-
Eestis on moekas rääkida, et klassikalistel parema-vasaku ja liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal ei ole enam tähtsust. Huvitav on seejuures paralleel füüsikaga: ükski algosakeste kiirendi juures Alpides töötav füüsik, kelle arsenalis on Einsteini-järgsed teadusmudelid, ei kuuluta Newtoni mehaanikareeglite paikapidamatust. Klassikaline jaotus ühiskonnateadustes kehtib endiselt ja tegelikult on ka Eestis olemas alalhoidlikud konservatiivid ja uuendustele häälestatud liberaalid.
Vohava liberalismiga lausa hirmutatakse, räägitakse „sotsiaalliberalistlikust lillade koalitsioonist“ (Jaak Madison). Täiesti tõsiselt on juttu liberalismist, seejuures uuenemise liitega,…
-
Jaak Allik tõstis üle-eelmises Sirbis (29. XI) sihtasutusena kultuuripõllul toimetavate institutsioonide teema ja arutas väga õigeaegselt nende nõukogude üle, jutustades teravmeelselt nõukogude võimust, mis valitseb sellel juhtimistasandil.
-
Sõnavõtt Eesti Kinoliidu korralisel üldkogul 9. IV 2013
Möödunud eesti filmi juubeliaasta oli täiesti edukas, rahvas tuli kenasti kinno omamaist filmi vaatama. Ent lisaks juubeliaasta sündmustele ja uutele teostele oli aastal 2012 avalikkuses võrdlemisi palju ka juttu filmivaldkonnast ja just sellest tahan rääkida.
Jaanipäeva künnisel kuulutas ajaleht Postimees tähtsa filmireformi tulekust. Filmitootmist ja muudki selles valdkonnas põhiliselt rahastavast Eesti Filmi Sihtasutusest (EFSA) pidi peagi saama Eesti Filmi Instituut (EFI). Tollal ja…
-
Martin Aadamsoo pahameeleavaldus kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtasutuse poliitika suhtes on populistlikult eksitav. Seda teab ka minusugune kõrvalseisja, et kõik need nördimapanevad rahaeraldusartiklid, mida Aadamsoo irooniaga loendab („juubel, matus, osalemine, reis, tõlkimine”), vastavad täiesti kulka põhikirjale. See ongi see, milleks muu hulgas kulka on ellu kutsutud. Kunstirahva väärikus on asi, mille eest tasub seista.
-
PÖFFi kibedamal ajal saabub meie filmikultuuri häbi hetk: festivali võistluskavva valitud film “Meeletu” lastakse kinolinale videoprojektorist. Sest filmikoopiat pole lihtsalt olemas. Ka kinosaalis näidati publikule meie tänavust kõige menukamat suurtele inimestele mõeldud mängufilmi videoprojektoriga. Film valmis niinimetatud väikese eelarvega teoste kavas ja filmikoopia pole seal ette nähtud.
-
Jaan Tätte julgeb meie üheülbalises maailmas keegi olla
Jaan Tätte, ?Meeletu?. Lavastaja Eva Klemets, kunstnik Aime Unt, valguskunstnik Gleb Fil?tinski. Osades Rain Simmul, Hele Kõre, Allan Noormets, Piret Kalda, Kalju Orro, Marje Metsur, Bert Raudsep, Andres Raag, Andres Ots, Ago Roo. Esietendus Linnateatri Taevalaval 7. mail.
-
Gombrowiczi näidend on pähkel, millega võib kergelt hambad murda.
Elmo Nüganeni ?Laulatus? pani kõnelema terve teatri-Poola. Henryk ? Slawomir Maciejewski, Isa ? Vladas Bagdonas, Mania ? Maria Kierzkowksa, Wladzio ? Tomasz Mycan. Jaroslaw Siwik
-
Lennud vastu raudeesriiet
Vt. Sirp 26. III, Jaak Allik, ?Hullud madallennul?.
