sest mäng on olemas. Varem või hiljem oleks…
4 minutit
Kuutõbi on ju haigus?
Andres Ehin, Paluteder ja mutrikorjaja. Varrak, 2004.
Andres Ehini uus mahukas luulekogu ?Paluteder ja mutrikorjaja? koosneb neljast tsüklist: ?Unes lauldud laulud?, ?Ajalaulud 2000 ? 2003?, ?Tõlkeid laiast maailmast? ja ?Omad ja jaapani haikud?. Esinduslikule köitele annab lisaväärtuse Jüri Arraku kaanekujundus.
Andres Ehini uus mahukas luulekogu ?Paluteder ja mutrikorjaja? koosneb neljast tsüklist: ?Unes lauldud laulud?, ?Ajalaulud 2000 ? 2003?, ?Tõlkeid laiast maailmast? ja ?Omad ja jaapani haikud?. Esinduslikule köitele annab lisaväärtuse Jüri Arraku kaanekujundus.
4 minutit
Intiimsus ja ausus
17. III kirjanduslikul kolmapäeval ?Kuningat otsides? alustasid Ivar Sild ja Liisi Ojamaa (ilma eelnevalt välja kuulutatud, ent bussist maha jäänud Aidi Vallikuta) tõepoolest kuninga otsimisega. Vaheldumisi loeti ette programmilisi valgel hobusel kuninga ootamise armastusluuletusi, mis aga järk-järgult, kuid loogiliselt teema edasi arenedes kuninga ootamisest kaugenesid.
Ivar Silla luules tugevnesid järjest…
Ivar Silla luules tugevnesid järjest…
1 minut
Väiksed lood vaiksest soovaimust
Jaanus Vaiksoo, Soovaimu lood. Kirjastus Eesti Jahimees, 2003.
Uskumatu, aga tõsi ? tänapäeva Eestis vestetakse ikka veel muinaslugusid! Viimasel jõulukuul poelettidele jõudnud Jaanus Vaiksoo raamatuke ?Soovaimu lood? on vaid üks mitmest mullusest muinasjuturaamatust. Tegelikult on folkloorist lähtuvaid kogumikke veelgi: Henno Käo ?Ahjukoll ja teisi lugusid? ja Mati Sooniku ?Jõumees Matsi…
Uskumatu, aga tõsi ? tänapäeva Eestis vestetakse ikka veel muinaslugusid! Viimasel jõulukuul poelettidele jõudnud Jaanus Vaiksoo raamatuke ?Soovaimu lood? on vaid üks mitmest mullusest muinasjuturaamatust. Tegelikult on folkloorist lähtuvaid kogumikke veelgi: Henno Käo ?Ahjukoll ja teisi lugusid? ja Mati Sooniku ?Jõumees Matsi…
2 minutit
?Sotsia?: päevad ja päevik
Kaarel Kressa ja Maria Sepper Ernst Jandli tegeliku elu stseenide (maakeelde ?tõlkinud? Jaanus Vaiksoo) ühel militaarsemal hetkel ? kõlab ?Ood N’ile?.
?Sotsiat? on algusest peale püütud defineerida kui mingit sorti liikumist, mis evib mingeid vaimseid ja (vanale) vastalisi omadusi. Just vastanduste, vanade terminite ümberhindamisega on püütud ära öelda see, mis…
?Sotsiat? on algusest peale püütud defineerida kui mingit sorti liikumist, mis evib mingeid vaimseid ja (vanale) vastalisi omadusi. Just vastanduste, vanade terminite ümberhindamisega on püütud ära öelda see, mis…
4 minutit
Kas normaalkeel ja fiktsioon või poeetikaväline tegelikkus ja fiktiivne keel?
Marko Martinsoni kõht oli oluline tegelane Jandli tekstis ?Restaurant?.
Ernst Jandli ?Stseene tegelikust elust? (kirjanduslik kolmapäev musta laega saalis 24. III)
Ernst Jandli ?Stseene tegelikust elust? (kirjanduslik kolmapäev musta laega saalis 24. III)
3 minutit
Raamatututvustus
Albert CamusPAGENDUS JA KUNINGRIIK
Eksistentsialismi superstaari lühiproosa neli kogumikku (?Pahupool ja päripool?, ?Pulmad?, ?Suvi?, ?Pagendus ja kuningriik?) ühes köites kõvade kaante vahel. Esimesed kolm Camus? loomingu algusajast, viimane esindab hilisema põlve kirjandusloomet. Lühijuttudes kirjutas Camus talle kõige lähematest teemadest. Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista…
Eksistentsialismi superstaari lühiproosa neli kogumikku (?Pahupool ja päripool?, ?Pulmad?, ?Suvi?, ?Pagendus ja kuningriik?) ühes köites kõvade kaante vahel. Esimesed kolm Camus? loomingu algusajast, viimane esindab hilisema põlve kirjandusloomet. Lühijuttudes kirjutas Camus talle kõige lähematest teemadest. Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista…
2 minutit
Loomadest, inimestest, peaasjalikult aga kunstist
Nikolai Bergholz. Poiss kitsedega. õli. 1929. EKM. Stanislav Stepa?ko
Näitus ?Loomad ja inimesed?Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones kuni 15. IV.
