Sirbis:
· Suur lõpparve Eesti teatri auhindadega 2010. aasta loomingu ja saavutuste eest.
· Arvamusi poliitikast ning meediast ja filosoofiast selle sees.
· Viis raamatumõõdulist katset analüüsida mumifitseeritud tonti. Kommunismiuuringud ootavad kultuurilist pööret.
· NO99 uuel etendusel sõi ja jõi Ott Karulingi.
· Kontserdiülevaade. Muusikamaailm. Müramuusika.
· Kes Tartut tegelikult projekteerib?
· Tootedisaineri töö peenmehaanika.
· Jutuvestmise kaunis ja kadumatu kunst – vestavad Piret Päär, Allan Owens…
· Arvamusi poliitikast ning meediast ja filosoofiast selle sees.
· Viis raamatumõõdulist katset analüüsida mumifitseeritud tonti. Kommunismiuuringud ootavad kultuurilist pööret.
· NO99 uuel etendusel sõi ja jõi Ott Karulingi.
· Kontserdiülevaade. Muusikamaailm. Müramuusika.
· Kes Tartut tegelikult projekteerib?
· Tootedisaineri töö peenmehaanika.
· Jutuvestmise kaunis ja kadumatu kunst – vestavad Piret Päär, Allan Owens…
1 minut
Milline on päris-Runnel?
Tere, Hando.
Ma käisin kinos „Kodu-käija” filmi vaatamas. Seda, mille Andres Sööt Sinust tegi. See film tekitas minus mitmeid mõtteid ja küsimusi. Tahaksin neid Sinuga jagada. Kas Sul on natuke aega?
Pärast filmi lõppu küsis üks kinosaalis istunud poiss režissöörilt niisuguse küsimuse: „Kas see Runnel, keda me ekraanil nägime, on sama Runnel, kes ta on päriselus? Või…
Ma käisin kinos „Kodu-käija” filmi vaatamas. Seda, mille Andres Sööt Sinust tegi. See film tekitas minus mitmeid mõtteid ja küsimusi. Tahaksin neid Sinuga jagada. Kas Sul on natuke aega?
Pärast filmi lõppu küsis üks kinosaalis istunud poiss režissöörilt niisuguse küsimuse: „Kas see Runnel, keda me ekraanil nägime, on sama Runnel, kes ta on päriselus? Või…
2 minutit
„Maailmafilmi” võluvad võimalused
21. – 28. märtsini peetakse Tartus VIII „Maailmafilmi” festivali.
„Maailmafilm” on kui iga-aastane kevadekuulutaja: ellu ilmuvad jälle kirkad värvid ja valgus, päikest on rohkem. Nii jõuab inimenegi enam, sealhulgas ka kamaluga kaela kallatavat kultuuri nautida. Festivalide üledoosi on kergem taluda ja ajaga raamitud küllus ei tohiks hirmutada. Kui mõnikord piisab vaid ühest heast…
„Maailmafilm” on kui iga-aastane kevadekuulutaja: ellu ilmuvad jälle kirkad värvid ja valgus, päikest on rohkem. Nii jõuab inimenegi enam, sealhulgas ka kamaluga kaela kallatavat kultuuri nautida. Festivalide üledoosi on kergem taluda ja ajaga raamitud küllus ei tohiks hirmutada. Kui mõnikord piisab vaid ühest heast…
4 minutit
Nagu kass käiks mööda sametit
Ülevaade 2010. aasta eesti tõsielufilmist
Vaadates järjepannu mullust eesti tõsielufilmi toodangut, hakkas hämmastavalt silma siinse dokfilmi ideelis-kunstiline sidusus ja sünonüümia. Erineva esteetilise temperamendiga filmid haakuvad omavahel kas mingis peahoovuses või sootuks peidetumas, näiteks psühhograafilises sugemes. Moodustub molekulaarseid ahelaid või valemeid, kus filmid miskite tõmbejõudude ajel üksteise küljes ripuvad.
Kõige silmakargavam side on muidugi filmide temaatiline…
Vaadates järjepannu mullust eesti tõsielufilmi toodangut, hakkas hämmastavalt silma siinse dokfilmi ideelis-kunstiline sidusus ja sünonüümia. Erineva esteetilise temperamendiga filmid haakuvad omavahel kas mingis peahoovuses või sootuks peidetumas, näiteks psühhograafilises sugemes. Moodustub molekulaarseid ahelaid või valemeid, kus filmid miskite tõmbejõudude ajel üksteise küljes ripuvad.
Kõige silmakargavam side on muidugi filmide temaatiline…
13 minutit
Kultuuripärandi säilitamine on tähtis riiklik ülesanne
Eesti ühiskond on iseseisvuse taastamise järel arenenud tohutu kiirusega. Möödanik on jäänud kaugele maha, seda pole enam vaja. Kultuurilooliselt positsioonilt vaadates on kultuuripärandist saanud teisejärguline nähtus, mida võib tähele panna või – jätta tähelepanuta. Muudatused on arengu lahutamatu osa, kuid muudatusi võib käsitleda ka järjepidevusena. Muuseumid ja arhiivid ei…
2 minutit
Isiksuste ja ideaalide aeg
Tiina-Mall Kreem, Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal. Doktoridissertatsioon, juhendaja prof dr Krista Kodres. Eesti Kunstiakadeemia, 2010, 280 lk.
XIX sajandi keskpaigaks seisis ristiusu kirik institutsioonina ja sellega seoses ka kirikuarhitektuur kahtlemata uute väljakutsete ees. Religioon moodustas veel iseenesestmõistetava ja olulise osa inimese elumaailmast, kuigi valgustusajastu ratsionalism oli kõigutanud senise…
XIX sajandi keskpaigaks seisis ristiusu kirik institutsioonina ja sellega seoses ka kirikuarhitektuur kahtlemata uute väljakutsete ees. Religioon moodustas veel iseenesestmõistetava ja olulise osa inimese elumaailmast, kuigi valgustusajastu ratsionalism oli kõigutanud senise…
7 minutit
Uue vana Tartu eest
„Võistlus uue Tartu eest II ” Tartu kõrgema kunstikooli Nooruse galeriis 3. – 31. III , koostanud Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond.
Sellised sõnad nagu „võistlus/võitlus” ja ühiskonnateaduste põlvkondliku arenemise teooriast pärit väljend „uus” vaevalt et midagi vana Tartu omasoodu kulgemisele kaasa annavad. Pigem tahab Tartu vaikselt omas Emajõe sängis loksuda ning päevakorda ei tõuse mitte…
Sellised sõnad nagu „võistlus/võitlus” ja ühiskonnateaduste põlvkondliku arenemise teooriast pärit väljend „uus” vaevalt et midagi vana Tartu omasoodu kulgemisele kaasa annavad. Pigem tahab Tartu vaikselt omas Emajõe sängis loksuda ning päevakorda ei tõuse mitte…
4 minutit
MUUSIKAMAAILM
Leslie Howardi kangelastegu Liszti aastaks
Austraalia pianist ja helilooja Leslie Howard (s 1948) on plaadistanud Ferenc Liszti kogu klaveriloomingu Briti firmale Hyperion. See on monumentaalsemaid saavutusi plaadistatud muusika ajaloos, Howardi „herakleslik klaveriesitus” on kantud ka Guinnessi rekordite tabelisse. Põhiosa nüüdsest koguväljaandest 99 CD-l(!) valmis aastatel 1986–1999 (alustati Liszti 100. mälestusaastal), päevavalgele ilmunud teostest tehti lisaplaate ja kolmas kahe CDga…
Austraalia pianist ja helilooja Leslie Howard (s 1948) on plaadistanud Ferenc Liszti kogu klaveriloomingu Briti firmale Hyperion. See on monumentaalsemaid saavutusi plaadistatud muusika ajaloos, Howardi „herakleslik klaveriesitus” on kantud ka Guinnessi rekordite tabelisse. Põhiosa nüüdsest koguväljaandest 99 CD-l(!) valmis aastatel 1986–1999 (alustati Liszti 100. mälestusaastal), päevavalgele ilmunud teostest tehti lisaplaate ja kolmas kahe CDga…
11 minutit
Korraga nii avastamiskui äratundmisrõõmu
„Talvejazz”: Kadri Voorand Trio 11. III Teatri NO99 jazziklubis.