Näitus ?Loomad ja inimesed?Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones kuni 15. IV.
6 minutit
Galeriist loomaaeda ja vastupidi
Ilmar Kruusamäe. Rohutirts, 1987. õli, lõuend.
Ilmar Kruusamäe õlimaalid ?Inimloom? 18. III ? 6. IV.
Ilmar Kruusamäe õlimaalid ?Inimloom? 18. III ? 6. IV.
2 minutit
Trükitud Mudist
Peeter Mudist segab värvi oma uute linoolgravüüride trükkimiseks graafikakojas 15. III. Mart Lepp
Peeter Mudisti vitaalsus, tema suur loomevõime on imetlusväärne. Kümmekond aastat tagasi üllatas Mudist arhitektuuriideedega, laotades ateljeepõrandale uue kavandatava Eesti kunstimuuseumi täismahus projekti arvutuste ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Graafika on Mudisti loomingu täiesti iseenesestmõistetav lahutamatu osa. Näituse…
Peeter Mudisti vitaalsus, tema suur loomevõime on imetlusväärne. Kümmekond aastat tagasi üllatas Mudist arhitektuuriideedega, laotades ateljeepõrandale uue kavandatava Eesti kunstimuuseumi täismahus projekti arvutuste ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Graafika on Mudisti loomingu täiesti iseenesestmõistetav lahutamatu osa. Näituse…
2 minutit
Kunsti-ilm
Trafalgar Square?ile järjekordne teos valitud
Arvatavasti paljud, kes külastavad lähiaastatel Trafalgar Square?i Londonis, üllatuvad, hämmastuvad või ärrituvad, kuna varsti ilmub seni väljakul tühjana seisnud sambabaasile monumentaalskulptuur, mis kujutab kunstnik Alison Lapperit. 4,5 meetrit kõrge valgest marmorist kuju modell on kaheksandat kuud rase raske füüsilise väärarenguga kunstnik. Neljas sammas väljakul on…
Arvatavasti paljud, kes külastavad lähiaastatel Trafalgar Square?i Londonis, üllatuvad, hämmastuvad või ärrituvad, kuna varsti ilmub seni väljakul tühjana seisnud sambabaasile monumentaalskulptuur, mis kujutab kunstnik Alison Lapperit. 4,5 meetrit kõrge valgest marmorist kuju modell on kaheksandat kuud rase raske füüsilise väärarenguga kunstnik. Neljas sammas väljakul on…
2 minutit
Mälestuseks
?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 28. III.
28. III käesoleval aastal oleks 47aastaseks saanud eesti pianist Rein Mets (1957 ? 2003). Eesti kontserdipublik peab hästi meeles tema tarka, süvenenult lõpuni viimistletud pianismi. Eriliselt hea oli tema kontakt selliste XX sajandi autoritega nagu Skrjabin, Debussy, Ravel, Bartók ja Messiaen. Tema kontsentratsiooni- ja…
28. III käesoleval aastal oleks 47aastaseks saanud eesti pianist Rein Mets (1957 ? 2003). Eesti kontserdipublik peab hästi meeles tema tarka, süvenenult lõpuni viimistletud pianismi. Eriliselt hea oli tema kontakt selliste XX sajandi autoritega nagu Skrjabin, Debussy, Ravel, Bartók ja Messiaen. Tema kontsentratsiooni- ja…
2 minutit
Helsingi Linnaorkester ? ühtselt helisev organism
Helsingi Linnaorkester Leif Segerstami (Soome) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 26. III, solist Monica Groop (Soome). Kavas Segerstam, Ravel ja Sibelius.
Huvitav, kui tihedalt Eestis küll häid orkestreid käib ? ühel nädalal BBC ?oti Sümfooniaorkester ning juba järgmisel Helsingi Linnaorkester (26. III) oma koloriitse peadirigendi, muistset Soome vägilast meenutava Leif Segerstami (1944)…
Huvitav, kui tihedalt Eestis küll häid orkestreid käib ? ühel nädalal BBC ?oti Sümfooniaorkester ning juba järgmisel Helsingi Linnaorkester (26. III) oma koloriitse peadirigendi, muistset Soome vägilast meenutava Leif Segerstami (1944)…
2 minutit
Braavo, Thomas Wiedenhofer!