Kadri Voorand on artist, kes otsib järjepidevalt oma loomingusse uusi nüansse nii endalt kui teistelt, ent jääb kindlaks juba valitud teele. Tänu otsimisjanule on iga tema kontsert eriline, pakkudes publikule nii avastamis- kui äratundmisrõõmu. Kuulsin esmakordselt noore laulja loomingut neliviis aastat tagasi ja temas…
Kadri Voorand on artist, kes otsib järjepidevalt oma loomingusse uusi nüansse nii endalt kui teistelt, ent jääb kindlaks juba valitud teele. Tänu otsimisjanule on iga tema kontsert eriline, pakkudes publikule nii avastamis- kui äratundmisrõõmu. Kuulsin esmakordselt noore laulja loomingut neliviis aastat tagasi ja temas…
1 minut
Meenutati säravat metsot
Irina Arhipova mälestusõhtu 14. III EMTA kammersaalis.
Irina Arhipova (2. II 1925 – 11. II 2010) oli XX sajandi teise poole üks kõige tuntumaid metsosopraneid. Ta debüteeris suure eduga Bizet’ ooperi „Carmen” nimirollis 1954. aastal Sverdlovskis ning juba kaks aastat hiljem Moskva Suures teatris. Lauljatar on esinenud paljudel maailma tipplavadel nagu Milano La Scala, Londoni…
Irina Arhipova (2. II 1925 – 11. II 2010) oli XX sajandi teise poole üks kõige tuntumaid metsosopraneid. Ta debüteeris suure eduga Bizet’ ooperi „Carmen” nimirollis 1954. aastal Sverdlovskis ning juba kaks aastat hiljem Moskva Suures teatris. Lauljatar on esinenud paljudel maailma tipplavadel nagu Milano La Scala, Londoni…
1 minut
Interpreedid eetris
Eesti interpreetide galakontsert 13. III Estonia kontserdisaalis.
See kontsert kuulub teatavasti EBU (Euroopa Ringhäälingute Liidu) Euroraadio hooaega „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”. Kõnealuse kontserdi korraldas Eesti Interpreetide Liit ja vahendasid oma kuulajaile lisaks meie Klassikaraadiole veel Taani, Soome, Norra, Läti, Leedu, Belgia ja Kanada raadiojaamad. Kava esimeses pooles näitasid oma valmisolekut esindada maailma ees pianistide kõrgtaset Marko…
See kontsert kuulub teatavasti EBU (Euroopa Ringhäälingute Liidu) Euroraadio hooaega „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”. Kõnealuse kontserdi korraldas Eesti Interpreetide Liit ja vahendasid oma kuulajaile lisaks meie Klassikaraadiole veel Taani, Soome, Norra, Läti, Leedu, Belgia ja Kanada raadiojaamad. Kava esimeses pooles näitasid oma valmisolekut esindada maailma ees pianistide kõrgtaset Marko…
3 minutit
Marginaale „Metsluikede” kolmandast tulemisest
René Eespere lastemuusikali „Metsluiged” kontsertettekanne: Otsa-nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester ja ET V tütarlastekoor, lavastaja Loore Martma, dirigent Mihhail Gerts. 17. III Vanemuise kontserdimajas.
Taani muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutud on ammendamatu allikas nii lastele, noortele kui täiskasvanuile mõeldud lavateoste loomiseks. Eesti muusikaski on selliseid, üks uuemaid Olav Ehala muusikal „Lumekuninganna”.…
Taani muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutud on ammendamatu allikas nii lastele, noortele kui täiskasvanuile mõeldud lavateoste loomiseks. Eesti muusikaski on selliseid, üks uuemaid Olav Ehala muusikal „Lumekuninganna”.…
3 minutit
Vanemuise kui muusikateatri palgejooni
Kui jälgida muusikateatrite olelusvõitlust tänases maailmas, siis võib julgelt väita, et meie omad pole erand siin maakeral – kuulume terviku hulka. Olgu selle tõsiasja kinnituseks üks alapealkiri ajakirja Opera Now (märts/aprill 2011) esikaanel: „Miks poliitikud vihkavad ooperit”!
Kuid, vaatamata sõltuvusele rahast, meie mõlemas muusikateatris on ooper siiamaani küllalt hea tervise juures. Vanemuise ooperite…
Kuid, vaatamata sõltuvusele rahast, meie mõlemas muusikateatris on ooper siiamaani küllalt hea tervise juures. Vanemuise ooperite…
5 minutit
Naima Neidre joonistused graafikabuumis
Näitus „Joonte kaja” Vabaduse galeriis kuni 5. IV.
Aasta esimese veerandi graafikalembene näitusepilt peegeldub paratamatult Kumus eksponeeritud suure rahvusvahelise graafikatriennaali kaudu. Ka Naima Neidre joonistuste näitus „Joonte kaja” on üks neid klassikalisi graafikanähtusi, mis triennaali korraldajate tänasesse nägemusse ei mahtunud, ent esindab kodumaise kunsti vitaalset kõrgtaset. Kumu saale täitva graafikatriennaali kõrval on aasta…
Aasta esimese veerandi graafikalembene näitusepilt peegeldub paratamatult Kumus eksponeeritud suure rahvusvahelise graafikatriennaali kaudu. Ka Naima Neidre joonistuste näitus „Joonte kaja” on üks neid klassikalisi graafikanähtusi, mis triennaali korraldajate tänasesse nägemusse ei mahtunud, ent esindab kodumaise kunsti vitaalset kõrgtaset. Kumu saale täitva graafikatriennaali kõrval on aasta…
2 minutit
Vana ja uuenev estampgraafika
Eesti nüüdisgraafika näitus „Eduard Wiiralti kunstiauhind 2011” rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ja VI korruse näitusesaalis, kõrvalnäitusena Eduard Wiiralti auhinna varasemate laureaatide väljapanek VI korruse galeriis kuni 13. IV.
Meie kunstielus on see väliseestlaste Harry Männili ja Henry Radevalli ning Tallinna linnavalitsuse ja rahvusraamatukogu 1998. aastal algatatud estampgraafika ülevaatenäitus, mille peaauhinna ja noore kunstniku auhinna laureaadid saavad…
Meie kunstielus on see väliseestlaste Harry Männili ja Henry Radevalli ning Tallinna linnavalitsuse ja rahvusraamatukogu 1998. aastal algatatud estampgraafika ülevaatenäitus, mille peaauhinna ja noore kunstniku auhinna laureaadid saavad…
2 minutit
Preemiad pühendunud tegijatele
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate kandidaate ei olnud seekord küll kuigi arvukalt, kuid preemia pälvisid kindlasti suurepärased tegijad: Ene Pars ja Kadri Viires. Oma tegevuses on nad vägagi eri suunas liikunud, meeldiv ühisjoon on püsiv pühendumus. Kummagi puhul see tõenäoliselt ka naljalt ei katke ega ammendu, sest valitud tee pakub üsna palju võimalusi.
2 minutit
Per William Peterseni inimesekäsitlus
Per William Peterseni näitus „Tõde on veniv” Tartu õppemajanduskeskuses kuni 28. III .
Taani disainikoolis. Esimene diplom oli hõbesepa, teine graafiku oma (1985). 2006. aastal tuli ta elama Tartusse ning lülitus kohe aktiivselt Eesti kunstiellu. Praegu Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) eksponeeritud siinsel üheksandal isikunäitusel „Tõde on veniv” on paljusid teemasid ja stiile viljeleva…
Taani disainikoolis. Esimene diplom oli hõbesepa, teine graafiku oma (1985). 2006. aastal tuli ta elama Tartusse ning lülitus kohe aktiivselt Eesti kunstiellu. Praegu Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) eksponeeritud siinsel üheksandal isikunäitusel „Tõde on veniv” on paljusid teemasid ja stiile viljeleva…
1 minut
Värviline Ilmar Torn
Näitus „Karm ja hell Ilmar Torn” kunstisalongis Allee kuni 2. IV.