Imre Kálmáni operett ?Krahvinna Mariza?. Lavastaja Thomas Wiedenhofer, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Silver Vahtre.Osades: Pille Lill (Krahvinna Mariza), Mati Kõrts (Krahv Taszilo), Urmas Põldma (parun Koloman Zsupan), Kristina Vähi (Liza), Maimu Krinal (Vürstinna Bozena), Karmen Puis (Manya), Jaan-Willem Sibul (Vürst Moritz Dragomir), Tõnu Kattai (Penieek) jt. Esietendus Vanemuise ooperiteatris 25.…
3 minutit
Kontserdipeegel
Pärnus keedeti ?Muusikamoosi?
Pärnu kontserdimaja kahekohalises kambris nr. 303 asub teatavasti Pärnu Kontserdibüroo: Ave Sopp ja Kaija Pruel ning sinna oli anga?eeritud ka Pärnu Linnaorkester tema direktori Marko Lõhmuse isikus. Tulemuseks eksperimentaalne-originaalne ja Eesti riigis ainuke muusikafestival lastele ja noortele pealkirjaga ?Muusikamoos 2004?.
Pärnu kontserdimaja kahekohalises kambris nr. 303 asub teatavasti Pärnu Kontserdibüroo: Ave Sopp ja Kaija Pruel ning sinna oli anga?eeritud ka Pärnu Linnaorkester tema direktori Marko Lõhmuse isikus. Tulemuseks eksperimentaalne-originaalne ja Eesti riigis ainuke muusikafestival lastele ja noortele pealkirjaga ?Muusikamoos 2004?.
6 minutit
Teine pool on ikka puudu
Täna esilinastub kinos Sõprus ja Tartu Ekraanis skandaalse Esto TV re?issööri Andres Maimiku dokumentaalfilm ?Vali kord?, milles astuvad üles Rain Tolk, Ken Saan ja Juhan Parts. Tegijad ütlevad häbenemata, et eiravad head ajakirjandustava, provotseerivad poliitikuid, diilivad kapoga ja kaklevad turvameestega. Kuukulgur Filmis peamiselt Kultuurkapitali toel toodetud filmi toimetas Juhan…
2 minutit
Intellektuaal, playboy või jõhkard?
On palju kõneldud, et seitsmekümnendad aastad hakatusid nõukogude tegelikkuses juba aastal 1968, mil üheainsa poliitilise avantüüriga raiuti läbi terve põlvkonna infantilism, hoobilt kukkus kildudeks kuuekümnendate põlvkonna lürism ja siiras usk sotsiaalsetesse ideaalidesse. Algas ajastu, mil sõna ?T?ehhoslovakkia? oli NSVLis peaaegu tsenseeritud, mil kunstimeistrid vältisid otsekõnet ja peitusid allusioonidesse, irooniasse, pagesid…
2 minutit
Paksu habeme põrgu ja paradiis
Seoses Coppolaga on kõik hiigelsuur: tema edu, tema läbikukkumised, tema isu, tema ümbermõõt, tema paleetaolised kodud San Franciscos, Los Angleses, New Yorgis, Belize?is ning tema Napa Velley mõis koos viinamarjakasvatuse ja veinitööstusega. Tal on suur klann, kelle suhtes ta tunneb end helde ristiisana.
Kui Francis 7. aprillil 1939 sündis, pandi…
Kui Francis 7. aprillil 1939 sündis, pandi…
5 minutit
Globaliseerumise eleegia
Mängufilm ?Tõlkes kaduma läinud? (?Lost in Translation?, USA/Jaapan 2003). Re?issöör Sofia Coppola. Osades Bill Murray, Scarlett Johansson. Linastub Tallinna kobarkinos.
Minu teadmised Sofia Coppolast piirdusid vaid sellega, mida kõik temast niikuinii teavad (Francis Fordi tütar). Et lisaks sellele olin ma kuulnud veel ainult ebamäärast sõimu ühe tema varasema teose aadressil,…
Minu teadmised Sofia Coppolast piirdusid vaid sellega, mida kõik temast niikuinii teavad (Francis Fordi tütar). Et lisaks sellele olin ma kuulnud veel ainult ebamäärast sõimu ühe tema varasema teose aadressil,…
4 minutit
Keel meie ümber
Inimestest kõneleb keelekasutus palju enam, kui esialgu arvata võiks. Kui esmamulje loojaks on välimus ja see osutub tavaliselt eksitavaks, siis palju usaldusväärsem muljelooja on kõnelemis- ja väljendusoskus. See on nagu esimene aken sissepoole, mis annab aimu inimese sisust ja olemusest. Seetõttu on kasulik jälgida nii iseenda keelekasutust kui ka meid…
3 minutit
Tapani Kinnunen
ReisipiltVeedan öö hotelliskus ööbisid ka rollingud oma Tallinna laividel,fotodest koridori seintelnäeb tõde.Keith Richards ja Ron Woodpanevad plärumässituna surnupealuulippu.Teisel fotolastub hotellipresident Tarja Halonenpiki punast vaipa,adjutant põlvitabet siduda kingapaela…olen lõdvas silmusestoas 604,amüseerin ennastvaadates pornot Tallinna ööSuurel kõbilisegi ei seisa õietiaga pauk on vaja lahti saadanaine imeb nagu seganeaga kõbil vajub plärtsti longuVahetan kanalitTänavanurgal…
2 minutit
Rolf Liiv
?Sotsia? raames aset leidnud luuleässa valimisel (mis oli muide inspireeritud möödunud suvel ilmunud Aija Sakova poetry slam’i traditsioone tutvustanud tekstist) võitis ?ürii poolehoiu tasane, intellektuaalne ja irooniline Rolf Liiv.