Jaanuaris möödus Ilmar Torni sünnist 90 aastat (ja surmast 12). Sel puhul võtsid kunstniku tütred nõuks korraldada Allees tema näituse. Viimasel ajal on kunstnike mäletamine ja meenutamine üldse riiklike institutsioonide õlult nihkumas perekondade omile (kui need on olemas). Ja siis öeldakse, et meil kodanikuühiskond ei…
Jaanuaris möödus Ilmar Torni sünnist 90 aastat (ja surmast 12). Sel puhul võtsid kunstniku tütred nõuks korraldada Allees tema näituse. Viimasel ajal on kunstnike mäletamine ja meenutamine üldse riiklike institutsioonide õlult nihkumas perekondade omile (kui need on olemas). Ja siis öeldakse, et meil kodanikuühiskond ei…
2 minutit
Omadele võõras, võõrastele oma
Urve Küttneri isikunäitus „Corrosio” arhitektuuri- ja disainigaleriis 7. – 18. III .
Urve Küttneri ladinakeelse pealkirjaga isikunäituse „Corrosio” puhul oli tegemist 2010. aasta suvel Viinistu kunstimuuseumi roostetanud tsisternide näituseruumide tarbeks loodud ekspositsiooni taasrivistamisega. Näeme sarja väetiste ja taimekaitsevahendite esile kutsutud kahjustustega korrodeerunud metallplaate. Küllaltki riskantne on nii spetsiifilise koha jaoks loodut üritada mujal eksponeerida.…
Urve Küttneri ladinakeelse pealkirjaga isikunäituse „Corrosio” puhul oli tegemist 2010. aasta suvel Viinistu kunstimuuseumi roostetanud tsisternide näituseruumide tarbeks loodud ekspositsiooni taasrivistamisega. Näeme sarja väetiste ja taimekaitsevahendite esile kutsutud kahjustustega korrodeerunud metallplaate. Küllaltki riskantne on nii spetsiifilise koha jaoks loodut üritada mujal eksponeerida.…
2 minutit
Made in Estonia marathon 2011
Tantsu- ja tegevuskunsti festival „Made in Estonia maraton 2011” Kanuti gildi saalis 3. märtsil. Esinesid Veronika Valk, Jane Raidma, muusikakollektiiv Hrr!, Mihkel Ilus, Kati Juurik, Einike Leppik, Siim Tõniste, Kristina Paśkevićius, eleOnora, Kaie OlmreHütt, Doris Feldmann, Greete Uustal, Teisi Tubin, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Jaak Sapas, Tõnu Tunnel, Liis Plato, Henri Hütt, Sandra Jõgeva, Heeliumipoisid,…
4 minutit
Meie mitmuse teine
Tanja Muravskaja ja Eva Seppingu näitus „Meie” Draakoni galeriis kuni 26. III .
Prantsuse strukturalistlik filosoof Louis Althusser on ideoloogilise baaskonstruktsioonina tõlgendanud olukorda, kui keegi tänaval sind hõikab ja sa tunned end ära teise kutses ning reageerid, pöörad ümber, vastad . . . . Nii on ideoloogia tema arvates sisse kirjutatud juba kõige elementaarsemasse subjektivisatsiooni, peaaegu tingrefleksi tasandil toimivasse eneseteadvusesse…
Prantsuse strukturalistlik filosoof Louis Althusser on ideoloogilise baaskonstruktsioonina tõlgendanud olukorda, kui keegi tänaval sind hõikab ja sa tunned end ära teise kutses ning reageerid, pöörad ümber, vastad . . . . Nii on ideoloogia tema arvates sisse kirjutatud juba kõige elementaarsemasse subjektivisatsiooni, peaaegu tingrefleksi tasandil toimivasse eneseteadvusesse…
3 minutit
Ühest raamaturiiulist
Eestis ilmub palju kvaliteetset lastekirjandust. Noorsookirjanduseni jõuan oma artikli teises otsas. Rõhutan, et see artikkel on subjektiivne pilk me pere raamaturiiulisse. Lasteluule edetabeli esikoht kuulub Contra ja Nemvaltsi „Poiste aabitsale” (Grenader, 2010). Teos on järjekordne tõestus selle kohta, et Urvaste kõige tuntum mees on ka kõige parem luuletaja meie ajastul. Paluks piiluda aabitsasse ja veenduda selles…
4 minutit
„Kalevipoeg 2.0”, sotsiaalne äratuskell
Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos. Kristian Kirsfeldt Fr. R. Kreutzwaldi ainetel. Eesti Ajalehed, Tallinn 2010. 476 lk
Soovituseks
Okei, davai, Vanemuine!
Moodne eepos mõlgub meeles.
Tänapäeva tegemistest
tahan teksti tekitada.
Mineviku mälestused
praegusaega paika passin,
moodsamini läbi mängin,
stiili sutsukese sätin.
Sel aastal möödub 150 aastat F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” eesti-saksakeelse akadeemilise esmatrüki (1857–1861) viimase vihu ilmumisest. Eestikeelne rahvaväljaanne ilmus aasta…
Soovituseks
Okei, davai, Vanemuine!
Moodne eepos mõlgub meeles.
Tänapäeva tegemistest
tahan teksti tekitada.
Mineviku mälestused
praegusaega paika passin,
moodsamini läbi mängin,
stiili sutsukese sätin.
Sel aastal möödub 150 aastat F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” eesti-saksakeelse akadeemilise esmatrüki (1857–1861) viimase vihu ilmumisest. Eestikeelne rahvaväljaanne ilmus aasta…
5 minutit
Helena Läks fragmentaarsuse vastu
Helena Läks, Helena läks. Kujundanud Valter Jakovski. Verb, 2010. 44 lk.
Helena Läks. Kuhu ta läks? Tartusse. Tallinna. Muhule. Kuhu lähen mina koos Helena Läksi luulekoguga „Helena läks”? Kui paluda välja tuua kõige esimene mulje liivapaberist ja roosast maailmast, kuhu mind kutsutakse, sis mis see oleks? Kas seda roosat on vaja? Kas seda liivapaberit…
Helena Läks. Kuhu ta läks? Tartusse. Tallinna. Muhule. Kuhu lähen mina koos Helena Läksi luulekoguga „Helena läks”? Kui paluda välja tuua kõige esimene mulje liivapaberist ja roosast maailmast, kuhu mind kutsutakse, sis mis see oleks? Kas seda roosat on vaja? Kas seda liivapaberit…
3 minutit
Kirjanik hüüdis: „Õudus!”
Ja kaja vastas: „Õudus!”
Louis-Ferdinand Céline, Reis öö lõppu. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Heli Allik, toimetanud Heete Sahkai. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 560 lk.
1.
„Ma pole iial näinud midagi ligilähedastki sellele muudatusele, mis moonutas tema näojooni, ega näe loodetavasti kunagi. Oi, liigutatud ma ei olnud. Ma olin lummatud. Tundus, nagu oleks loor maha…
Louis-Ferdinand Céline, Reis öö lõppu. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Heli Allik, toimetanud Heete Sahkai. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 560 lk.
1.
„Ma pole iial näinud midagi ligilähedastki sellele muudatusele, mis moonutas tema näojooni, ega näe loodetavasti kunagi. Oi, liigutatud ma ei olnud. Ma olin lummatud. Tundus, nagu oleks loor maha…
6 minutit
Karl Adra auhinna pälvis Üllar Saaremäe
Rakvere teatri peanäitejuhile Üllar Saaremäele anti 19. märtsil pärast komöödia „39 astet” etendust üle tänavune Karl Adra nimeline auhind. Selle auhinnaga tunnustatakse draamanäitlejaid, kel on korrektne eesti keel ja kõnekultuur ning kelle kaudu jõuab sõnum kõige paremini publikuni. Auhinna andis Saaremäele üle 2009. aasta laureaat, Rakvere teatri näitleja Toomas Suuman.
1 minut
Vaatke alla oru põhja, kuulge narrikuljuseid …
Mänguvõimalusi ja mängurõõmu on uusim „Tabamata ime” üpris kitsi külvama.