kui mina jooks samapalju kohvi kui Balzackas ma saaksin siis ka klassikuks?
kui mina jooks samapalju kohvi kui Balzackas ma saaksin siis ka klassikuks?
3 minutit
ULG
1 minut
NATO on reaalsus
Lipukiri ?Üks kõigi, kõik ühe eest!? kehtib Eesti jaoks alates esmaspäevast, 2004. aasta 29. märtsist ehk hetkest, mil Eesti liitumisleping NATOga deponeeriti Washingtonis. See on ilus kingitus kogu Eesti rahvale, meie julgeolekule, aga ka samal päeval oma 75. sünnipäeva tähistavale president Lennart Merile. Me võime ju arutleda selle üle, kas…
2 minutit
NATOga ühinemine tähendab ka ühinemist NATO-Venemaa Ühisnõukoguga
Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine NATOga on tähtis sündmus nii Euroopa kui ka transatlantilise julgeoleku seisukohast. Lisaks sellele, et see samm sümboliseerib külma sõja aegsete eraldusjoonte kustumist Euroopa kontinendil, kannab see endas nii mõndagi paljulubavat NATO tuleviku jaoks. Arvatavalt aitab Balti riikide liikmelisus kinnistada tugevaid transatlantilisi suhteid NATO sees…
3 minutit
Muutustest Eesti julgeolekukontseptsioonis pärast 2004. aasta 2. aprilli
Viimased viisteist aastat on Eestis eelisarendatud traditsioonilisi julgeolekumeetmeid: loodud on toimiv diplomaatia ja riigikaitseks üles ehitatud kaasaegsed NATO standarditele vastavad relvajõud. On tehtud kõik, mida on vaja selleks, et olla iseseisev riik ning astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Sisejulgeolek on pälvinud vähem kontseptuaalset tähelepanu ja seda on ka tagasihoidlikumalt rahastatud,…
4 minutit
Sakslasest eurooplase Euroopa integratsiooni visioon
Euroopa läheneb 2004. aasta 1. maile ? kuupäevale, mis talletatakse kunagi meie kon-
fliktidest lõhestatud maailmajao ajalooraamatutesse. Kesk- ja Ida-Euroopa uued iseseisvad riigid, mis olid alles hiljuti Nõukogude Liidu rõhumise all, ühinevad vabalt oma õnnelikumate Lääne-Euroopa partneritega Euroopa Liidus. Meie kohal võlvuva Euroopa Liidu ühiskatuse all võivad nad esmakordselt ajaloos…
fliktidest lõhestatud maailmajao ajalooraamatutesse. Kesk- ja Ida-Euroopa uued iseseisvad riigid, mis olid alles hiljuti Nõukogude Liidu rõhumise all, ühinevad vabalt oma õnnelikumate Lääne-Euroopa partneritega Euroopa Liidus. Meie kohal võlvuva Euroopa Liidu ühiskatuse all võivad nad esmakordselt ajaloos…
5 minutit
?Superpresidentalismi? ohud ? Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike reþiimide jõustamisele aastatel 1945 ? 48. Nõukogudejärgsel perioodil on Venemaa Föderatsioon suutnud end edukalt vabastada Balti riikide ja Lääne-Ukraina probleemist, kuid on ikka…
5 minutit
Voldemort ja Iraak
Praeguses Euroopas on raske leida inimest, kes ei peaks end spetsialistiks Iraagi küsimuses. Nii tublid ajakirjanikud, humanistidest mõtlejad kui ka rahvamassid teavad täpselt kui mitte päris seda, mida Iraagis teha tuleks, siis vähemalt seda, mida Bush ja ameeriklased seal valesti on teinud. Iraagist endast või iraaklastest ei teata tavaliselt seejuures…
4 minutit