Vanemuise „Tabamata ime”, autor Eduard Vilde, tekstiversiooni autor Joel Sang, lavastaja Roman Baskin, lavakujundaja Ervin Õunapuu, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Tõnu Naissoo. Mängivad Hannes Kaljujärv, Liina Olmaru, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Kais Adlas, Liisa Pulk, Marika Barabanštšikova, Karol…
Vanemuise „Tabamata ime”, autor Eduard Vilde, tekstiversiooni autor Joel Sang, lavastaja Roman Baskin, lavakujundaja Ervin Õunapuu, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Tõnu Naissoo. Mängivad Hannes Kaljujärv, Liina Olmaru, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Kais Adlas, Liisa Pulk, Marika Barabanštšikova, Karol…
4 minutit
PEALELEND: Madis Kalmet , „Koletise kuu peal” lavastaja
Tallinna Linnateatri väikeses saalis esietendub homme ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”. Südamliku, valusa ja tundliku jutustuse võitlusest mineviku koletistega ja iseendas on lavale toonud selles teatris aastatel 1989–1998 lavastaja ja näitlejana töötanud Madis Kalmet.
Alustuseks spordireporterite lemmikküsimus: mis tunne on? Mis tunne on üle pika aja…
Alustuseks spordireporterite lemmikküsimus: mis tunne on? Mis tunne on üle pika aja…
2 minutit
Munk Nestori tantsuline mörin
Karl Saksa tantsulavastus ei vaja narratiivi, piisab, kui see on olemas tantsija peas.
Nüüdistantsulavastus „The Drone of Monk Nestor” („Munk Nestori burdoon”). Idee autor, lavastaja ja esitaja Karl Saks. Esietendus 8. III Kanuti gildi saalis.
„„The Drone of Monk Nestor” on jätk „Tšuudile”. Kiievi koopakloostrist rändab kroonik munk Nestor Peipsi järve kallastele. Ta näeb…
Nüüdistantsulavastus „The Drone of Monk Nestor” („Munk Nestori burdoon”). Idee autor, lavastaja ja esitaja Karl Saks. Esietendus 8. III Kanuti gildi saalis.
„„The Drone of Monk Nestor” on jätk „Tšuudile”. Kiievi koopakloostrist rändab kroonik munk Nestor Peipsi järve kallastele. Ta näeb…
3 minutit
Mõttetu arvustus ehk Luubi lendav teater
Andri Luup kandideerib Viljandi Ugala lavastusega „Piloot” tänavu parima lavastaja aastaauhinnale.
Viljandi Ugala „Piloot”, autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Tanel Ingi, Kadri Lepp, Maria Peterson (Theatrum), Meelis Rämmeld, Liina Olmaru (Vanemuine), Luule Komissarov, Anne Valge, Arvo Raimo, Indrek Sammul, Martin Mill, Janek Vadi, Keir Tetsmann (Ugala noortestuudio) ja…
Viljandi Ugala „Piloot”, autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Tanel Ingi, Kadri Lepp, Maria Peterson (Theatrum), Meelis Rämmeld, Liina Olmaru (Vanemuine), Luule Komissarov, Anne Valge, Arvo Raimo, Indrek Sammul, Martin Mill, Janek Vadi, Keir Tetsmann (Ugala noortestuudio) ja…
4 minutit
Liiga palju raha
Meil on võimalik uskuda, et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, rahandusministrid ja eurotsooni riikide keskpankurid läksid kõik kollektiivselt hulluks ja sobiksid edaspidi ainult Postimehe huumorikülje „Psühhiaatrite tuleproovi” tegelaskujudeks. Teine ja tõenäolisem võimalus on, et sel nädalal algatatud uus Euroopa finantsasutus töönimega „Euroopa stabiilsusmehhanism” on vastutustunde ja riigimeheliku tarkusega sõlmitud kokkulepe, mis kokkuvõttes kindlustab rahuliku ja turvalise elu jätkumise…
2 minutit
Tulevikumuusikast on saanud oleviku reaalsus
Lotmani teoreetilised seisukohad võiksid olla dialoogis nii Laclau kui Lacaniga.
Juri Lotman. Kultuuritüpoloogiast. Tõlkinud Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 184 lk.
Oma artiklis „Lotmani lähenemine” osutab Peeter Torop suurepärasele Lotmani eestindaja Pärt Liase kommentaarile 1994. aasta Keeles ja Kirjanduses, kus viimane…
Juri Lotman. Kultuuritüpoloogiast. Tõlkinud Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 184 lk.
Oma artiklis „Lotmani lähenemine” osutab Peeter Torop suurepärasele Lotmani eestindaja Pärt Liase kommentaarile 1994. aasta Keeles ja Kirjanduses, kus viimane…
5 minutit
Mölaklus ei inspireeri!
Jürgen Rooste jalutas pühapäeva pärastlõunal Leonhard Lapiniga ta näitusel „Sisemaastikud”
Kust me alustame?
Leonhard Lapin: Linnart Mäll oli ju aastast 1975 kuni surmani mu vaimne õpetaja, kes rõhutas, et oleme orientalistid, mitte budistid. Nõnda ei olegi ma ennast budistina serveerinud. Mu töö Mällist kujutab sümboolselt ta elu: algab punasest ja jõuab türkiissiniseni, kommunismist budismi. 12 kullatud Buddhat…
Kust me alustame?
Leonhard Lapin: Linnart Mäll oli ju aastast 1975 kuni surmani mu vaimne õpetaja, kes rõhutas, et oleme orientalistid, mitte budistid. Nõnda ei olegi ma ennast budistina serveerinud. Mu töö Mällist kujutab sümboolselt ta elu: algab punasest ja jõuab türkiissiniseni, kommunismist budismi. 12 kullatud Buddhat…
6 minutit
Mees, kes leidis õige meetodi nii elus kui teaduses
Juri Lotman: „Ma olen alati pidanud viidet olukordadele väärituks. Olukorrad võivad murda suure inimese, kuid nad ei saa olla tema elu määravaks loogikaks.”
Jalutuskäigud Lotmaniga. Koostanud Mihhail Lotman. Tallinna Ülikool, 2011. 500 lk.
Alustan isiklikust. Juri Lotman ja Immanuel Kant – need on mõtlejad, kelle kirjutiste poole intellektuaalses tasakaalutusseisundis ikka…
Jalutuskäigud Lotmaniga. Koostanud Mihhail Lotman. Tallinna Ülikool, 2011. 500 lk.
Alustan isiklikust. Juri Lotman ja Immanuel Kant – need on mõtlejad, kelle kirjutiste poole intellektuaalses tasakaalutusseisundis ikka…
4 minutit
Euroopa tõus ja langus
Läinud sajandi viimase veerandi algul leidis ajakirjanduses aset terav mõttevahetus, vastamisi olid Gustav Naan ning bioloog ja filosoof Toomas Sutt. See oli aeg, mil teadusliku mõtlemise suur paradigmavahetus, üleminek seniselt Clausiuse-Boltzmanni maailma soojussurma paradigmalt uuele, looduse isearengu paradigmale, hakkas jõudma inimeste teadvusse. Selle protsessi murdepunktiks peetakse E. Jantschi raamatu „Isekorrastuv Universum“ (1980) ilmumist. Ilmselt selle protsessi…
5 minutit
Teadusraha kaob nagu musta auku
1991. aastast tänaseni on jaotatud ca kuus miljardit krooni. Kui palju sellest on tagasi tulnud, pole keegi uurinud.
Ajakirjanduses on viimasel ajal avaldatud arvamust, et teadusele ja arendustegevusele kulutatud raha ei ole andnud oodatud tulemust. Seda on väidetud nii ettevõtluse arendamise kui ka kaitseuuringute raha kohta. Raha ei tule tagasi, kui teadustulemust ei kasutata.…
Ajakirjanduses on viimasel ajal avaldatud arvamust, et teadusele ja arendustegevusele kulutatud raha ei ole andnud oodatud tulemust. Seda on väidetud nii ettevõtluse arendamise kui ka kaitseuuringute raha kohta. Raha ei tule tagasi, kui teadustulemust ei kasutata.…
5 minutit
Puur nimega avalikkus
Olgu tõlgendustega kuidas on, aga tähelepanu tõmmates ja võimalike tähendustega painama hakates täitis kultuuripealinna atraktsioonide kavas olnud veider mull oma ülesande suurepäraselt. Tõsi, selle kõige ilmsem tähendus – pidades silmas meie kultuuri ja ühiskondliku teadvuse kooskõlalist arengut ja õitsengut partei ja valitsuse eksimatute otsuste valguses – ei tundunud eriti lojaalne ja edumeelne. Sest mida siis peaks…
2 minutit
